Arutelu:Slovaki Vabariik (1939–1945)

Meil pole ju märksõna Slovaki vabariik.

Leian, et tuleks kirjutada "Slovaki Vabariik", sest tegu on ametliku nimega, mis siis et slovaki keeles läbivat suurtähte ei kasutata. Andres 17. detsember 2011, kell 23:56 (EET)

Noh, rangelt võttes räägitakse slovaki keeles Esimesest vabariigist. --Oop 18. detsember 2011, kell 13:50 (EET)

Peaks olema suur algustäht. Andres (arutelu) 28. märts 2012, kell 22:12 (EEST)

Arutluskäik, mismoodi midagi algselt omas keeles kirjutati, minu meelest ei päde. Inglise keeles kirjutatakse ju nädalapäevad ja kuude nimetused kah suure tähega, see on nende valik. Eesti kirjakeele reeglid lubavad ametlikkuse rõhutamiseks kasutada riigi nimes läbivat suurt tähte. --kanakukk (arutelu) 14. jaanuar 2013, kell 13:18 (EET).

Keeletoimetamisest

"oli fašistlik riik" Kas see ei ole sildistamine? 90.191.119.98 13. jaanuar 2013, kell 10:42 (EET)

Ma ei tea, mida tähendab sildistamine, aga minu meelest on problemaatiline hoopis viidete puudumine. Fašistlik riik kelle arvates? Kas riigi alusdokumendid deklareerisid, et tegu on fašistliku laadi riigiga (näiteks EV PS § 1 ütleb, et Eesti Vabariik on "demokraatlik vabariik") või on see mõne ajaloolase tõlgendus? --kanakukk (arutelu) 14. jaanuar 2013, kell 13:18 (EET).

---

Mis vahe on nukurežiimil ja mõjusfääril? --Õli (arutelu) 14. jaanuar 2013, kell 15:38 (EET)

Nukurežiim ehk nukuriik ehk marionettriik on vormiliselt (s.o mingites dokumentides deklaratiivselt) iseseisev, kuid teisest riigist sõltuv riik, näiteks Eesti NSV, Saksa DV, Poola RV sõltusid NSV Liidust. Mõjusfäär ehk mõjupiirkond on päris mitu nivood leebem mõiste. Erinevus on selles, et riigiaparaadi (alates lasteaedadest kuni riigipeani välja) elukorraldamine ei ole nii vahetult teise riigi otsustada. Ma ei oska järgnevat näite autentsust kinnitada, aga isegi kui see on väljamõeldud, siis peaks ikkagi arutelu ilmestav olema: kui 1939. aastal sunniti Eestile nn baaside lepingut, siis NSV Liit otsustas päevapealt lõpetada piimatoodete, munade, sealiha jms tarnete importimise Eestist, s.t kuulutas välja majandusblokaadi. Eestile jäi ise otsustada, kas ta teeb NSV Liidule järeleandmisi või kannatab blokaadi käes. Mõjusfääris olemise puhul võib rääkida ka selle leebemast vormist. Näiteks riik X ja Y lepivad kokku, et ainult riigil X on riiki Z õigus naftat müüa (monopoolses seisus on võimalik kõrgemat hinda küsida). Mina olen nendest mõistetest nii aru saanud. --kanakukk (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 19:01 (EET).

Eesti NSV näide on äärmiselt ebaõnnestunud. Nõukogude Liidu tõlgenduses (kui me seda tinglikku eeldust ei võta, pole meil antud juhul yldse millestki rääkida) oli Eesti NSV liitriigi osa, vabariik umbes samas mõttes nagu USA osariigid või Saksa liidumaad. Saksa DV ja Poola RV on adekvaatsed. NSV Liidu mõjusfääri võis mingil ajal lugeda eri riike Mongoolia RV-st Alžeeria või Angoolani. --Oop (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 02:20 (EET)

" kui 1939. aastal sunniti Eestile nn baaside lepingut, siis NSV Liit otsustas päevapealt lõpetada piimatoodete, munade, sealiha jms tarnete importimise Eestist, s.t kuulutas välja majandusblokaadi." Nõukogude Liit surus baaside lepingu Eestile peale ähvardades otsese sõjalise kallaletungiga. Kui baaside lepingut ei oleks sõlmitud, siis oleks N. Liit Eestit kas 29. või 30. septembril 1939 rünnanud. 90.191.119.98 18. jaanuar 2013, kell 19:30 (EET)

Oop, võimalik. Ma ei ole rahvusesvahelises õiguses kuigi tugev, ka ei ole eriti kursis võimalike käsitlustega nimetet riikide elukorraldusega. Samas mulle tundub, et mõisted nukurežiim ja mõjusfäär sain kuidagimoodi äraseletatud.

90.191.119.98, ma ei saanud päris täpselt aru, mida teie näide tõestama või ümber lükkama peaks? --kanakukk (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 22:19 (EET).

---

Kas riigi malli ei peaks kasutama? Velirand (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 10:40 (EEST)

Pole põhjust mitte kasutada, võid selle panna. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 12:37 (EEST)