Arutelu:Seadusandlik võim

Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.

Seda printsiipi kõikides riikides ei järgita ning see leiutati suhteliselt hiljuti. Andres 6. juuli 2007, kell 06:10 (UTC)

seega teatud mõttes vastandlike huvidega

Miks? Andres 6. juuli 2007, kell 06:11 (UTC)

Jutt presidentaalsest süsteemist ei ole teemakohane. Andres 6. juuli 2007, kell 06:12 (UTC)

Miks pole kohane? Kui jutt on seadusandlikust võimust, siis see ei pea tähendama, et tegemist on parlamentaarse süsteemiga. Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik võim parlamendil, presidentaalses osaliselt presidendil, mingis režiimis ei ola aga võimude lahusest midagi järgi jäänud ja kõik kolm võimu kuuluvad mingile ühele institutsioonile. Igat tüüpi riigis on mingi institutsioon, kes teeb seadusi. --Kinks 7. juuli 2007, kell 11:08 (UTC)
Presidentaalse süsteemi eripärast tuleks rääkida spetsiaalses artiklis. Seadusandliku võimu olemus on seal ju sama. Andres 7. juuli 2007, kell 11:34 (UTC)
Naase leheküljele "Seadusandlik võim".