Arutelu:Rudolf Sepp

mulle ei meeldi see sõna "lisalugemine". väga lapsikult kõlab. Kas inglise keelses wikis on samamoodi?? Igasugustes uurimustöödes kasutatakse sõna: Kasutatud allikad, kuhu käivad siis nii netilehed kui ka raamatud. Sõna välisviited võtsin juba omaks. keegi siin parandas selliselt, kuid nagu näha, siis iga korrigeerija teeb vist oma maitse järgi. Äkki ei leiutaks nii palju uusi sõnu kasutatud allikate kohta ja viidete kohta? Piisaks ehk sõnast „välisviited“?

Jah, sellist pealkirja nagu "lisalugemine" pole tarvis. Selleks puhuks on meil alapealkiri "Kirjandus". Leksikone pole mõtet sinna panna, sest seal leiduva ionfo saab niigi teksti integreerida. Ma ei paneks leksikone ka "kasutatud kirjanduse" alla. Panin praegu kõik trükiallikad selle alla.

Me kasutame alapealkirja "Välislingid", mitte "Välisviited". Selle alla käivad lingid teistele saitidele. Nende kokkukoondamine on vajalik selleks, et oleks näha, kus Vikipeedia lõpeb. Sinna tuleks üldjuhul panna kohad, kust saab täiendavat infot, mis mingil põhjusel artiklis kajastatud ei ole. Vajaduse korral võib nende hulka panna ka kasutatud allikad. Andres 19. aprill 2007, kell 08:45 (UTC)