Arutelu:Teaduskeel
Minu meelest on siin segi aetud sõnad ja mõisted. Andres 11:06, 13 mai 2005 (UTC)
ei ole, pealegi käib jutt ainult mõistetest. Ats 11:09, 13 mai 2005 (UTC)
Teaduskeel on mõistete selline kasutamine, kus on välistatud kahetähenduslikkus.
- Keel on mõistete kasutamine? Äärmisel juhul võiks öelda, et keel on sõnade kasutamine. Andres 11:11, 13 mai 2005 (UTC)
Ja teaduskeel tähendab eelkõige mõisteid ja nendega ümberkäimist Ats 11:14, 13 mai 2005 (UTC)
Teaduskeel on üks keele allkeeltest (või stiilidest) koos õiguskeele, ilukirjanduskeele jt-ga. Ja kuidas saavad mõisted olla lühikesed?
- Teaduskeel on kindlasti keele allkeel ning selles seoses vastandatakse teda üldkeelele. Pole küll välistatud, et teaduskeelt saab määratleda mingist muust aspektist. Andres 12:09, 13 mai 2005 (UTC)
Teen ettepaneku see artikkel kustutada. Siim 16:40, 13 mai 2005 (UTC)
- Praeguse definitsiooni järgi kvalifitseerub ka malepartii üleskirjutus või kokaraamat teaduskeeleks. Taivo 17:21, 13 mai 2005 (UTC)
- Mõiste on ju olemas. Õigemini on mitu mõistet, mida selle sõnaga tähistatakse.
1. Spetsiaalselt teaduses kasutamiseks konstrueeritud keel, näiteks mathesis universalis, mida Leibniz ette nägi.
2. Loomuliku keele erikuju, mida kasutatakse teaduses (keele "allkeel"). Sellisele teaduskeelele on iseloomulik muuhulgas terminite (range) kasutamine.
3. Keel, mida kasutatakse teaduskirjanduses ja ajadeemilises õppes, näiteks ladina keel keskaja Euroopas ning arenenud rahvuskeeled tänapäeval. Andres 18:02, 13 mai 2005 (UTC)
Milleks on siin link teoreemile? Andres 11. jaanuar 2007, kell 19:09 (UTC)