Arutelu:Susitna North

Andres miks sa panid need kaardi lingid tagasi? Esiteks on need lingid saadaval koordinaadi lingi kaudu ja teiseks sedasi Välislinkide all on need mõtetud, seal peaks olema vaid lingid allikatele kust on võimalik saada lisainformatsiooni artikli "objektist" --TarmoK 4. juuli 2006, kell 10.39 (UTC)

Minu meelest ongi kaardid lisainformatsioon. Kui nad on koordinaadilingi kaudu saadavad, siis võib nad ehk tõesti ära jätta, kuid a) nad on otselingina hõlpsamini ligipääsetavad ja b) enamik kasutajaid ei tule selle peale, et koordinaatide juurest on võimalik kaartide juurde jõuda.

kõike ei pea puust ja punaseks ette tegema. Risustades (minu jaoks on sellised lingid risustamine) Välislinkide osa linkidega mis ei anna artiklile objekti mõistmisele märgatavat juurde väheneb ka teiste linkide "väärtus". Kasutajana, on mul vaevalt huvi lapata läbi sedasi tekkivat linkide hulka et leida väärtusliku infot --TarmoK 4. juuli 2006, kell 13.21 (UTC)

Arvan, et tuleb leida lahendus, mis arvestaks nii "risustamisvastikust" kui ka võimaliku infovajadust ja -huvi.

See oleks hea jah, kuid kuna see on nii subjektiivne, kahtlen selle lahenduse peatses saabumises --TarmoK 4. juuli 2006, kell 20.06 (UTC)

Nojah, aga kui asi tõesti tõsiseks läheb, siis ollakse sunnitud midagi ette võtma. Ega enne vist võetagi. Andres 4. juuli 2006, kell 20.23 (UTC)

Esiteks, kirjeldusest võiks selguda, mida (väärtuslikku) on oodata. Esialgu piisab ehk sellestki, kui sa tead, et tegemist on kaartidega. kui kaardid ei huvita, siis pole tarvis neid vaadata. Igal juhul on kaartidel olevat info selline, mida autoriõiguslikel kaalutlustel pole võimalik artiklisse integreerida. Minu meelest peaksid lingid just pildimaterjali osas olema nii üksikasjalikud kui võimalik.

Jah lingi tekstist peab olema selge mis saidiga (lehega) on tegu. Täpsem kirjeldus oleks ju tore kuid see võib kergesti viia teksti ülekuhjamisele, sest paljud saidid pakuvad väga laialdast infot. Lihtsam/selgem oleks piirduda selge lingi nimetusega, millest selgub mis saidiga on tegu (saidi nimi (ja tüüp)) --TarmoK 4. juuli 2006, kell 20.06 (UTC)

Teiseks, tekstides leiduv puhtfaktiline materjal tuleks artiklisse integreerida. kui see on tehtud, siis ei ole linki tollele leheküljele kui lisainfoallikale tarvis. Teisest küljest, võib-olla on tarvis linki allikale. Sellisel juhul tuleks panna eraldi rubriikidesse lisamaterjal ja allikad.

ei ole uldse nõus sellega et lingi (mitte) lisamise argument on kas seal (sel hetkel) leiduv materjal on artiklisse kirjutatud või ei. Olen seda ennegi seletanud. Esiteks ei ole interneti saidi püsivad vaid juba oma loomult täienduvad, teiseks lugejana peaks mulle jääma vabadus lugeda ise materjale mis on sama "objekti" kohta olemas, isegi kui see tekst on juba ümberjutustatud Vikipeedias (kontrollimaks ümberjutustmist, lisa fakte mida ei ole oluliseks peetud jne) --TarmoK 4. juuli 2006, kell 20.06 (UTC)

Kolmandaks, võib-olla tuleks lingid paigutada tähtsuse järjekorras.

Osade linkide puhul saab seda teha, teiste puhul jällegi väga subjektiivne --TarmoK 4. juuli 2006, kell 20.06 (UTC)

Neljandaks, ma ei saa aru, miks Sind häirib nii väikesearvuline ja tagasihoidlik lingistik. Andres 4. juuli 2006, kell 15.26 (UTC)

Asi on põhimõttes, mitte et siin on nüüd paar linki, las need olla. Kui me tahame mingitki taset siia siis peaks olema selged põhimõtted kuidas teatud asju teha. Me ei alusta ju ka artiklei nii kuidas juhtub, siin nii ja teises kohas teistmoodi. --TarmoK 4. juuli 2006, kell 20.06 (UTC)

Võta see põhimõtete arutelu siis kuskil nähtaval kohal üles. Kui leidub inimesi, kes neid arutada tahavad, siis võib ka midagi paika saada. Igal juhul on aga tarvis sallivust. Näiteks mulle ei meeldi üldse kategooriad, infotabelid ja navigatsioonimallid ja keerulised mallid ka mõned muudki asjad, sest minu jaoks on nad risustavad, kui aga leidub inimesi, kes neid vajavad, siis on minu meelest mõistlik neid sallida. Sul pole mõtet loota, et kui Sa ütled, et miski on Sinu meelest risustav, siis teised loobuvad sellest, kui nad seda vajalikuks peavad. Andres 4. juuli 2006, kell 20.23 (UTC)

P.S: ja see artikkel vajab ka täiendamist (põhjust jätta sinna täienda mall), sest paigast endast on väga vähe juttu, jutt käib rahvaloendusest põhiliselt.

Täiendamisemall ei ole ju nähtav. Me pidime selle tasapisi ära korjama ning vajaduse korral asendama selle teiste mallidega.

huvitav, minu arust ei ole selles asjas vaatamata mitmele üritusele selgust saadud, et mida teha sellega ja kuidas asendada. Üks osapool leidis vaid et lihtsam lahendus on teha see "nähtmatuks", arvates et see lahendab probleemi, kuid see ei tähenda et malli ei peaks/võiks artiklis kasutada. Kui mall on artiklis siis leiab sellised artiklid vähemalt üles, iseasi mismoodi see peaks "nähtav" olema, kuid see on teine jutt. Malli eemaldamine ei paranda olukorda. --TarmoK 4. juuli 2006, kell 13.21 (UTC)

Minu meelest oli otsus selline, et mingi sellise otstarbega malli on tarvis, kuid otsustamata jäi, mis oleks malli nimi ja mis juhtudel seda tarvis läheks. Keegi ei vaielnud vastu, et senised täienda-mallid tuleks kustutada. Pole kindel, kas praegusel juhul on mingit malli tarvis. Minu meelest pigem mitte, sest informatsiooni puudulikkus on niigi selge. Igal juhul on sellisel mallil mõtet ainult siis, kui seda tarvitatakse harva. Markeerida oleks pigem mõtet selliseid artikleid, mida pole tarvis täiendada. Andres 4. juuli 2006, kell 15.26 (UTC)

Andres, me (vikipeedia kaastöölised) ei aruta siin asju nagu koosolekul, et keegi teeb ettepaneku ja siis on näha kuidas sellele reageeritakse. See et keegi ei vaielnud vastu ei tähenda et midagi oleks aktsepteeritud. Isiklikult, ja usun paljud teisedki, lihtsalt ei jaksa/ei viitsi/pole aega sellistes aruteludes jätkuvalt palli edasi tagasi põrgatada ja nii need asjad jäävadki ja võib tekkida kujutlem et kõik on lahendusega rahul. Sama lugu on ka muudel juhtudel olnud, neid pooleli jäänud arutelusid on piisavalt.

Kui mõnest asjast on huvitatud ainult üks või kaks inimest, siis on tõesti raske midagi teoks teha. Andres 4. juuli 2006, kell 20.23 (UTC)

Ja ennetades mingi "kokkuleppe" saamise tõlgendamist siin, ütlen et ma ei viitsi/jaksa siin palju pikemalt arutleda neid küsimusi. Olen varem leidnud ja leian veelgi et ainuke lahendus siin Vikipeedias "otsusteni" jõuda (eriti sellistes arvamusi jagavates küsimustes) on et tehakse (konkreetsed) ettepanekud peale mõningast arutelu, mida siis hääletatakse (ja hääletusel peaks olema osalenud ka X arv administraatoreid, enne otsuse lukku löömist) --TarmoK 4. juuli 2006, kell 20.06 (UTC)

Jah. Olekski tarvis uut arutelu ja kokkulepet selleks, et sõnastada täiendamismärkuse kasutamise reeglid. Pärast seda tuleb minu meelest nii või teisiti kasutusele võtta uus mall. Minul ei ole aga motivatsiooni seda arutelu organiseerida, sest ma ei pea seda pakiliseks. Eelmine kord tehti seda Siimu algatusel. Kui oled muutustest huvitatud, siis algata arutelu kuskil nähtava koha peal. Küllap siis saab ka hääletuse korraldada. Andres 4. juuli 2006, kell 20.23 (UTC)

Jah, ma olen huvitatud et asju tehtaks korralkult ja läbimõeldult ja informatsiooni kvaliteeti ja kerget omandamist eelistataks informatsiooni (ja teksti) kuhjamisele, kuid kuna siin on meil kõik vabatahtlikuse alusel, omast vabast ajast siis peab lihtsalt aktsepteerima asju nii nagu nad lähevad (kes ees see mees -stiilis). Sest ei saa oodata teistelt lisapanust et keskkonda arendada või võtta sõna ja selgitada aktiivsemale tegutsejale mida oleks hea silmas pidada või miks teatud asju on hea teha vähe teistmoodi. Sedasi ongi lihtsam anda asjadel minna nii nagu nad lähevad, vahel ehk proovida märku anda et saab ka muud moodi teha, ja loota et ehk leidub üksmeelt asjas ilma pikaks veniva subjektiivsusele kalduva aruteluta ja kui ei siis lasta karavanil edasi minna ja jätkata oma tegemisi --TarmoK 5. juuli 2006, kell 06.54 (UTC)

See arutelu siin tuleks viia nähtavamale kohale.

See probleem, mille Sa tõstatad, on tõepoolest oluline. Minu meelest on küsimus kahe väärtuse, ülevaatlikkuse ja täielikkuse konfliktis. Usun, et on võimalik leida lahendus, mis mõlemat arvestaks. Minu arvates tuleb selleks üldjuhul kasutada materjali struktureerimist ja paigutamist, muuhulgas jaotamist mitme lehe vahel.

Minu meelest tuleks esimesel etapil eelistada täielikkust, sest materjali ümberkorraldamine on lihtsam kui selle uuesti hankimine.

Minu meelest ei pea aktsepteerima asju, nii nagu nad lähevad. Aga see on tõsi küll, et üksinda midagi ära teha on väga raske. Iga kasutaja ressursid on piiratud.

Selles on Sul õigus, et kui algatad asja, mida ka teised toetavad, siis on lootust seda hõlpsasti läbi viia, sest sel juhul on asi jäänud nähtavasti lihtsalt jaksu ja ettevõtmise puudumise taha. Kui aga tuleb kujundada ühine seisukoht asjas, milles on tõsised lahkarvamused, siis on vaevaline edasiminek ja arutelude pikkus vältimatud. Nähtavasti on tulemuse saavutamise eelduseks, et inimesed saavad aru, et lahenduse leidmine on vältimatu. Andres 5. juuli 2006, kell 07.49 (UTC)

Jah, see on hea link, mille Sa panid. Sealt saab täiendamiseks materjali (veebist on raske ise Y kohta materjali leida). Mina ei jäksa praegu täiendamisega tegelda. Andres 4. juuli 2006, kell 10.56 (UTC)

see link on inglise vikist --TarmoK 4. juuli 2006, kell 13.21 (UTC)

välislingi tekst

Minu meelest ei ütle esimese välislingi kirjeldus ei inglise keeles ega tõlkes selle kohta midagi. Andres 4. juuli 2006, kell 15.27 (UTC)

ei saa aru mida öelda tahad. mu eelmine lause oli vaid selgitus kust ma selle lingi leidsin --TarmoK 4. juuli 2006, kell 20.06 (UTC)

Jutt käis lingi vormistusest. Ma muutsin seda vahepeal. Andres 4. juuli 2006, kell 20.23 (UTC)

Andres, kas kirjutaksid näiteks "jutustus sajanditagusest maaelust ja inimestevahelistest suhetest" kui referaadis on vaja viidata lisamaterjalide kohas "Tõde ja õigus"-le? Lingi tekstist peaks ikka selguma millega on tegu (a la A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus") mitte proovida ümber jutustada mis seal on. Esiteks sellepärast et, eriti internetis, site-ide aadressid muutuvad, lehekülgi tõstetakse ümber jne. Kui on saidi nimi (ja vajadusel alajaotus/-leht) antud, siis saab seda ka hiljem üles otsida muude vahenditega, teiseks tekitab praegune tekst küsimust miks on asendikaarti rõhutatud aga näiteks ajalugu või kohalike aadresse mitte. Samuti saitide sisu täieneb, laieneb, muutub jne.

Saidi nime võiks ju kirjutada, aga kui see midagi ei ütle, siis võib selle ära peita. Pole ju mõtet kasutada saidinime, millest ei saa aru.

Asendikaarti on rõhutatud sellepärast, et jooniseid ei saa artikli teksti üle kanda.

Iga artikkel (sealhulgas lingid) vananevad aja jooksul. Samas saab iga artiklit ajakohastada. Andres 5. juuli 2006, kell 07.49 (UTC)

Jätsin alguses selle inglise keelsena ja märkisin et see on vaja muuta sellepärast et ma ei tea kuidas õieti tõlkida selle asutuse nime. ...Arvatan et selgeim variant oleks samas stiilis kui on meil tehtud IMDb lingid, siis midagi sellist: "Y Alaska Ettevõtluse Arendamise Ameti(?) kodulehel" --TarmoK 5. juuli 2006, kell 06.54 (UTC)

See oleks kindlasti selgem kui see, mis Sul kirjutatud oli. Mina isiklikult ei poolda üldse kas-malli kasutamist. See tähendab, et jäetakse meelega töö pooleli. Leht muutub äärmiselt inetuks, just nagu sodituks. Pealegi ei saa lugeja üldjuhul aru, miks midagi on punasega üle võõbatud, ja usub seda, mis kirjas on. Parem siis juba kirjutada asjad, milles kindlad ei olda, arutelulehele. Andres 5. juuli 2006, kell 07.49 (UTC)

---

Siin on tarvis ajakohastamine lõpule viia, sealhulgas lehekülgedel, mis siia viitavad. Andres (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 17:38 (EET)