Arutelu:Tšuudid

"algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta" Kas see on ikka õige?

ENe 1. väljaandest saan nii aru, et tšuudideks nimetati läänepoolseid

soomeugrilastest naabreid, 11.–12. sajandist enamasti eestlasi. Andres 6. jaanuar 2007, kell 12:01 (UTC)

---

Kas see sõimusõna ei ole mitte "tšuhnaa"? Ja kas see on üldse eestikeelne sõna, peaks ehk vene keeles kirjutama? Andres 22. september 2010, kell 10:11 (EEST)

--- Täielik halleluuja. Soomlaste wiki annab tšuudidest vähe tõsisema ülevaate. Venelaste artikkel on segasem, kuid ka nemad nendivad, et thiuda (þiudа) on gootide endanimetus. Kuidas vadjalased ja goodid vahetusse läksid,ei oska ma seletada. Tšuudi pärinemine tšudnoist (imelikust) ei pea paika, kuna põhjapoolsed venelased puutusid nendega kokku iga päev, vahetasid naisi ja lõpuks segunesid nendega. Hetkehäda on selles, et Viki nõuab korralikke viiteid, aga pea kõik viited on pärit XIX sajandist ja väga-väga lapsikud. Muideks, mitte üheski läänemeresoome keeles ei leidnud ma endoetnonüümi Tšuudid, Chudde vms. See on ikka vist gootide värk. Proto-läänemeres on endanimetus Inimene (inSe-me-ne, inše-me-ne, inhe-me-ne ehk mees- mina-see). Lüüdi ehk ljuudi on samuti goodi algupära, tähendab samuti rahvast. Lõunapoolsed karjalased ja vepslased räägivad ju lüüdi keelt.

Kirill

Estide (tšuudide) hingestatud ilm

Mis sorti raamat kirjanduse nimekirjas olev "Aleksander Heintalu. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. 1 osa 2002. 2 osa 2006." on? Umbluu või midagi asjalikku? --Minnekon (arutelu) 11. juuni 2016, kell 16:53 (EEST)

---

Siin oli kuskil üks peupa, mis ei tundu häälikuliselt kokku minevat. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 17:46 (EEST)

Sõnades peupa ja peudija peaks Priit Ligi teksti järgi p ja d tähtede kohal kriips olema, aga ma ei osanud selliseid märke tekitada. --Minnekon (arutelu) 11. juuni 2016, kell 18:33 (EEST)

Jah. Ma arvan, et kriipsuga p on sama mis þ ja kriipsuga d on sama mis ð. "Keeles ja Kirjanduses" ei oleks neid kriipse tarvis olnud, aga nähtavasti Bubrichi töö oli trükitud kohas, kus neid märke ei olnud. Minu meelest ei ole mingit vajadust kirjutada samamoodi nagu Bubrichi publikatsioonis. Nii et need sõnad peaksid vist olema *þeuþa ja *þeuðija. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 21:46 (EEST)

Aga mida tähendab vanapõhja idamurde sõna þjūð ? --90.141.56.93 21. veebruar 2017, kell 02:36 (EET)

---

Minu meelest vene tähti pole tarvis kursiivi panna. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 17:46 (EEST)

Miks peaks vene keelele erandi tegema? 2001:7D0:87FA:6380:84E1:894C:5774:20B2 12. juuni 2016, kell 14:34 (EEST)

Minu meelest on kursiivi eesmärk eristada sõna ülejäänud tekstist, aga kirillitsa eristub niigi. --Minnekon (arutelu) 12. juuni 2016, kell 15:45 (EEST)

Mulle tundub, et ei eristu piisavalt hästi. Tegemist on teise keele sõna tsiteerimisega eesti keeles ja sellisel puhul tuleb kasutada kaldkirja. 2001:7D0:87FA:6380:84E1:894C:5774:20B2 12. juuni 2016, kell 16:20 (EEST)

Olen nõus sellega, mida Minnekon ütles. Tsiteerimisel tulebki kasutada kaldkirja selleks, et sõna eristada. Alternatiiv on jutumärgid, ja kui neid kasutatakse, siis kursiivi ei kasutata. Ja kuidas võiks üldse arvata, et võõraste tähtedega kirjutatu ei ole tsitaat? Ma teen ettepaneku küsida keelenõust.

Aga on veel teine kaalutlus. Inimene, kes on võõra kirjaga vähem tuttav, ei pruugi teada, et see on kursiiv ja kuidas püstkiri välja näeb. Kui me paneme venekeelse sõna kursiivi, siis ei ole tähed mitte ainult viltu, vaid mitme tähe kuju muutub oluliselt. Seega me raskendame info kättesaadavust. Andres (arutelu) 12. juuni 2016, kell 16:40 (EEST)

Mh. Palun küsime keelenõust. Vägivalla kasutamine pole aktsepteeritav. Andres (arutelu) 12. juuni 2016, kell 16:50 (EEST)

---

Panen ette järjestada kirjanduse loetelu kronoloogiliselt (nii oleks selles lihtsam orienteeruda) ning jätta sinna ainult need kirjutised, milles on tšuudidest pikemalt juttu. Ülejäänud viiteallikad võib kirjendada viidetes. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 21:46 (EEST)

Võtsin muudatusi tehes ettepanekud arvesse.--Minnekon (arutelu) 12. juuni 2016, kell 15:43 (EEST)

Minnekon, kes see R. Agejeva on? Ühtlasi võiks võimaluse korral talle ikka otse viidata, mitte kellegi teise vahendusel.

Veel puudusi: Alaosa "Kes olid tšuudid?" on ebaproportsionaalselt liigendatud. Kronoloogiline jaotus ei tundu üldse mõistlik. Parem oleks liigendada vastavalt sellele, kelleks tšuude peetud on. Lisaks võiks mainida ka pseudoteaduslikke käsitlusi (nt Heintalu, äkki keegi veel) või miks mitte tekitada sellest eraldi alajaotus, kui materjali on piisavalt. Praegu mõjub see üksik Heintalu kirje kirjanduse loendis ikka äärmiselt kummaliselt.--2001:7D0:87C9:9580:E589:7588:4370:2BDE 1. august 2016, kell 13:37 (EEST)

Priit Ligi artiklis pole täisnimesid toodud. Teised seal mainitud isikud suutsin tuvastada, aga Agejevat mitte. Otse talle ei saa vähemalt mina viidata, sest pole ta raamatut lugenud. Aga jah, ideaalis võiks muidugi Priit Ligi artikli viite juurde lisada täpsustuse, kust ta väidab oma andmeid pärinevat. Kronoloogilise jaotuse valisin, kuna teemast kirjutanud autorid on rõhutanud, et tšuudide nime tähendus on eri perioodidel selgelt erinev olnud. Võib ka teistmoodi jaotada, aga mulle ei tundu, et see tingimata parem lahendus oleks. See tähendaks nt, et iga "tšuudid = X rahvas/rahvad" hüpoteesi juures tuleks eraldi mainida, et vastav oletus kehtib vaid teatud ajaperioodi kohta. Heintalut pole lugenud, ei oska kommenteerida. --Minnekon (arutelu) 1. august 2016, kell 21:27 (EEST)

Minu meelest harilikult järjestatakse kirjanduse loetelu autori nime järgi (v.a siis, kui tegu on nummerdatud loendiga). Praegu on üsna raske taibata, et järjestus kronoloogiline. Et veel lihtsam oleks orienteeruda, siis parem loetleda kasutatud kirjandus ja lisalugemise kirjandus eraldi. Et allikaviited viitavad loendile, kus allikad ja mitteallikad pole läbisegi, on toimetatud väljaannetes üsna elementaarne. Kui allikaloendis ja lisalugemise loendis mõni kirje kattub, siis sellest pole minu meelest midagi. 90.190.59.148 1. august 2016, kell 22:15 (EEST)

Noh, ligi artiklis toodud kirjandusviite võib vabalt siia üle tuua, lisades, et viidatud on Ligi järgi. Siis on ka teistel lihtsam allikat ja autorit otsida.

Minu meelest kirjanduse loetelus pole oluline, kas artiklis on mingile allikale viidatud või mitte. Pealegi kõik viidatu on niikuinii märkustes kirjendatud. Jah, kirjanduse loeteludes on tavaliselt viidatud kirjandus, aga sisuliselt on selle all siis ikkagi ka lisalugemine, sest sageli viidataksegi allikatele mittesisuliselt, lihtsalt mainides. Peale selle, teksti muutudes võivad allikad liikuda ühest kategooriast teise.

Minu meelest on teemakohase kirjanduse kronoloogiline reastamine lugejale kasulikum, aidates paremini kirjanduses orienteeruda. Et kõik viited on lahti kirjendatud, siis puudub vajadus viidet järgides autori järgi otsida, pealegi võib aastaarvu järgi sama hästi otsida. Segaduse vältimiseks võib juurde märkida, et on kasutatud kronoloogilist järjekorda. Andres (arutelu) 1. august 2016, kell 22:32 (EEST)

Mida tähendab siin "viited on lahti kirjendatud" ja kuidas sellepärast pole tarvis allikat autori järgi otsida? Et aastaarvu järgi otsida, peaks allikakirjed olema kuidagi teisiti vormistatud, nii et aasta oleks alguses. Aga see oleks ikka üsna harjumatu.

Kas allikale on viidatud või mitte, on oluline sellepärast, et kasutatud kirjanduse loetelust viidatud allikas kergemini üles leida ja et oleks võimalik saada ülevaade sellest, milliseid allikaid tegelikult on kasutatud.

Vt nt en:Byzantine Empire. 90.190.58.188 2. august 2016, kell 18:28 (EEST)

Ma eksisin, enamik viiteid ei ole lahti kirjendatud. Tõenäoliselt on kirjendatud ainult viited allikatele, mis ei ole teemale tervenisti pühendatud; ma olen ise ka nii teinud.

Olen nõus, et kasutatud kirjanduse loetelu võib lugejale huvi pakkuda. Ja samavõrd võib huvi pakkuda teemakohase kirjanduse loetelu (mitte "lisalugemise" loetelu). Kui teha kasutatud kirjanduse loetelu, siis tuleks teha ka teemakohase kirjanduse loetelu. Praegu on ühtne loetelu, kust mõned kasutatud allikad on välja jäetud, sest neid on viidetes kirjendatud.

Kui teha kaks loetelu, siis võiks esimene olla alfabeetiline, et oleks harjumuspärane otsida, ja teine kronoloogiline.

Minu meelest hakkavad aastaarvud niikuinii hõlpsasti silma. Olen need linkinud, et nad paremini välja paistaksid.

Kui kord artikkel on lõpule viidud, siis minu meelest pole kahte nimekirja tarvis, sest loomulik oleks kõiki teemakohaseid ja mainimisväärseid allikaid kasutada. Sellepärast hea artikli puhul seda probleemi ei tohiks tekkida. Andres (arutelu) 2. august 2016, kell 19:20 (EEST)

Priit Ligi artikkel on veebis loetav. Oleks hea, kui kirje juures oleks ka link. Andres (arutelu) 1. august 2016, kell 22:35 (EEST)

Kvaliteedist

Arvan, et see artikkel on igati asine. Seega esitan selle A-klassi artikli kandidaadiks (nö lahja versioon heast artiklist). Valituks osutumiseks oleks tarvis veel kahte poolthäält.

Kui kellelgi on midagi selle artikli valimise vastu, siis palun siin sõna võtta. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 22:11 (EET)

• Poolt Andres (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 01:13 (EET)

Taivo,, Daniel Charms,, Minnekon,

Sai tehtud ettepanek arvata see artikkel A-kvaliteediklassi. Selleks oleks vaja veel ühte poolthäält. Nõnda oleks tarvis, et keegi artikli üle vaataks ja siin oma arvamust avaldaks. Ivo (arutelu) 20. jaanuar 2017, kell 22:54 (EET)

• Poolt Daniel Charms (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 14:14 (EET)

Ja artikkel on arvatud A-klassi kuuluvaks. Ühtlasi meenutan, et see on ka hea artikli kandidaat. Igasugused täiendus- ja parandusettepanekud on samuti teretulnud. Ivo (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 16:27 (EET)

Hea artikli hääletus toimub Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Tšuudid. Taivo 21. jaanuar 2017, kell 16:33 (EET)

• Vastu --90.141.56.93 21. veebruar 2017, kell 02:43 (EET) lõikudes Etümoloogia ja Kes olid tšuudid on häirivalt palju kordusi.

Kas heade artiklite hääletuse puhul pole vähemalt nii, et hääle võib anda ainult sisseloginud kasutaja?--Raamaturott (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 09:35 (EET)

Jah, on küll, ja minu meelest võiks siin ka nii olla. Aga anonüümsete kirjutajate märkusi tuleks ikkagi arvesse võtta. Andres (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 09:51 (EET)

Lisame siis ühe mitteanonüümse märkuse veel. Bõliinad on eesti keelde tõlgitud, seega peaks kõrgemale tasemele jõudmiseks ära märkima, millistes neist tšuudidest räägitakse. - Melilac (arutelu) 28. märts 2017, kell 15:00 (EEST)

Vaata ka Arutelu:Saami algkeel, kus räägitakse, et Novgorodi ümbruse tšuudid rääkisid soome-ugri keelt, mis polnud läänemeresoome ega saami keel. Seda ei ole artiklis mainitud. Andres (arutelu) 30. detsember 2017, kell 14:59 (EET)

---

Kuna leetopissid tšuudide täpsemat alupaika ei nimeta, aga jätavad samal ajal mainimata (erinevalt teistest Vana-Vene keskustest), kes elasid Irboskas, peab ta usutavaks, et seal asusid tšuudid.

Mis tähendab "alupaika"?

Loetavuse huvides oleks hea ümber sõnastada, sest on raske aru saada, et "kes" on rõhuline, ning jääb arusaamatuks, mille kohta sulgudes olev märkus käib. Kas Irboska on üks keskustest? Sellest on ka raske aru saada. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 11:14 (EET)