Arutelu:Rene Denfeld
Minu meelest ta ei ole kirjanik. Pigem võiks teda nimetada publitsistiks. Andres 12. aprill 2006, kell 16.44 (UTC)
Kas NAISkirjanik = publitsist? Siinkohal soovitaks artiklit seksism lugeda. Keegi võiks kirjutada artikli "kirjanik" ja sinna märkida mitu raamatut peab inimene avaldama, et teda Eestis kirjanikuks võiks lugema hakata. Minu meelest 2 on päris piisav, eriti kui neid raamatuid on mitmetes teadustöödes tsiteeritud ja raamat on normaalsetes (www.amazon.com) kohtades müügiks. --Kinks 12. aprill 2006, kell 18.14 (UTC)
Normaalne on normile vastav, normijärgne. Millisele normile vastab www.amazon.com, aga näiteks Tartu raamatukauplused ei vasta?
Iga inimene kes on raamatu kirjutanud, pole veel kirjanik. Ta on küll raamatu autor, aga mitte kirjanik. Sellised mittekirjanike raamatud on näiteks: õpikud, teatmikud, kogumikud, praktilised käsiraamatud, teaduslikud raamatud jne. --Valju 12. aprill 2006, kell 18.24 (UTC)
jep – publitsist ≠ kirjanik – ja ega kirjanik alati ei peagi raamatuid(!) avaldama - Ahsoous 12. aprill 2006, kell 19.02 (UTC)
- Kirjanik on sõna põhitähenduse järgi ikkagi ilukirjanduslikke teoseid kirjutav isik. Seejuures pole raamatute arv tähtis, põhimõtteliselt piisab ka ühest teosest. Publitsistika minu meelest üldjuhul ei ole ilukirjandus.
- Kui inimese nimest pole võimalik või on raskevälja lugeda, kas ta on mees või naine, tuleks minu meelest esimeses lauses kirjutada "mees-" või "nais-". Kui on juures pilt, millelt sugu on arusaadav, siis pole see vajalik. Arvan, et info andmine selle kohta, kas inimene on mees või naine, ei ole seksistlik. Tõsi küll, artikli lõpu poole on öeldud, et ta on naine, aga see peaks olema kohe öeldud. Andres 13. aprill 2006, kell 05.13 (UTC)
- Kui Sa oled neid raamatuid lugenud ja tead, et nad on ilukirjandus, siis on iseasi. Muidu ikka nimetatakse oma vaateid artiklites või raamatutes propageerivat inimest publitsistiks. Andres 13. aprill 2006, kell 05.16 (UTC)
- Esiteks ei oma minu meelest üldse mingit tähendust, kas inimene, kes raamatuid kirjutab, on mees- või naissoost. Vikipeedia pole tutvumisteenistus, kus sugu rolli mängib. Aga Rene bioloogilise soo huvilistele on esimeses lõigus vihjena sõna "ema", mida üldjuhul kasutatakse naissoost isikute kohta. Kirjaniku kohta kirjutasin ENE abil ka artikli. Kuid mina ei hakkanud seda Rene Denfeldi omaalgatuslikult kirjanikuks kutsuma vaid seda tegid need, kes tema raamatuarvustusi kirjutasid. --Kinks 13. aprill 2006, kell 10.24 (UTC)
- Minu meelest ei ole biograafias inimese sugu vähem tähtis kui tema nimi ja eluaastad. Minu meelest küll on sugu nii tähtis, et selle peaks teada saama juba esimesest lausest. Seejuures pole üldse tähtis, mis on inimese tegevusala.
- Sõna "ema" ei ole esimeses, vaid kolmandas lõigus. Miks ma peaksin sugu nii kaugelt otsima? Peale selle, lugejal tekib küsimus, miks sõna "ema" on rasvases kirjas. Ja kui selle inimese sugu tähtis ei ole, miks Sa siis kirjutad "ema", mitte "vanem" või lihtsalt, et tal on lapsed?
- Minu meelest artikkel "kirjanik" pigem toetab minu arvamust, et Rene Denfeld ei ole kirjanik. Kirjanik kirjutab ilukirjandust.
- Kas retsensioonid tema raamatute kohta on kirjutatud eesti keeles? Kui mitte, siis tuleb arvestada, et teise keele sõna (näiteks writer) ei pruugi tähendada täpselt sama, mis eesti "kirjanik". Andres 13. aprill 2006, kell 14.35 (UTC)
- ENE-s ei ole artiklit, mis räägiks kirjanikust, kuid on artiklid kirjandus ja publitsistika. Kirjandus jaguneb kaheks: ilukirjandus (ing. k fiction) ja muu kirjandus (ing. k. non-fiction). Publitsistika on sisuliselt see, kui inimene ei loo midagi uut, vaid retsenseerib või arvustab midagi olemasolevat. Teaduslik kirjandus on näiteks kirjandus ja teadlane kui avaldab raamatu oma teadustööst on samuti nii teadlane kui ka kirjanik. Ma ei saa aru, mille järgi sa määrad, kes on kirjanik või mitte?
- Panin pildi raamatust, kus esikaanel on kujutatud ka raamatu autor, kes on äratuntavalt naine --Kinks 13. aprill 2006, kell 17.21 (UTC)
- EKSS-i järgi on sõnal "kirjanik" kaks tähendust: 1) 'ilukirjanduslikke teoseid kirjutav isik', 2) 'tarbekirjanduslike teoste või kiejutiste looja; harilikult liitsõnades). Ma möönan, et teine tähendus on olemas, kuid seda ei peeta silmas, kui kedagi määratletakse kirjanikuna. Öelda esimeses lauses kellegi kohta "kirjanik" on eksitav, kui ei peeta silmas esimest tähendus. Et pole põhjust arvata, et Rene denfeldi raamatud olid ilukirjanduslikud (nad võisid eda olla, kui nad olid kunstilise taotluse või väärtusega), siis pole minu meelest ka alust teda kirjanikuks pidada.
- Minu meelest kasutatakse ka ENE artiklis sõna kirjanik ainult seoses ilukirjandusega. Teaduslikke artikleid ja monograafiaid kirjutavat inimest ei nimetata kirjanikuks. On ka sõna "literaat" inimese kohta kelle töö on just avaldatavate kirjutiste kirjutamine, kuid kes ei ole otseselt kirjanik (ega ka ajakirjanik).
- Publitsistika võib olla ilukirjandus (kui ta on kunstilise iseloomuga), kuid ei pruugi seda olla. Publitsistika ei tähenda, et ei looda midagi uut. Muidu oleksid kõik filosoofid ja teadlased kirjanikud. See ei ole üldse kriteerium. Minu meelest on see, mida Rene Denfeld siinse artikli järgi otsustades teeb, tüüpiline publitsistika.
- Sa ei tohi ühepoolselt eemaldada vaidlustatuse märget, kui Sinu poolt kirjutatu on vaidlustatud.
- Kirjutasin kirjaniku ette "feministlik", kas nüüd on ok? Miks raamatukaane pilti ei tohi vikipeedias näidata? Kaane kujundaja autoriõigust ma sel kujul küll kuskil kohanud pole. Või on see raamatu reklaam ja seepärast pole kena?--Kinks 13. aprill 2006, kell 18.44 (UTC)
- Ei. Asi pole selles. Võid kirjutada näiteks "feministlike raamatute autor", siis mul pole ütlemist. Feministlik kirjanik oleks ikkagi feministliku suunitlusega ilukorjanduslike teoste looja.
- Ei, asi pole reklaamis. Ma ei tea täpselt autoriõiguse seadusi, aga WikedKentaur on pildi juba märgistanud kahtlase kasutamisõigusega piltide hulka kuuluvaks. Andres 13. aprill 2006, kell 18.51 (UTC)
- Raamatute ja ajakirjade kaanepiltide, plaadiümbriste ja videokassettide piltide kasutamine peaks olema lubatud. Vaata näiteks en:Vanity Fair (magazine). Taivo 14. aprill 2006, kell 10.44 (UTC)
- vaat siin on nüüd küsimus selles, et kas eestikeelses vikis on lubatud Fair use piltide kasutamine või mitte. Minumeelest meil puudub siiani selles arusaamine... kui seda teha pole lubatud tuleb pilt kustutada, kui aga on, siis tuleks pildile sellekohane märge lisada (märge on igaljuhul puudu). Nii, et KMP on praegusel juhul siiski vist õigustatud.
- Minu meelest on WikedKentaur aga küll liiga hoogu läinud sellelaadsetele piltidele kustutamismärkuste lisamisega ja nende artiklitest eemaldamisega - eriti viimasega. IMHO on selline tegevus seni kuni meil arusaamine puudub, suhtkoht inetu tegevus. Tegelt võiks küsida näiteks Eestis asuvatelr raamatu ja plaadipoodidelt (äkki nad oskavad paremini vastata, kui see Kultuurimisteeriumi osakond) mis alusel nende lehekülgedel neid pilte kasutatakse. Mulle küll isiklikult tundub, et kaanepiltide kasutamine peaks Eestis täiesti aksepteeritav olema ja kui see nii on, siis tuleb WikedKentauril ära teha suur töö, et oma tegemisi tühistada - Ahsoous 14. aprill 2006, kell 14.19 (UTC)
- Raamatute ja ajakirjade kaanepiltide, plaadiümbriste ja videokassettide piltide kasutamine peaks olema lubatud. Vaata näiteks en:Vanity Fair (magazine). Taivo 14. aprill 2006, kell 10.44 (UTC)
- Ei, asi pole reklaamis. Ma ei tea täpselt autoriõiguse seadusi, aga WikedKentaur on pildi juba märgistanud kahtlase kasutamisõigusega piltide hulka kuuluvaks. Andres 13. aprill 2006, kell 18.51 (UTC)
Ma ei saa aru, mis tähendab, et ta kasvas rasiliselt segatud peres. Kas see tähendab, et tema ema laste isad olid eri rassidest. Pildi järgi otsustades tundub ei tundu Rene olevat segarassilist päritolu.
Jätsin sõma "ema" ära, sest ta ei ole ju tüdrukute ema. Saab vist öelda "adopteeritud tütar", aga mitte "a. ema". Andres 14. aprill 2006, kell 11.31 (UTC)
Jah, tema esituslaadi on kiidetud. Võib-olla tõesti väärib see kirjaniku nime. Andres 14. aprill 2006, kell 13.40 (UTC)
"Denfeld ei läinud mitte selleks poksima, et seda raamatut kirjutada, vaid kirjutas raamatu, kuna läks poksima. kirjanikune oskas ta olukorda teise pilguga vaadata" (Katherine Dunn raamatu eessõnas).
- Jätsin selle välja, sest minu arvates ei lisa see midagi sisulist. Andres 14. aprill 2006, kell 14.38 (UTC)
Artiklist ei selgu, millises Portlandis ta elab. Andres 29. juuni 2006, kell 22.38 (UTC)