Arutelu:Riigi tunnustamine

Minu arvates peaks pealkiri olema pigem "Tunnustamine". Andres 14:19, 10 august 2005 (UTC)

Ei, "tunnustamine" on liiga lai mõiste ja paljude tähendustega. --Lulu 15:05, 10 august 2005 (UTC)

Nojah, aga me saame ju panna sulgudesse täpsustuse, näiteks "Tunnustamine (diplomaatia)". Me ei räägi ju riikide tunnustamisest, vaid tunnustamisest. Äärmisel juhul võiks pealkiri olla "Riigi tunnustamine". Andres 15:14, 10 august 2005 (UTC)

Jah, pigem siis tõesti Riigi tunnustamine. Võiks kohe teisaldada. --Lulu 15:23, 10 august 2005 (UTC)

Pealkirjastasin selle järgi, et erialakirjanduses kasutatakse kontseptsioonist rääkimisel eranditult mitmust (vrd recognition of states, vt ka lisatud lingid artiklis).

Möönan, et võib-olla te teate paremini, mis Vikipeediasse sobib muidugi. --Heiki e 05:23, 11 august 2005 (UTC)

Uurisin: ei ole tõesti eranditult, aga enamasti. --Heiki e 05:33, 11 august 2005 (UTC)

Esiteks, tuleb lähtuda eestikeelsest erialakirjandusest. Ingliskeelne kasutus ei ütle midagi.

Teiseks, riike tunnustatakse ju ükshaaval. Vaata ise:

Riikide tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse.

Kui üks riik määratleb teise riigi jne, siis on ju jutt riigi tunnustamisest, mitte riikide tunnustamisest. Praegusel kujul ei ole see lause korrektne. Andres 05:55, 11 august 2005 (UTC)

Erialaselt kasutab näiteks Merilin Kiviorg raamatus Rahvusvaheline õigus (ISBN 9985-75-156-6) mitmust.

Lause aga ei ole tõesti korrektne, seal peaksin tõesti muutma ainsusesse.

Tõrgun veel artikli pealkirja muutmisel: "riigi tunnustamist" tahaks vägisi mõista kui seda, et riik tunnustab kedagi, oluline on aga hoopis see, et tunnustatakse riiki (recognition of states). --Heiki e 10:42, 11 august 2005 (UTC)

Sõltuvalt kontekstist on muidugi võimalik öelda nii "riikide tunnustamine" kui ka "riigi tunnustamine" ja põhimõtteliselt võib mõistet nimetada ka "riikide tunnustamine", kuid mulle tundub siiski, et "riigi tunnustamine" on parem. Asi on selles, et muidu ei oleks see sõnastus kasutatav juhtumil, kui tunnustatakse ainult ühte riiki.

Iseenesest on nii eesti kui ka inglise keeles raskus selles, et kuigi termin on "tunnustamine" (recognition), tähistab see sõna ka muid mõisteid, mistõttu on tarvis tagada üheseltmõistetavus. Inglise keeles on vähemalt kaks võimalust ühemõttelisuse tagamiseks: väljendid state recognition ja recognition of states. Viimane väljend ei jäta kahtlust, et riik (riigid) on objektid, esimese väljendit võiks põhimõtteliselt tõlgendada ka nii, et riik on subjekt. Erinevalt eesti keele sõnast "riik" on inglise sõna state mitmetähenduslik. Seetõttu on inglise keeles eelistatav mitmusevorm, mis välistab osa tähendusi. Eesti keeles mitmus sellist eelist ei anna.

"Riigi tunnustamine" on tõepoolest põhimõtteliselt süntaktiliselt kahemõtteline, kuigi niisugust konstruktsiooni tõlgendatakse tavaliselt nii, et täiend tähistab objekti. Kui täiend tähistab subjekti, siis lisatakse "-poolne": "riigipoolne tunnustamine". Just niisugune täpsustamine näitab, et täiendit mõistetakse niisugustes konstruktsioonides tavaliselt objekti tähistavana.

Pealegi ei ole objekti ja subjekti eristamise probleem seotud grammatilise arvu valikuga: kui fraasi "riigi tunnustamine" on võimalik tõlgendada 'tunnustamine riikide poolt', siis ka fraasi "riikide tunnustamine" on võimalik tõlgendada 'tunnustamine riikide poolt". Andres 11:08, 11 august 2005 (UTC)

Väga huvitav sellist keelelist analüüsi lugeda.

Nõustun.

Jõudsin vahepeal veel mõelda, et loodetavasti vikis tuleb kontekstist välja, et riik on siin siis ikkagi objekt.--Heiki e 13:55, 11 august 2005 (UTC)

---

"määratleb õigussubjektsuse" ei ole mulle hästi arusaadav väljend. Küsimus on selles, mida tähendab siin sõna "määratleb". Andres 11:12, 11 august 2005 (UTC)

Selle üle mõtlesin ise kah peale definitsiooni lugemist pisut.

Nagu näed kahe vastuolulise teooria olemasolust, on see, mis asi on riik, äärmiselt vaieldav.

"Määratleb õigussubjektsuse" võiks mõista nii, et kui riik A tunnustab sõnaselgelt riiki C ja riik B ei tunnusta (isegi konventsioonidesse, millega liitub, kirjutab deklaratsioonina juurde, et sellest et ta ühines, ei saa välja lugeda et ta olematuid riike tunnustab), siis riigi A organid võivad käsitleda riiki C õigussubjektina ja riigi B organid ei tohi seda mingil juhul teha.

Kogu probleem tegelikult üks rahvusvahelise õiguse suure põhiprobleemi variante: puudub keskvõim, mis otsustaks küsimused ette ära. Nii tulebki katsuda kuidagi kokku leppida, mis mõningate riikide vahel on väga raske võimatu tulenevalt nende suhete ajaloost ja poliitikast. --Heiki e 13:55, 11 august 2005 (UTC)

Nendel kahel teoorial on erinev vaade sellele, mis konstitueerib riigi õigussubjektsuse. Olenemata selle küsimuse lahendusest deklareerib tunnustav riik, et ta tahab, et tunnustatav riik oleks õigussubjekt. Kui eeldada, et riigi õigussubjektsus ei olene selle riigi tunnustamisest, siis võib ka öelda, et tunnustav riik deklareerib, et tunnustatav riik on õigussubjekt. Seetõttu ma arvan, et sõna "määratleb" tähendab siin, et tunnustav riik määratleb (õigemini: määrab kindlaks või määrab, sest "määratleb" tähendab 'defineerib') oma seisukoha tunnustatava riigi õigussubjektsuse asjus positiivselt (on võimalik ka negatiivne määratlemine, mida nimetatakse mittetunnustamiseks). Võib-olla oleks parem öelda "tunnistab õigussubjektiks või õigussubjektsuse vääriliseks" või midagi taolist. Igatahes tuleks otsida selgemat sõnastust. Andres 14:23, 11 august 2005 (UTC)

---

Puudub lehekülg Tunnustamine. Andres 29. aprill 2007, kell 18:25 (UTC)

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.ejil.org/journal/Vol4/No1/index.html#TopOfPage
  • In Riigi tunnustamine on 2013-06-24 13:12:52, 404 Not Found
  • In Riigi tunnustamine on 2013-07-06 22:23:35, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 01:23 (EEST)