Arutelu:Solvang

Kas peaks eristama suulist solvangut ja tegu, mida võetakse solvanguna ehk mille peale solvutakse? Adeliine 25. veebruar 2015, kell 18:55 (EET)

Suuline solvang on ka tegu.

Selles artiklis võib minu meelest rääkida nii tegudest, mis on mõeldud solvanguna, kui ka tegudest, mida tajutakse solvanguna. Andres (arutelu) 25. veebruar 2015, kell 19:15 (EET)

Jah, selles mõttes eristama, et kirjeldama mõlemat. Suuline solvang on tegu küll jah, aga sõna ja tegu ikka teatud juhtudel võetakse eraldi (nt verbaalne ja füüsiline vägivald). Adeliine 25. veebruar 2015, kell 19:47 (EET)

Jah, kirjeldama mõlemat.

Jah, võib ka nii võtta, et sõna ei ole tegu. Siis peaks definitsiooni täpsustama, sest muidu võidakse valesti mõista. Andres (arutelu) 25. veebruar 2015, kell 22:11 (EET)

Solvumine või ehk ka solvumistunne on teine teema. Andres (arutelu) 4. veebruar 2019, kell 09:26 (EET)

Enesehinnang

Muutsin "madala" ära "kõrgeks", sest esitatud väide ei vasta tänapäeva psühholoogia poolt leitud seisukohale. Madala enesehinnanguga inimesed aktepteerivad korrektsetena teiste antud negatiivseid väärtushinnanguid endi kohta, sest need kinnitavad juba omaksvõetud seiukohta ning nõnda neid tajutakse tõestena. Kõrge enesehinnanguga inimesed tajuvad aga sõlvanguid kui rünnakuid nende arusaamale eneseväärtusest, sest ei kattu nende poolt omaksvõetud seisukohtadega. Näiteks on siiani arvatud, et koolitulistamise ükspõhjustest on madal enesehinnang kuid uuringute käigus on selgunud, et asi on vastupidine. Tegu on põhjendamatult kõrge enesehinnanguga, mida ohustab igasugune kriitika.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7D0:8516:2C80:946:311E:4AD8:5752 (arutelu • kaastöö) 17. juuli 2020, kell 21:10 (EEST).

Väljavõte

Selline asi läks välja. Eemaldamine ise oleks nagu põhjendatud, kuid teemat ise võiks kajastada küll kuidagi. Kasvõi, et aastatel x...y käsitleti Eestis seda nii. Ivo (arutelu) 6. oktoober 2020, kell 21:35 (EEST)