Arutelu:Soojuskiirgus
"termodünaamilistest kaalutlustest" - kas nii öeldaksegi?--Hendrix 4. november 2007, kell 14:08 (UTC)
Retsenseerin: Artikli üldmulje on väga hea ning see üldiselt vastab vikistandarditele - keel on hea, seletused on populaarteaduslikule tekstile sobiva tasemega. Sisuliselt ja füüsikaliselt on põhimõtteliselt asjad korras. Ehk kuluks ära rohkem vikipeediasiseseid linke artikli lõpuosas, kus kasutatakse erinevaid füüsikatermineid. Artiklis tuleks parandada mõned väiksemad õigekeelsusvead, järgnevalt toon neid välja:
- Ka Maa eraldab soojuskiirgust, kuid madalama temperatuuri tõttu, on see palju väiksema intentsiivsuse ja erineva spektrijaotusega. <- teist koma pole vaja
- Plank'i seadus kirjeldab musta keha kiirguse spektrit <- Füüsiku nimi on Max Planck
- Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest aineomadustest - aine pinnast, <- aine pind pole aine omadus.
- Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõimeks üks <- punkt lõpust puudu, võiks ehk sõnastada: musta keha neelamisvõime on võrdne ühega.
- Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0.90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille lainepikkuse haripunkt on umbes 500 nanomeetrit. Selle kiirgavus -5 °C juures on aga 0,99, lainepikkuse haripunktiga 12 mikromeetrit. <- selles lauses on segane termin "lainepikkuse haripunkt". Ehk oleks parem sõnastada seda "spektri maksimum" või "lainepikkus, millel kiiratakse maksimaalselt" vmt.
- Osad hõõglambist eralduvad footonid asuvad nähtavas spektris <- vist oleks parem öelda "osa footonitest"
- Mõlema meetodi abil on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada <- sõnakordus abil.
- Kiirgustugevus kasvab temperatuuri kasvates järsult; see kasvab T4 <- kasvades; see kasvab KUI T^4
- ühikulse pindala kohta <- ühikulise pindala
- elektromagneetilise kiirguse <- elektromagnetkiirguse, elektromagnetilise kiirguse
- Need arvutused on väga umbkaudsed ning sõltuvad erinevatest muutujatest, nagu näiteks riiete kandmine. <- riiete kandmine pole muutuja, vaid näiteks tegur vmt.
- nimetatakse kasvuhoone efektiks <- kasvuhooneefekt kokku
Õigekeelsusvigade parandamisel saab sellest hea ja põhjalik artikkel, mida on võimalik võrrelda kvaliteedilt ingliskeelse vikipeediaga. Joosep.pata 13. november, 2011. aasta 20:38 EST
Teises lauses koma puudu. infrapunane valgus. Teises lõigus peab olema mõttekriips sidekriipsu asemel, sama edaspidi. Joonis näitab, kuidas.
- Arvu ja ühiku vahel on tühik, erandid on % ja °.
- Murdarvu eraldajaks on koma.
- kiirgab enamiku valgust
- enamik neist on seotud pikemate, infrapunalainepikkustega
- Lauses "Erinevalt konduktiivsest..." koma liigne
- kuumutada vett 285 kraadini Celsiuse järgi
- enamik objekte
- Lauses "Kui antud keha veel rohkem..." koma puudu
- enamik kiiratavast energiast
- infrapunases piirkonnas
- 10 korda rohkem kui toatemperatuur
- Lauses "Seega keha, mis neelab..." koma puudu
- kollakas, kui vaadata
- Samas võidab keha osa kiiratud energiat tagasi, neelates
- Inimnaha kiirgavus on üsna lähedale ühele ühele millele?
- sulu ees tühik
Lisaks mõned näpuvead, mis leia ise üles. Adeliine 19. november 2011, kell 13:57 (EET)
Aitäh vigade väljatoomise eest! Parandasin toodud vead ära ning eemaldasin ka malli(et tegemist on koolitööga). Inimnaha kiirgavus on üsna lähedale ühele -- antud lause puhul on mõeldud numbrit üks. Ei oska kuidagi paremini seda kirja panna. --Tanel 26. jaanuar 2012, kell 12:31 (EET)
Katkine link muuda
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://cc.oulu.fi/~kempmp/colours.html
- In Soojuskiirgus on 2013-06-24 13:30:09, 404 Not Found
- In Soojuskiirgus on 2013-07-07 01:11:26, 404 Not Found