Arutelu:Relatiivsusteooria

Miks "Vaata lisaks:"? Reeglites on ju selgesti öeldud, et tuleb kirjutada "==Vaata ka==". Siim 17:29, 14 Mar 2005 (UTC)

Nüüd ma siis tean :) Uurin varsti neid reegleid ja parandan oma artiklid.

Kaks sidekriipsu ei asenda mõttekriipsu, seda on küll vist juba öeldud, aga küll küllale liiga ei tee. Siim 17:34, 14 Mar 2005 (UTC)

Jama on selles, et see 0150 muidu on küll mõttekriips, aga IE textareas annab see mulle ikkagi tavalise miinuse.

Kui ära salvestad, küll siis mõttekriipsuks muutub. Siim 17:48, 14 Mar 2005 (UTC)

Tglt selle relatiivsusteooria mõistega on paras segadus ..newtonil on üks ja minuarust galileil ja pascalil ka ...ma natuke kontrollin googlest, aga kui keegi viitsib, võiks ka meenutada, sest ma lugesin seda värki päris ammu ja inglisekeelses vikis ei ole ühtegi peale Einsteini oma.--Tvali 18:15, 14 Mar 2005 (UTC)

Tähendab, tglt muu ei olegi oluline, aga kes mõtles välja selle asja, mis oli üks neist, mida relatiivsusteooriaks kutsuti, mis lihtsalt ütles, et sõltuvalt vaatleja asukohast ja kiirusest saab eri tulemused teiste asjade asukoha ja kiiruse kohta ja määratles valemid selle jaoks nii, et kirik ei saanud enam rääkida "universumi keskpunktist" ?

Ma ei tea, kas me mõtleme sama asja, aga Galileil olid mingid relatiivsusprintsiibid, mille pärast kirikuga jama tuli. Relatiivsusteooriaks seda muidugi nimetada ei saa. Siim 18:24, 14 Mar 2005 (UTC)

Galileil oli vist probleeme kirikuga seepärast, et ta uskus Päikest olevat universumi keskpunkt. Siim 18:26, 14 Mar 2005 (UTC)

Jah, nagu ka mõnel teisel ...samas oli üks konkreetne teooria, mis käsitles asju, mida praegu tehakse vektorarvutustega, ja millele ühes relativismi raamatus viitas kui kellegi muu relatiivsusteooriale -- aga ma pole kindel, kas see ikka oli galilei, minuarust oli see mingi matemaatik siiski.--Tvali 18:31, 14 Mar 2005 (UTC)

Jah, seda ei nimetata üldiselt relatiivsusteooriaks vist:

http://mathworld.wolfram.com/GalileanTransformation.html

http://mathworld.wolfram.com/ on kusjuures ülihea koht matemaatika uurimiseks.

lähenedes valguskiirusele, jääb aeg peaaegu seisma

See ei ole nüüd küll korrektselt sõnastatud.

Minu meelest siin midagi lausa valesti ei ole, aga kompositsioon on segane ja rõhud pole võib-olla õiges kohas, mistõttu head pilti asjast siit ei saa. Andres 09:07, 17 Mar 2005 (UTC)

Saksa vikipeedias anti asjatundjatele hinnata just artikkel relatiivsusteooria kohta, lootuses, et nad paljastavad kirjutajate ebakompetentsuse. Eksperdid leidsid, et seal on kõik õige. Pole kaugel need ajad, kus ka eesti Vikipeediat püütakse diskrediteerima hakata. Seetõttu peame olema valvel ja vähemalt ära märkima need artiklid, mida usaldada ei saa. Andres 09:12, 17 Mar 2005 (UTC)

Siin on mainitud aja kiirust, mis ei ole korrektne.

Aa, see teade ununes enne vastamata. Põhimõtteliselt on võimalik, et Einstein ei kasutanud relatiivsusteooriast rääkides päris korrektset sõnastust, aga ma ei pidanud vajalikuks selle üle arutleda siin. Mingi hetk võin leheküljenumbri ka anda Einsteini raamatust, sest ma olen päris kindel, et ta täpselt "speed of time" ütles, aga mul pole seda raamatut praegu käepärast :) --Tvali 23:13, 17 Mar 2005 (UTC)

Loe näiteks seda -- http://newton.umsl.edu/~run/traveler.html --Tvali 23:13, 17 Mar 2005 (UTC)

Igaljuhul võid selle ükskõik, millise korrektsema vormiga asendada. --Tvali 23:13, 17 Mar 2005 (UTC)

Peale selle on siin relatiivsusteooria ajalugu esitatud kuidagi ümberpööratult. Einsteini lähtekoht ei olnud mitte uus geomeetria, vaid asjaolu, et valguse kiirus (miks Sa ütled "valguskiirus"?) ei sõltu sellest, millises inertsiaalsüsteemis teda mõõdetakse. Geomeetrilise tõlgenduse andis (eri)relatiivsusteooriale alles Minkowski.

http://www.stetson.edu/~efriedma/periodictable/html/Rn.html oli ehk pisut matemaatiliseks aluseks.--Tvali 19:48, 17 Mar 2005 (UTC)

Võib panna "on alati sama ja võrdub valguskiirusega" või " on alati valguskiirus, mis on konstantne ja alati sama".--Tvali 19:48, 17 Mar 2005 (UTC)

Maxwelli võrranditest räägib siin: http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/electric/maxeq.html . Need ei ole geomeetriliseks aluseks niivõrd, kuivõrd elektromagnetvälja kohta käiva aluseks.--Tvali 19:48, 17 Mar 2005 (UTC)

Oleks vast palju öelda, et sisu on vaidlustatud, kuid toimetamist on hädasti tarvis. Andres 18:06, 17 Mar 2005 (UTC)

Nonii, lugesin nüüd seda Sinu kirjutatut ja selle kallal tahaks natuke nuriseda küll.--Tvali 12:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Esiteks ka meenus, miks võib öelda "aja kiirus". Asi tglt väga lihtne. Aja mõõtmise etaloniks on konkreetne keemiaprotsess, võiks öelda, füüsikaline protsess. Selle protsessi kiirus vaatleja suhtes ongi nimetatav "aja kiiruseks".--Tvali 12:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Ei saa aru. Andres 12:28, 18 Mar 2005 (UTC)

Ehk siis -- füüsikaline mõiste "aeg" on defineeritud alati mõne füüsikalise protsessi kaudu -- see on otseseoses vastava protsessiga. Erinevates teadusharudes on need protsessid kohati erinevad, ent nt. "sekund" on määratud ühtse etaloni kaudu. Nüüd, kui teises kohas võtab üks sekund kauem aega, kui seal, kus mina olen, siis järelikult on seal aeg aeglasem, sest sekund ongi ajamõõtmise alus. Kuna kõikide võimalike etalonide kiirused muutuvad, siis aja kiirus muutub igas mõttes.--Tvali 13:06, 18 Mar 2005 (UTC)

Saab küll öelda, et aeg voolab ühe vaatleja jaoks kiiremini kui teise jaoks selles mõttes, et kahe kokkusaamise vahel on ühe jaoks kulunud rohkem aega kui teise jaoks. Aga see ei tähenda, et sekund võtaks ühe vaatleja jaoks rohkem aega kui teise jaoks. Just selle alusel, et esimese vaatleja jaoks kulus rohkem sekundeid kui teise jaoks, võibki öelda, et esimese jaoks voolas aeg kiiremini. Andres 21:16, 18 Mar 2005 (UTC)

 "Relatiivsusteooria revideerib tavaarusaamu ajast ja 
 ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi 
 ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast.
 Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad
 olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks
 ühtse aegruumi raames. Üldrelatiivsusteooria taandab 
 gravitatsiooni aegruumi kõverusele."

Põhimõtteliselt on nii, et Sinu poolt siia kirjutatus ei ole midagi, mida ei saaks öelda ka Newtoni teooria puhul, kuhu on lisatud valguse kiirus -- ka seal on kestus ja vahemaa eri vaatlejate jaoks erinevad, vähemasti on selline vaatenurk, mille puhul nii võib öelda. Siiski on Newtoni füüsikas sellisel juhul tegemist mõõtmisveaga -- kui vaatleja liigub ruumis, muudab enda kiirust ja suunda, siis ei vasta mõõtmistulemused enam ennustatavale, vaid ta peab enda liikumise lahutama ja arvestama mitmesuguste teguritega.--Tvali 12:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Newtoni mehhaanikas om küll kiirus sõltuv inertsiaalsüsteemi valikust, kuid mitte kestus ja vahemaa. Andres 12:28, 18 Mar 2005 (UTC)

Newtoni järgi mõõtes lihtsalt, arvestades valguse liikumiskiirusega, saaks mõõdetavast objektist eemale liikudes vale kestuse ja vahema. Samas osutasin lihtsalt sellele, et Sinu käsitluses on välditud mitmeid relatiivsusteooriale omaseid muudatusi lähenemises, mis on tegelikult selle aluseks.

Einsteini relativismi järgi ei ole tegemist mõõtmisveaga -- kõikide mõõtjate tulemused on tõesed ja sellest tulenevalt vastavad täpselt loodusseadustele. Aeg ja ruum ei ole mitte eri vaatlejate jaoks erinevad -- aeg ja ruum sõltuvad vaatleja asukohast.--Tvali 12:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Aeg ja ruum (täpsemalt kestus ja vahemaa) sõltuvad erirelatiivsusteoorias inertsiaalsüsteemi valikust. Mitte vaatleja asukohast, vaid sellest, kuidas vaatleja liigub. Andres 12:28, 18 Mar 2005 (UTC)

Vaatleja liigub relatiivsusteooria järgi alati sirgjooneliselt otse edasi kõige lühemat teed pidi :) Samas inertsiaalsüsteemi valik ongi vaatleja asukoht, sest liikumine on juba ruumi omadus ja ei puuduta vaatlejat.

Ei, sellega ma küll nõus ei ole. Ühes ja samas ruumis on võimalik liikuda erineval moel. Esimene lause kehtib selles mõttes, et üldrelatiivsusteoorias kulgeb keha maailmajoon mööda aegruumi geodeetilist joont, kui kehale ei mõju mingeid jõudusid peale gravitatsioonijõu. See on inertsiaalliikumine. Siiski on võimalik ka teistsugune liikumine, näiteks kui ma kõnnin toas edasi-tagasi. Andres 13:25, 18 Mar 2005 (UTC)

Sellisel juhul liiguvad kõik Sinu osakesed ikka sirgjooneliselt oma lõputut teed mööda ...see ei ole inerstsiaalliikumine. Ma rõhutan veelkord, et ma ei räägi mitte Newtoni, vaid Einsteini teooriast...

...kuna vaatleja on absoluutses mõttes punkt, siis kehtib see ka vaatleja kohta.

Ma ei saa Sinu argumentidest aru. Andres 21:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Palun loe enne vähemalt üks raamat relatiivsusteooriast täiesti läbi, peatükk peatüki järel, proovi kõigest aru saada ja siis kirjuta seda artiklit edasi. See on lihtsalt soovitus. Põhimõtteliselt ei pea Sa üldse vastama mu ettepanekutele, kuna ma ise niikuinii seda artiklit rohkem ei puuduta ja teen siin lihtsalt viiteid, kui miski tundub parandatav seal. --Tvali 13:34, 18 Mar 2005 (UTC)

Annaksin Sulle sama soovituse. On mitmeid asju, millest Sa minu meelest pole õigesti aru saanud. Andres 21:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Sinu teksti puhul võin ma täheldada tegelikult üleliigset ettevaatlikkust. Sa üritad minu tekstist välja visata "ilmselget absurdi". Tegelikult, paraku, see, mis Einsteini teooria puhul tohutu hulga teadlasi pikaks ajaks täielikule erimeelsusele jättis, on see, et Einsteini teooria loogikanihe "tavaloogika" suhtes ongi sedavõrd suur, et see ongi täielik absurd ja arulagedus, kui neid väiteid ilma enda taustsüsteemi üsna suurel määral muutmata uurida.--Tvali 12:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Kas ma viskasin Sinu tekstist midagi välja? Andres 12:28, 18 Mar 2005 (UTC)

Selle, et muutub aja kiirus ja objekti kuju. Samas Sa viskasid lihtsalt relativistlikku vaatepunkti välja.

Ma ei ole nõus väljendiga "aja kiirus", kuid ma pole seda välja visanud. Ka see koht, kus Sa räägid kujust, on alles. Objekti kuju on suhteline just selletõttu, et vahemaa on suhteline. Mis puutub "aja kiiruse" suhtelisusse, siis see on taandatav kestuse suhtelisusele. Andres 13:25, 18 Mar 2005 (UTC)

Ma pean silmas, et Sinu algus käsitleb nagu kitsamalt sama asja, mis allpool ja Sinu "alustasin uut käsitlust" väide näitab, et see on siis paljuski välja visatud.--Tvali 13:54, 18 Mar 2005 (UTC)

Ma mõtlesin seda uut käsitlust lihtsalt selles mõttes, et ma kirjutan üksikasjalikumalt ja teises järjekorras. Ma ei kavatse midagi välja visata. Alguses ei saa käsitleda kõiki detaile, muidu muutub esutus ebaülevaatlikuks. Andres 21:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Objekti kuju ei ole suhteline sellepärast, et vahemaa on suhteline. See on antud juhul lihtsalt oletus, mille Sa "loogiliselt" püstitasid, kuna minu lause sõna-sõnalt võtmine ei sobi Sinu antiikse ruumimudeliga. Objekti kuju on suhteline selletõttu, et ruum võib olla kõver.--Tvali 13:54, 18 Mar 2005 (UTC)

Hästi. Aga ka erirelatiivsusteoorias on objekti kuju suhteline. Ja ka üldrelatiivsusteoorias taandub kuju suhtelisus lõppkokkuvõttes ikkagi vahemaade suhtelisusele, kuigi see taandumine on keerulisem. Loomulikult on objekti kuju sõna-sõnalt suhteline. Andres 21:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Kusjuures, siit võiks lingid viia järgmistele asjadele, mida on relativismi loogikast tuletatud, ehkki need on kõik hüpoteesid, millest mina parima meelega kahtlen kõigis sügavalt:--Tvali 13:44, 18 Mar 2005 (UTC)

Ussiaukude teooria -- räägib ruumikõverustest, kus täiesti eri ruumiosad veetakse kokku ja tekivad mingit liiki "kanalid" või "augud", läbi mille saab ruumis kiiresti rännata (kõikidest nendest tuletistest kõige tõepärasem).--Tvali 13:44, 18 Mar 2005 (UTC)

Mustade aukude teooria, kus musta augu mass on piisav, et kõik, kaasa arvatud valgus, jääks kokkuväänatud ruumi igaveseks kinni (Hawking, kes selle püstitas, seda kaitses ja hiljuti teatas, et on alust arvata, et see ei ole õige, vaid mustad augud teatud aja jooksul hävivad ja vabastavad mateeria).--Tvali 13:44, 18 Mar 2005 (UTC)

Modernsed ajarännakute hüpoteesid -- peamiselt aluseks võetud, et "mis siis saab", kui saab siiski ületada valguskiirust. Väiteks see, et aeg hakkab käima tagurpidi ehk objekt "läheb ajas tagasi". Lähevad peamiselt ulmekirjanduse alla, ent siiski on mitmeid katseid, mis seda justkui kinnitaks ja millest kõikidele ei ole ühest selgitust.--Tvali 13:44, 18 Mar 2005 (UTC)

Diletandi kokkuvõte: "Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes – see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. Teise postulaadi kohaselt kehtivad kõigile ühtlaselt liikuvatele vaatlejatele samad füüsikaseadused. Mõlemad postulaadid saavad olla tõesed ainult siis, kui universaalset aega ja ruumi ei eksisteeri, vaid kestus ja vahemaa muutuvad sõltuvalt vaadeldava süsteemi kiirusest vaatleja taustsüsteemi suhtes. Kiiresti liikuva objekti aeg aeglustub ja liikumissuunalised mõõtmed vähenevad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste puhul on need erinevused väga väiksed, seepärast on teooria igapäevakogemuse pinnalt raskesti mõistetav. Erinevusi on aga katseliselt kinnitatud, näiteks lennutades ülitäpseid kelli kiiretes lennukites. Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null. Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteoria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed ning pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas. Relatiivsusteooriast järeldub ka aine ja energia ekvivalentsus ning kuulus valem E=mc²"

Ee ..kui veel siia satud, siis võiksid ühtlasi mainida, kas seda teksti on võimalik artiklis kasutada (kas see on mingit liiki autoriõiguse kaitse all Sinu poolt või muul viisil).

Palun kirjutage alla, muidu ei saa pärast enam aru, kes mida kirjutas. Kui keegi siia midagi kirjutas, on ta igatahes sellega lubanud oma teksti kasutada. Andres 21:16, 18 Mar 2005 (UTC)

Ah jaa, mul ei ole jutumärkides olevale tekstile midagi ette heita. Andres 21:20, 18 Mar 2005 (UTC)

No aga paneks selle siis artikliks. See on küll kohati nagu pigem lähend, aga selle poolest ta hea ongi -- mina lähen oma tekstis kõikuvalt mõnda asja liiga sisse ja jätan mõnelt selgituse ära, mis on oluliselt halvem esitus, sest midagi paremat, kui lähendit või väga väljajättelist teksti ei saa alla ulmelise pikkuse kindlasti tekitada & ilmselgelt saab selle jutumärkides oleva autor aru, millest ta räägib.--Tvali 21:40, 18 Mar 2005 (UTC)

Jaa, too esitus on ka minu meelest parem kui Sinu oma, kuigi Sul ei olnud minu meelest tekstis mingeid põhimõttelisi vigu. Teisest küljest, igal juhul on vaja artiklit täiendada. Ometi ei hakkaks ma tolle artikli puhul täiendamisega kiirustama. Andres 21:49, 18 Mar 2005 (UTC)

Monteerisin jutumärkides oleva teksti artiklisse sisse. Aga artikli kallal tuleb ikkagi edasi töötada. Andres 08:29, 19 Mar 2005 (UTC)

Selle jutumärkides jutu kirjutasin mina, aga ma ei oska veel allkirja tekitada. Mul on selle kohta veel üks veidi pikem konspekt, aga seal võivad vead sees olla (olen füüsikast ülikauge inimene). Kas oleks mõtet seda siia kuhugi kopeerida?

Allkiri käib üleval eelviimasest nupust või kaks korda - ja neli korda ~ üksteise otsa.--Tvali 18:05, 21 Mar 2005 (UTC)

Mida kaugem Sa füüsikast oled, seda parem. Seljuhul saavad teised ka aru, millest jutt käib, kui Sina aru saad.--Tvali 18:05, 21 Mar 2005 (UTC)

Ma teen proovi, palun varuge kannatust. Parandused on väga vajalikud. -- Aheidel 18:51, 21 Mar 2005 (UTC)

"Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valgus (ega ka miski muu) ei saa liikuda kiiremini valguse kiirusest c.

Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes – see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. Teise postulaadi kohaselt kehtivad kõigile ühtlaselt liikuvatele vaatlejatele samad füüsikaseadused. Mõlemad postulaadid saavad olla tõesed ainult siis, kui universaalset aega ja ruumi ei eksisteeri, vaid kestus ja vahemaa muutuvad sõltuvalt vaadeldava süsteemi kiirusest vaatleja taustsüsteemi suhtes. Kiiresti liikuva objekti aeg aeglustub ja liikumissihilised mõõtmed vähenevad. Neid muutusi väljendavad matemaatiliselt Lorentzi teisendusvalemid. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste puhul on need erinevused väga väiksed, seepärast on teooria igapäevakogemuse pinnalt raskesti mõistetav. Erinevusi on aga katseliselt kinnitatud, näiteks lennutades ülitäpseid kelli ülikiiretes lennukites.

Kiiruse suurenedes suureneb ka keha mass, mis kiiruse lähenedes valguse kiirusele läheneb lõpmatusele. Seepärast saab valguse kiirus olla vaid objektidel, mille seisumass on null. Relatiivsusteooriast järeldub ka aine ja energia ekvivalentsus ning kuulus valem E=mc².

Relatiivsusteooria tuletab meile meelde, et kaugeid objekte ei näe me kunagi sellisena, nagu nad on praegusel hetkel, kuna mistahes informatsioonil kulub meieni jõudmiseks aega. Ei ole mingit võimalust kindlaks teha, kas kauged sündmused toimuvad samaaegselt või isegi millises järjekorras nad toimuvad. Ei ole olemas absoluutset paigalseisu või liikumist. Üksteise suhtes liikuvatel vaatlejatel on erinev omaaeg.

Erirelatiivsusteooria järgi ei ole olemas eelistatud taustsüsteeme – iga vaatleja võib lugeda nimelt ennast paigalseisvaks ja teisi enda suhtes liikuvaks. Siit tuleneb nn kaksikute paradoks – kujutleme kaksikuid, kellest üks lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmoselennule ja teine jääb koju. Kui kosmonaudist kaksik Maale naaseb, on tema jaoks kulunud vähem aega ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. Näib, et tegu on paradoksiga, kuna kummalgi oleks nagu õigus oletada, et just tema seisis paigal ja teine liikus temast eemale ja tagasi. Sellele paradoksile on antud erinevaid selgitusi, mis valgustavad sama reaalsust eri vaatenurgast, olles ainult näiliselt omavahel vastuolus. Kõige lihtsama seletuse kohaselt on võrdväärsed ainult inertsiaalsed taustsüsteemid; kosmosekaksik pidi aga oma raketti pidurdama ja kiirendama. Ja kiirendus, erinevalt kiiruses, pole suhteline vaid absoluutne.

Paljud füüsikud kalduvad eelistama paradoksi seletust, mis kasutab toimunu illustreerimiseks Hermann Minkowski poolt välja pakutud ja Einsteini poolt kasutusele võetud neljamõõtmelise aegruumi mõistet. Neljamõõtmelise aegruumi elemendiks on sündmus, millel on ühe ajakoordinaadiga määratud aeg ja kolme ruumikoordinaadiga määratud koht. Joonistel kujutatakse lihtsuse mõttes sageli vaid üht ruumikoordinaati. Neljamõõtmeline aegruumiline intervall sündmuste vahel jääb kõigis taustsüsteemides samaks; valguse kiirusest saab aja- ja ruumiühikute vastastikuse teisendamise abivahend.

Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteooria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed, samuti pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust; vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Gravitatsioon mõjutab lisaks ruumile ka aega, võimaldades järjekordse lahenduse kaksikute paradoksile: gravitatsioonilise "lohu" põhjas käivad kellad aeglasemalt kui "kõrgemal" olevad. Kõvera aegruumi kirjeldamiseks ei sobinud enam Eukleidese geomeetria ja Einstein võttis abiks Bernhard Riemanni loodu.

Ülimassiivsed objektid võivad enda ümber ruumi kõverdada nii palju, et kõverusse sattunud valguskiir (ega ka miski muu) sealt enam välja ei pääse. Neid ruumiauke nimetatakse mustadeks aukudeks; üldrelatiivsusteooria põhjal ennustati nende olemasolu ja astronoomid on seda hiljem vaatlustega kinnitanud. Teiseks omapäraseks relatiivsusteooriast teoreetiliselt tuletatavaks nähtuseks on nn ussiaugud ehk otseteed kõvera ruumi kaugete piirkondade vahel. Need on ainet andnud arvukatele ulmekirjanikele. Samuti tulenes üldrelatiivsusteooriast asjaolu, et ajal pidi olema alghetk – nn Suur Pauk. Einstein ise püüdis sellest järeldusest mööda pääseda nn kosmoloogilise konstandi sissetoomisega. Hilisemad füüsikud ja kosmoloogid on loonud erinevaid teooriaid ja mudeleid nii aja alguse kirjeldamiseks kui relatiivsusteooria ja kvantteooria ühendamiseks."

Panin teksti üles. Minu meelest siin kõik päris õige ei ole, kuid asja tuleb värske peaga vaadata ja uutida. Esiteks on minu meelest üldtunnustatud, et erirelatiivsusteooria järgi on samaväärsed ainult inertsiaalsüsteemid, mille all mõistetakse taustsüsteeme, mis ülsteise suhtes liiguvad konstantse kiirusega. Teiseks minu teada Suure Paugu olemasolu ilma täiendavate eeldusteta relatiivsusteooriast ei järeldu. Andres 20:35, 21 Mar 2005 (UTC)~

Kas need asjad siin said sisse pandud? Andres 13. detsember 2010, kell 00:25 (EET)Vasta

Praegune "üldarusaadav esitus" tuleks allpool olevaga integreerida. Andres 13. detsember 2010, kell 00:25 (EET)Vasta

Lisa teema