Arutelu:Suvesõda

Kas me räägime siin sündmusest või tinglikust nimetusest? Nimed on ikka tinglikud. Andres 1. märts 2009, kell 20:12 (UTC)

Tuleks tagasi vana mõttearutuse juurde- kas ma olen õigesti aru saanud, et termin Suvesõda tähendab ainult eesti oma relvastatud jõudude poolt läbiviidud võitlust nõukogude võimuesinduste likvideerimisel ning katsel taastada Eesti omariiklust ning see oli ju ainult osa 1941. aasta suvel Eestist toimunud lahingutegevusest, millega Eestit okupeerinud nõukogude väed saksa armee ja eesti oma relvastatud jõudude poolt Eestist välja aeti.

Kajastada toimunut ainult eesti oma relvastatud jõudude tegevuse tulemusena on väga ebaobjektiivne.

Seetõttu alustasingi artikklit Sõjategevus Eestis 1941., mis oleks koosnenud nii saksa sõjaväe kui ka eesti oma relvastatud jõudude lahingutegevust kajastanud.

NOSSER 12. märts 2009, kell 10:20 (UTC)

Suvesõda peaks tähendama siiski kõiki lahinguid Eestis 1941. aastal, nii käsitleb seda näiteks koguteose "Eesti ajalugu" (Tartu 2005) VI köide. Pealegi oleks Suvesõda ainult eesti üksuste võitlustena raske kirjeldada, kuna siis tuleks ka kõigist lahingutest rääkida osaliselt ja ei saaks anda üldist pilti. Djreichsfuhrer 12. märts 2009, kell 14:36 (UTC)

Neutraalsusest

Siin on avaldatud arvamust, nagu nõukogude ajal ilmunud kirjandus ei sobiks viitamiseks, kuna see olevat ebaneutraalne. Eestit ja eestlasi puudutavate teemade puhul on ju see hoopis vastupidi - just Eesti Vabariigi ajal ilmunud ja välis-Eesti teosed-artiklid on sellel teemal arusaadeavatel põhjustel alati ebaneutraalsed - kes see enda kohta ikka halba tahab kirjutada. Kas leidub mõni idioot, kes arvab, et näiteks Herbert Lindmäe "Suvesõda" või Mart Laari raamatud kujutavad sündmusi neutraalselt positsioonilt? Need on alati kirjutatud põhimõttel: kõik eestlaste kohta positiivne sisse, kõik negatiivne välja. Ja OK, hästi natuke on midagi negatiivset ka sisse pandud, mis on nagunii üldteada, et kogu jutt ei mõjuks täiesti ebausutavana. Seetõttu on need raamatud nii kallutatud, et kukuvad ümber. --82.131.107.187 31. märts 2009, kell 16:11 (UTC)

Vaatame avalõiku: "Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus. Seda peeti Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja sõjaväelaste poolt, mille tulemusena taastati Eesti omavalitsusorganid, ..."

On see nautraalne? Kõigepealt jätab see mulje, nagu oleksid ka Saksa sõdurid olnud Eesti Vabariigile truud. Teiseks pole sõja lõpuks märgitud 21. oktoober minu meelest täpne. Sõda kestis vähemalt Osmussaare kukkumiseni, aga tegelikult ta ei lõppenudki, sest mingit rahulepingut ei sõlmitud, kumbki sõdiv pool ei kuulutanud välja relvarahu ega demobilisatsiooni ega teatanud isegi ajakirjanduses, et sõda on nüüd läbi. Taivo 19. märts 2010, kell 01:15 (EET)

Peatükk "Põhjused" jätab eksliku mulje, nagu oleks Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt põhjustanud Saksamaa kallaletungi NSV Liidule. Taivo 19. märts 2010, kell 01:15 (EET)

Sõnastust võib kindlasti täpsustada, aga Suvesõja all ei mõelda Saksa vägede osalusel toimunud sõjategevust, nii palju kui mina aru saan.

Seetõttu ei ole minu meelest ka põhjuste esituses midagi imelikku, kuigi ka seda võiks täpsustada. Andres 19. märts 2010, kell 01:33 (EET)

Aga kui Suvesõja all mõista kõiki lahinguid, siis on jutt algusest peale sobimatu, sest see lähtub teistsugusest Suvesõja mõistest. Andres 19. märts 2010, kell 01:34 (EET)

Jälle kord sama korduv küsimus. Alustatud Sõjategevus Eestis 1941. aastal kellelegi ei sobinud ja siis üldine ülevaade liideti kõik ühisesse katlasse--Nosser 19. märts 2010, kell 09:12 (EET)

Algusaeg ja Suvesõja mõiste

Siin muudeti sõja algusaeg 22. juunile. Minu meelest see ei saa olla õige, kuidas Suvesõda ka mõista. Aga edasi tuleb selgeks teha, mis ikkagi on Suvesõda, sest sellest on kirjutajatel erinevad arusaamad, ja kas oleks tarvis kahte eraldi artiklit. --Andres (arutelu) 23. juuni 2022, kell 08:48 (EEST)