Arutelu:Soomusrong

Soomusronge oli ka varem ja hiljem kui Vabadussõjas, ja mujalgi kui Eestis (Soome sõjaväes mäletatavasti kuni 1982. aastani).

Eestlased kasutasid Soomusronge strateegiliselt valesti, kuna soomusrong on mõeldud kaitseotstarbeliseks relvaks. Samas tõi soomusrongide ründerelvana ja dessantvägede kohaleviimiseks kasutamine Eesti Vabadussõjas vaieldamatud edu külvates vaenlase hulgas paanikat ja sundides teda taganema.

Selles hinnangus on midagi viltu. Kui soomusrongidest kasu oli ja Eesti Vabadussõja võitis, kuidas siis nende kasutusviis saab vale olla?

Sellise hinnangu on andnud paljud sõjaajaloolsaed, nende hulgas ka Hannes Walter Laidoneri muuseumi poolt korraldatud konverentsil "Kadunud relvaliik-soomusrongid", mis korraldati kaitseväe 10. aastapäevaks.

Hannes Walter ütles:"Olemuselt on soomusrong kaitseotstarbeline. Pitka, soomusrongide ehitaja ja varustaja oli tsivilist. Ta tegi asju, mida sõjaväelane on õppinud, et ei tohi teha. Eesti soomusrongid olid improvisatsiooni tulemus...." Akra 19. aprill 2007, kell 13:40 (UTC)

Neid strateegiliselt võimatuid asju tehti tänu eesti ohvitseride ja sõdurite huljulgusele ja võitlustahtele ja veel sellepärast, et millegiga pidi ju võitlema ja muud paremat ei olnud. Soovitan lugeda Karl Partsi kolmeosalist raamatut "Kas võit või surm". See oli ka soomusrongide divisioni hiljem diviis võitlusdeviis. Eks seegi räägi enda eest.Akra 19. aprill 2007, kell 13:40 (UTC)

Olen lugenud. Aga kui teooria ja praktika lähevad vastuollu, siis tuleb uskuda praktikat (vähemalt antud konkreetsel juhul), mitte õpetada, et teoreetiliselt oli see teguviis vale.

See sõjaasjatundjate arvates on parem, kui enne.

Allakirjutamiseks vajuta 4x ~.Akra 19. aprill 2007, kell 13:57 (UTC)

Paljud avastused on maailmas tehtud nii, et leidub loll kes ei tea, et seda asja nii teha ei saa ja avastabki asja.Akra 19. aprill 2007, kell 13:57 (UTC)

Just. Mida ma tahtsingi öelda. --Magni 19. aprill 2007, kell 14:02 (UTC)

Lulu miks Sa terasoomuse ära muutsid.Akra 19. aprill 2007, kell 14:01 (UTC)

Soomus võib ju ka näiteks plastmassist või liivakottidest olla. --Magni 19. aprill 2007, kell 14:03 (UTC)

Eesti soomusrongid ei olnud terassoomusega. Ometi nimetame neid soomusrongideks. --Lulu 19. aprill 2007, kell 14:04 (UTC)

Aga kõik ülejäänud üldiselt olid. See artikel on üldartikel soomusrongi, kui mõiste kohta. Eraldi artikel tuleb teha Eesti soomusrongide kohta. Soomus sõna on üheselt mõistetavalt (soomusdiviis, soomuslaev ja ka soomusrong.) teras ülejäänud materjalides ei saa rääkida, kui soomusest, klassikalises mõistes. Tanki ja soomusauto puhul keegi ei arva et ta on liivakottidega kaetud. Plastmassist polnud tollel ajal veel realkasutuses lõhnagi. Eesti soomusrongide artiklis tuleks nende ehitus täpsemalt lahti kirjutada ja seal on tõesti tegemist muude materjalidega.Akra 19. aprill 2007, kell 14:14 (UTC)

Artiklisse integreerida

SOOMUSRONGID /6 V. Tamm Valgas tekkis kapten Irvel uus konflikt oma ülema Kalmuga. Kalm nõudis laiarööpmeliste soomusrongide edasitungi üle Valmiera (tollane Volmari) Riia suunas, Irv oli aga veendunud, et tuleb tegutseda Petseri ja Pihkva suunal, mis leidis ka Lõunarinde staabis kinnitust. Kapten Irv sai loa kasutada soomusronge oma äranägemise järgi. Seda ta tegigi, ta saatis soomusrongi nr.3 kapten Luiga juhtimisel Riia peale suunduvale raudteele, ise aga sõitis soomusrongidega nr.1,2 ja 4 Võru poole. Alatasa purustatud raudteed parandades, sildu taastades jõuti 4.veebr. Võrru ja järgmisel päeval Petserisse. Seega olid soomusrongid end igati õigustanud, neile pandud lootused kuhjaga täitnud ja vaenlase Eesti etnilistest piiridest välja löönud. Alatesmurdelahingust Tallinnalähisteloli seeaegavõtnud täpselt 1 kuu. Muidugi ei lõppenud sellega veel soomusrongide sõjatee. Lahingud käisid Loode-Venemaal ja Lätis, Pihkva ja Riia all. Hoiti ära Riia sattumineaferistliku polkovniku Bermondt- Avalovijuhitud saksa-venevägedekätte. Kitsarööpmelised soomusrongid olid itta suunduvate raudteede puudumise tõttu vaenlasega kontakti juba kevadest saadik kaotanud ja nemad ei mänginud enam mingisugust rolli. Arvulisi andmeid soomusrongidest Eestis ehitati kokku 6 laiarööpmelist soomusrongi, mis jõudsid rindele vastavalt: Soomusrong nr. l ,12.dets.1918. peale kapten Anton Irve langemist 27.aprillil 19l9, nimetati soomusrong ümber Laiarööpmeliseks soomusrongiks "Kapten Irv", Soomusrong nr.2 jõudis rindele 13.dets.1918. Soomusrong nr.3jõudis rindele 23.dets.1918. Soomusrong nr.4 jõudis rindele 21.jaan.1919. Soomusrong nr.5 jõudis rindele 18.märts 1919. Soomusrong nr.6asutati otse rindel 12.aug.1919. Kuna Eestis oli palju kitsarööpmelisi raudteid, ehitati ka nende tarvis rida kitsarööpmelisi ronge. Soomusrong nr.1 ehitati Pärnus jaan. 1919. Soomusrong nr.2 ehitati Tallinnas jaan.1919. Soomusrong nr.3 ehitati Tallinnas jaan.1919. Soomusrong nr.4 ehitati Tallinnas veebr.1919.(See kaotati lahingus 7.aprill 1919).Uus soomusrong nr.4ehitati Mõisaküla Raudteetehases mais 1919. Soomusrong nr.5 ehitati Tallinnas juulis 1919. Vabadussõja lõpul oli soomusrongidel 2.jaan.192o seisuga rivis: Laiarööpmelistel: 73 ohvitseri, 974 tääki, 9o raskekuulipildujat, 25 kergekuulipildujat ja 2o suurtükki. Kitsarööpmelistel: 2o ohvitseri, 276 tääki, 28 raskekuulipildujat,1o kergekuulipildujat ja 7 kahurit. Soomusrongide diviisi koosseisu kuulus: 6 laiarööpmelist soomusrongi, 5 kitsarööpmelist soomusrongi, 3 remondirongi (raudtee ja sildade parandamiseks), 3 saunarongi, tagavarapata1jon, kuulipilduja kursused, Kalevlaste Malev, Scoutspolk, ratsaeskadron, hospidal, soomusautode kolonn. Rahu ajal vähendati soomusrongide arvu, vagunite arvulist koosseisu. Viidi läbi põhjalik remont ja ümberehitused. Rong sai keskkütte, elektrivalgustuse, suurendati vagunite seinte-, lahingvagunite ohutust ja kaitsevõimet. 1922.a. likvideeriti kõik kitsarööpmelised soomusrongid. Suurtükivagunid said omale nimed: "Hävitaja", "Vanapagan", "Maru", "Vapper", "Võitleja", "Tont", "Taara", "Uku", "Pikker", "Kõu", "Sobolotnõi", "Tasuja", "Onu Tom", "Lembit", "Kalev", "Tommi","Suur Tõll", "Müristaja" ja "Tapper". Pärast Eesti okupeerimist ja liitmist Nõukogude Liiduga likvideerti ka sept.194o Eesti sõjavägi, nendest väeosadest moodustati Punaarmeee 22. territorial-laskurkorpus.Soomusrongid likvideeriti ja lammutati. 1941.a., kui saksa väed ähenesid Tallinnale, ehitati kiirkorras kaks kitsarööpmelist soomusrongi ja üks laiarööpmeline. Need kõik mehitati Balti laevastiku mereväelastega ja nad osalesid Tallinna kaitsel. Need hävisid kõik sõja käigus. Niisugune oli siis lugu Eesti kuulsatest soomusrongidest.("Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918-1941." ==

--kanakukk 20. november 2008, kell 12:49 (UTC), või siis näiteks Eesti soomusrongid artiklisse integreerida, --kanakukk 22. november 2008, kell 14:04 (UTC).