Arutelu:Sirje Kingsepp/Arhiiv4

EPL artikkel 23.12.2004

Sündisin 13. septembril 1969 Ida-Virumaal Kiviõlis •• 1987 lõpetasin Aravete keskkooli •• 1989 lõpetasin Tallinna kaubandustehnikumi kaubandusliku arvestuse erialal ja asusin raamatupidajana tööle Keilasse •• 1992. aasta lõpus tulin tööle Tallinna pearaamatupidajaks. 21. märtsil 1998 sai minust ema •• 2000 sügisel alustasin õpinguid EBS-is ärijuhtimise erialal kaugõppes. •• Kui kõik kulgeb plaanitult, peaksin aastaks 2005 olema magister ärijuhtimises •• 2002 kevadel astusin sisemisel sunnil ESDTP-sse. •• Ma ei ole kommunist, aga sotsialist olen küll ja feminist ka.

See on pärit siit. Kui nemad need andmed välja võtavad, teeme seda ka meie. Esialgu võib viidata tollele artiklile. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:16 (UTC)

BINGO :) --Kriku 11. veebruar 2008, kell 21:40 (UTC)

Kes viitsib, palun asendage viited. Valimiskomisjoni lehel neid andmeid enam pole. On ainult kandideerimise fakt ja kandidaadi number. Andmeid kandideerimise kohta artiklis muide pole, aga võiks olla. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.32.218 (arutelu • kaastöö).

Päevalehes tsiteeritu on vist võetud Sirje Kingsepa blogist, mis on nüüdseks kustutatud. Kui nõuda lehelt selle kustutamist, siis vast läheb asi avalikkuse ette ja me saame mingi lahenduse. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:44 (UTC)

Enne kui üldse miskit arutama hakata, siis tahaksin näha konkreetset tõendusmaterjali selle kohta et Sirje Kingsepp ja Vikipeedia kasutaja Kinks on üks ja sama isik. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.32.218 (arutelu • kaastöö).

Sellist tõendusmaterjali tõesti ei ole. Ja muidugi ei ole võimalik, et me saaksime need nõudmised täita, kui pole tõestatud, kes need esitanud on. Aga ma olen veendunud, et tegemist on sama isikuga, mistõttu minu meelest on mõtet asja arutada. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:57 (UTC)

Ei ole mingit õigustust levitada kedagi sõnaliselt halvustavaid ütlusi. Kui neid Vikipeediasse satub, siis peaksid administraatorid need kõikjal kustutama. Kk 11. veebruar 2008, kell 19:32 (UTC)

Kustutasin viimase ära. Aga mida teha repliigiga kell 18.01? Kas ka selle peaks kustutama? Siis peaks kustutama ka vastuse ning vastuse vastusele. Ja siis ei ole enam arusaadav, miks Sacerdos79 Vikipeediast lahkus. Andres 11. veebruar 2008, kell 19:39 (UTC)

Tõenäoliselt olen Toomasega nõus (võib olla sisuliselt mitte kujuliselt). Tekib mulje, et Sirje Kingisepp on kõige tähtsam isik Eestis - peaaegi igal päeval arutletakse artikkel tema kohta. Kahju, et Sacerdos Vikipeediast lahkus. Geonarva 11. veebruar 2008, kell 19:51 (UTC)

See arutelu ei puuduta ju ainult seda artiklit. Andres 11. veebruar 2008, kell 20:12 (UTC)

Siinne arutelu käib ju laiema - avalikustamise õiguse - üle, ja see ei peagi olema lihtne. Ent kustutama peaks siin olevad teiste kohta halvastiütlemised - ka selle mille kohta Andres küsis. Kui oleme sõbralikus meeles, siis pole ka takistust naasta. Endist pahameelt pole mingit põhjust meelde jätta. Kk 11. veebruar 2008, kell 20:17 (UTC)

Mul on ettepanek jätta see Andrese & Tooma omavaheliseks selgitamiseks. Igale üritusele tuleb kasuks, kui suudetakse asja arutades kainet pead säilitada. Tooma avalduse kohta ma ütleks niimoodi, et kuigi mulle laiamine ei meeldi, ei ole tema katse asjaomasele isikule mõistust pähe panna ka mitte päris adekvaatne... St. minu arvates ei ole mõistuse pähe panemine antud juhul lihtsalt võimalik - põhjustel, millel ma ei pea vajalikuks lähemalt peatuda. Hetkel on meil Kinksi argumendid ja artikli haldurite argumendid. Kinks ei ole seni suutnud oma argumente õiguslikult piisavalt põhjendada. Järelikult ei saa nende põhjal midagi ette võtta. Kui peaks juhtuma, et Kinks leiab mõne adekvaatse põhjenduse või see tekib seoses kehtiva õiguse muutumisega, siis tuleb antud artikliga midagi ette võtta. Kogu lugu. Kellel on mõistust või kui palju, on sootuks teemaväline küsimus. --Kriku 11. veebruar 2008, kell 21:40 (UTC)

Minu meelest on asi selle taga, et seadus ei ole üheselt tõlgendatav. Arvan pigem, et peaksime ka ise midagi ette võtma, et saada autoriteetne tõlgendus. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:44 (UTC)

Võiks küsida Andmekaitseinspektsioonilt, aga nemadki on jännis. Arvan, et tasuks küsida ka Ülle Madise arvamust. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:46 (UTC)

seniks, kuni me tegeleme avalikustatud andmete koondamisega, pole andmekaitseinspektsioonil asja selle artikliga.--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 05:00 (UTC)

Vana seaduse järgi oli küll nii, aga uue seaduse järgi ei pruugi olla. Andres 12. veebruar 2008, kell 05:11 (UTC)

"§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui: 1) isikuandmeid töötleb füüsiline isik isiklikul otstarbel; 2) isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse isikuandmeid sisaldava riigisaladuse töötlemisele, kui see tuleneb: 1) 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsioonist, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (Schengeni konventsioon) või 2) 1995. aasta 26. juulil vastuvõetud Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinevast Euroopa Politseiameti konventsioonist (Europoli konventsioon).

§ 3. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi."

Tuleb vist koolitusele minna, et seaduse kohaldamisest aru saada....--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 06:11 (UTC)

meie siin ikka oleme füüsilised isikud, sest mingit lepingut me Vikiga sõlminud ei ole.--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 06:52 (UTC)

Jah, aga me ei töötle andmeid ainult isiklikul otstarbel. Andres 12. veebruar 2008, kell 06:57 (UTC)

Peaks otsima üles ja lugema uuesti läbi wikisse konto loomisel võetud kohustused ja saadud õigused.

Mingi lepinguline suhe meil wikiga ikkagi on, s.t oleme vabatahtlikult võtnud endale kohutuse järgida siinset korda.

suwa 12. veebruar 2008, kell 07:20 (UTC)

aga õnneks ütleb sama seadus allpool järgmist:

" § 11. Isikuandmete avalikustamine

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve. "--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 09:45 (UTC)

Avalikustatud andmete salastamine

Mulle tundub, et Kinks või siis Sirje Kingsepp on asunud salastama andmeid, mis on kord avalikustatud. kas on võimalik kord avalikustatud infot hiljem salastada? See ei ole ikka päris sama, mis ukse avamine ja sulgemine ju. avjoska 12. veebruar 2008, kell 13:36 (UTC)

Vastuolu §11 lg 1 ja lg 4 vahel

Õige. Sellest on ka üleval pool mitmes kohas juttu. Arutelu käib ringiratast. Meil on praegu ilmselgelt §11 lg. 1 kirjeldatud juhtum ning kogu lugu. --194.126.125.85 12. veebruar 2008, kell 14:18 (UTC)

Sama paragrahvi lõige 4 ütleb: "Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi." Andres 13. veebruar 2008, kell 04:49 (UTC)

see on muidugi kehv, et seadus nii on sõnastatud, et lubab mitmeti mõistmist. Mina mõistan igatahes asja nii, et kui lõige 1 tingimused on täidetud, siis teised punktid käesolevas seaduses on kehtetud. Iseasi muidugi, mida tähendab lõike 4 sisu? Kas seda, et subjektil on õigus nõuda andmed avalikustanud asutuse poolt andmete avaldamise lõpetamist ja avalikustatud andmete tagasivõtmist ja sellega tekitada olukorra, et andmed nagu polekski avalikustatud...

Jutt on teistest paragrahvidest, mitte sama paragrahvi teistest lõigetest.

just. Kui isik on andmed ise avalikustanud, siis töötlemise kohta käivad teised seadusepunktid ei kehti. Ja töötlemine hõlmab endas ka andmete avalikustamist.--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 07:10 (UTC)

Mina saan nii aru, et ei kehti teised paragrahvid. Aga see lõige käib sama paragrahvi alla. Andres 13. veebruar 2008, kell 08:03 (UTC)

öeldud on, et "siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve". Minu meelest peaks see tähendama kõiki antud seaduse punkte, mis reguleerivad andmete töötlemist--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 08:24 (UTC):

Paragrahv on paragrahv, mitte punkt. Andres 13. veebruar 2008, kell 12:01 (UTC)

pole oluline, mis terminoloogiat kõnekeeles kasutada. Olulisem on see, mis seaduse tekstis kirjas.--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 12:57 (UTC)

No kuule, sellest ongi jutt, et räägitakse teistest paragrahvidest, mitte sama paragrahvi teistest lõigetest. Andres 13. veebruar 2008, kell 16:45 (UTC)

kopeerin seaduses avaldustud teksit uuesti - "siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve". Milles näed probleemi?--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 16:53 (UTC)

Probleem on selles, et sama paragrahvi lõiget 4 ikkagi kohaldatakse. Andres 13. veebruar 2008, kell 16:56 (UTC)

ja kas see on seadusetähe järgi? Sealt kogu see tants nende sünnpäevadega pihta hakkabki. Ametnik tõlgendab nii, aga ülemus ütleb naa. Mina ei näe probleemi. Kui ikka öeldakse, et ei kehti, siis ei kehti--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 17:03 (UTC)

Ma ei saa aru, mida Sa öelda tahad. Andres 13. veebruar 2008, kell 17:12 (UTC)

ütlen seda, et kui inimene on ise oma andmed avalikuks laskunud, siis käesoleva seaduse muud paragrahvid, mis on seotud isikuandmet töötlemisega, ei kehti--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 17:32 (UTC)

Jah, umbes nii. Tagasivõtmine kehtib ainult konkreetse allika kohta. Andres 13. veebruar 2008, kell 06:44 (UTC)

see arutelu tegelikult peaks kuuluma juba isikuandmete kaitse seaduse arutellu--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 06:00 (UTC)

Minu meelest mitte. Seal me ju ei tõlgenda ise. Andres 13. veebruar 2008, kell 06:44 (UTC)

Mitte mingit vastuolu § 11 lg. 1 ja § 11 lg. 4 vahel ei ole. Kui § 11 lg. 1 järgi ei kohandata mingile andmekogumile isikuandmete seaduse teisi paragrahve, siis tähendab see muuseas ka seda, et ei kohandu §§ 4, 5, 8 ja 10. § 11 lg. 1 ütleb, et kui "andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel", siis ei ole need isikuandmed isikuandmete seaduse mõistes, isik ise ei ole andmesubjekt isikuandmete seaduse mõistes ning isegi kui oleks, ei kehtiks § 10 lg. 1 eeldus, et nende andmete töötlemine on lubatud vaid andmesubjekti nõusolekul. Kuna § 11 lg. 4 räägib isikuandmetest, andmesubjektist, nende avalikustamisest ja töötlemisest, millised mõisted on kõik sisustatud isikuandmete seaduse teistes parahrahvides, ei ole võimalik koos kohaldada § 11 lg. 1 ja § 11 lg. 4. --Kriku 17. veebruar 2008, kell 13:37 (UTC)

Sellest hakkab pea ringi käima. Sellest seadusest pole lihtsurelikul küll võimalik aru saada. Andres 17. veebruar 2008, kell 13:49 (UTC)

igatahes tähendab see seda, et kui isik avalikustas oma andmed, saavad need andmed olema avalikud igavasest ajast igavesti. Välja arvatud juhul, kui isikul õnnestub tõestada, et ta viibis andmete avalikustamise aeg seisundis, mil ta polnud võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Aga seda teeb kindlaks kohtupsüühiaatriline ekspertiis, mida tellib kohus. Ja maksab see ekspertiis praegusel ajal umbes 15 000 eeku.--Hendrix 17. veebruar 2008, kell 15:02 (UTC)

no see jutt on nüüd küll imelik. inimene saab alati oma andmete avalikustamist keelata ja vaimuhaigustega pole siin mingit pistmist. avalikustamine ja kogumine on kaks erinevat asja. avalikustamisele eelneb tavaliselt kogumine, aga kogumisele ei pruugi järgneda avalikustamist. see, et enne kehtis ühte moodi seadus ja nüüd teine ja kui keegi suudab teisele selgeks teha, et tema andmeid on vaja avalikustada ja see teine juhuslikult pole seadusest aru saanud, siis see ei tähenda veel, et ta hull oleks. seadustest aru saamise ja hullumeelsuse vahel ei ole otsest seost.--Kinks 17. veebruar 2008, kell 15:38 (UTC)

Pärast Kriku repliiki olen ma veendunud, et sellest seadusest pole pelgalt terve mõistusega võimalik aru saada. On tarvis asjatundjate poole pöörduda. Andres 17. veebruar 2008, kell 15:51 (UTC)

Kinks, on kaks erinevat asja:

1. inimene avaldab ise andmed - avaldas siis avaldas - oma asi

2. tema kohta avaldatakse andmed - siin osas saab inimene vahele astuda ja öelda ei avaldamisele--Hendrix 17. veebruar 2008, kell 16:06 (UTC)

Hendrix: 1. avaldasin oma andmeid, minu asi, kustutasin, kah minu asi
2. vikipeedia avalikustas minu andmed, astun vahele - koristage ära! --Kinks 18. veebruar 2008, kell 15:23 (UTC)

andmed, millele ei ole võimalik viidata, tuleks tõesti kustutada. Millised andmed on viitamata, Kinks? Ja mis puutub Vikipeedia rolli andmete esitlemisel, siis siin Sa eksid, Kinks. Vikipeedia refereerib avalikustatud andmeid, mitte ei avalikusta neid. Andmed on avalikustatud Sirje Kingsepa enda ja kolmandate osapoolte poolt.--Hendrix 18. veebruar 2008, kell 16:33 (UTC)

Poliitiku tabel artiklis

Tabel ainult kordab tekstis toodud andmeid. Minu meelest pole sinna viiteid tarvis. Andres 18. veebruar 2008, kell 21:10 (UTC)

pigem siis küsimärk kas see poliitiku tabel on siin artiklis vajalik. --WikedKentaur 19. veebruar 2008, kell 22:17 (UTC)

Minu poolest võib kustutada. Andres 19. veebruar 2008, kell 23:54 (UTC)

Lauseehitus, täiendused

"Ta on töötanud mitmes ettevõttes, muu hulgas pearaamatupidajana ja personalijuhina." Kuidagi kohmakas lause. Võiks olla: "ta on töödanud mitmel erialal, muu hulgas pearaamatupidajana ja personalijuhina." või "Ta on töötanud mitmes ettevõttes, muu hulgas asutuses X ja asutuses Y"--Hendrix 21. veebruar 2008, kell 15:35 (UTC)

Mina ei näe siin midagi kohmakat. Nii on minu meelest kõige informatiivsem. Kui on teada, võib muidugi ka ettevõtted märkida. Aga seda allikat, milles on öeldud, et ta pearaamatupidajana töötas, enam ei ole. Tuleb leida teine viide või see välja jätta.

Peale selle tuleks lõpuni viia publikatsioonide loetelu ja publikatsioone refereerida. See muudaks artikli sisukaks. Andres 21. veebruar 2008, kell 15:41 (UTC)

maitse asi see lause ehitus...

Aga ma ei saa aru, miks peab olema nii palju viiteid SK artiklitele. Kas koduseks mõtiskluseks SK maailmavaate osas. Et mis see tähendab, kui SK sõimab oma artiklis kedagi teist. Kas see tähendab sõimatava madalust või sõimaja madalust? Arvan, et teatmeteoses peaks iga sõna olema põhjendatud ja tähenduslik. Kas SK on tunnustatud publitsist? Kui on, siis kes seda öelnud on? On tal publitsistika alaseid tunnustusi?--Hendrix 21. veebruar 2008, kell 16:02 (UTC)

Publitsistlik tegevus on ju tähtis osa inimese avalikust tegevusest. Kui tal on midagi öelda, siis on oluline teada, mida tal öelda on. Muu hulgas selgub sellest muidugi ka inimese maailmavaade.

Minu meelest ei eelda inimese publitsistlikust tegevusest rääkimine, et tegemist on väljapaistva publitsistiga. Selleks et entsüklopeedia oleks sisukas, tuleb peale väliste faktide rääkida ka mõtetest. Ka teadmised mõtete kohta on entsüklopeedilised, mitte ainult teadmised väliste asjade kohta.

Viited on muu hulgas selleks, et oleks, mille põhjal publitsistikast kirjutada.

Teistest küsimustest ja argumentidest ma ei saa aru. Andres 21. veebruar 2008, kell 16:38 (UTC)

ma tahtsin seda öelda, et kui me osutame siin mingile artiklile, siis see artikkel on tähtis. No võtaks artikli, kus kedagi nimetatakse kõrgharidusega koristajaks. Mida see artikkel meile ütleb? Selleks, et seda teada saada, tuleb selle artikli üle juurelda. Kes juurdleb? Autor? Tema ei juurdle, vaid esitab oma seisukohti. Järelikult tuleks need seisukohad SK artiklis kirja panna ja vastavalt viidata - umbes nii, et SK suhtub põlglikult teatavate inimeste maailmavaatesse. --Hendrix 21. veebruar 2008, kell 16:54 (UTC)

Katsu süveneda sellesse, mida öelda on tahetud. Poleemiliste võtete kasutamine avalikus väitluses on normaalne.

Publikatsioonide võimalikult täielikul loetelul on omaette väärtus. Andres 21. veebruar 2008, kell 17:18 (UTC)

Andres 21. veebruar 2008, kell 17:18 (UTC)

"Tühjad" viited

Esimene viidetest ei sisalda infot ning jätsin selle välja. Teises aga sisaldub info päris alguses, autorinime juures. Muutsin teksti vastavalt sellele. Andres 26. veebruar 2008, kell 22:59 (UTC)

seal oli veel tühjasid viiteid ja need on seal juba mitu kuud rippunud, ilma et kedagi huvitaks. millal võib siit selle pika ja suures osas ebavajaliku arutelu ära kustutada. miks artiklil pole viidet "esitatud kustutamisele"?--Kinks 26. veebruar 2008, kell 23:04 (UTC)

Lisasin kustutamis- ja toimetamismärke. Mind huvitab küll, olen mõne ka eemaldanud. Olen sellele tähelepanu juhtinud. Üksi ei jõua. Andres 27. veebruar 2008, kell 00:05 (UTC)

Milleks arutelu kustutada? Kui tarvis, võib osa sellest arhiveerida. Andres 27. veebruar 2008, kell 00:05 (UTC)

miks peaks artikli kustutama? Seal ju lausvalet ei ole. Tähtsusetu isik SK ka ei ole, siiski organisatsiooni liider mõni aeg olnud. See ei tohiks ju põhjuseks olla, et üks nüüdseks blokeeritud Viki kasutaja seda soovib. Ei poolda kustutamist.--Hendrix 27. veebruar 2008, kell 06:21 (UTC)

Mina ka ei poolda. Andres 28. veebruar 2008, kell 15:12 (UTC)

Sama siin. --Kriku 28. veebruar 2008, kell 18:22 (UTC)

Olen kustutamise vastu. --Ken 28. veebruar 2008, kell 18:29 (UTC)

Võtsin kustutamismärke ära. Andres 28. veebruar 2008, kell 23:27 (UTC)

Poliitilised seisukohad

Poliitiliste seisukohtade kogumine on hea. Aga hea oleks ka vaadata, milliste sõnumitega Sirje Kingsepp on publiku ette astunud ja milliseid argumente on kasutanud. See on veel olulisem.Andres 28. veebruar 2008, kell 22:03 (UTC)

Eks see osa artiklist ole avatud parandustele ja täiendustele, nagu ülejäänudki. Ma tegin alguse lahti. --Kriku 29. veebruar 2008, kell 17:26 (UTC)

Muidugi. Arvan, et need asjad kuuluvad eri alajaotustesse. Andres 29. veebruar 2008, kell 18:03 (UTC)

Olga Lauristini nekroloog

Ja veel üks asi. Sirje Kingsepp on väitnud, et ta ei ole Olga Lauristini nekroloogi autor. Seda ei saa küll tõestada, aga minu meelest võiks seda arvestada ning seda allikat mitte tsiteerida tema poliitiliste seisukohtade tõendina.Andres 28. veebruar 2008, kell 22:03 (UTC)

Ma jään eriarvamusele. Iga loetletud allika puhul on kardetavasti väga raske tõendada, et Kingsepp täpselt nii ütles, nagu kirjas on. Ma ei näe ses osas vahet nekroloogi ja teiste artiklite vahel. Seda enam, et nekroloogilis väljendatud seisukoht näib tema blogi ja teiste allikatega võrreldes küllaltki usutavana.--Kriku 29. veebruar 2008, kell 17:26 (UTC)

Ei, päris kindlalt tõendada ei saa muidugi midagi. Aga kui ikka inimene eraldi ütleb, et tema pole ühe või teise teksti autor, siis võiks seda minu meelest võimalust mööda arvestada.Andres 29. veebruar 2008, kell 18:03 (UTC)

Kui ta esineks avaldusega, et kõigis neis tekstides on ajakirjanikud tema sõnu väänanud, mis me siis teeks? --Kriku 29. veebruar 2008, kell 23:27 (UTC)

Siis ei võtaks seda tõsiselt. Andres 29. veebruar 2008, kell 23:29 (UTC)

Kui teised allikad on tõendiks seisukoha usutavuse kohta, siis võib-olla teistest allikatest piisabki. Andres 29. veebruar 2008, kell 18:03 (UTC)

Blokeerimine

Ja lõpuks. Kinks on blokeeritud tapmisähvarduse pärast. Siiski oleks minu meelest õiglane, kui tal oleks võimalus artiklit enda kohta kommenteerida. Andres 28. veebruar 2008, kell 22:03 (UTC)

lugedes SK blogi, võib siiski ühineda Toomase teatava arvamusega. Andkem endale aru, et mõnel isiksusel on mõningatest asjadest väga eriline arvamus. Ja reeglina on see arvamus seotud enda egoga. Kriitikavaba arvamus... Las ta lahmib seal oma blogis. Meie ülesanne on refereerida avaldatud teavet. Kas see teave meeldib isikule, ei ole meie probleem. Kui Sirje Kingsepp avaldas usutluses mingi ajalehe esindajale mõningaid fakte oma elust, siis vastutab tema ise nende faktide eest. Ainukene, kes võib neid fakte kummutada, on Sirje Kingsepp. Sirje Kingsepp pole siiani selle artikli arutelust osa võtnud.--Hendrix 29. veebruar 2008, kell 17:44 (UTC)

Näiteks seda ta ju siin arutelus ütleski, et tema ei ole nekroloogi autor. Andres 29. veebruar 2008, kell 18:03 (UTC)

Tõenäoliselt ei ole sul midagi selle vastu, et näiteks tema võimalikke e-kirja teel laekuvaid kommentaare siia vahendada? --Kriku 29. veebruar 2008, kell 17:26 (UTC)

Muidugi vahenda (kui ta sellega nõus on). Andres 29. veebruar 2008, kell 18:03 (UTC)

Välja jäetud osa juunikommunistidest

*Juunikommunistidest (Johannes Lauristin, Olga Lauristin, Hendrik Allik): Niisugune tõepoolest oligi see rahva parema tuleviku eest võitlejate põlvkond. Et karm tegelikkus pole kunagi võimaldanud ühegi mõttevoolu ideaale täies mahus teostada, ei tähenda, et need ideaalid ja eriti nende kandjad vääriksid hukkamõistmist.

Jätsin selle välja, sest autor ei tunnista seda artiklit omaks. Viide sellele artiklile on niikuinii olemas. Andres 25. märts 2008, kell 11:20 (UTC)