Arutelu:Rakvere teater

Viimase kommentaari postitas Pikne 3 aasta eest teemas Rakvere teatri noore kaardivägi?.

Peaaegu alati – Räpina paberivabrik, Tallinna loomaaed, Rakvere teater jne – on väikese tähega kirjutatud tüübinimetus neutraalsem. Antud juhul tekib küismus, millal, kogu selle 128 aasta jooksul, on Rakvere teater olnud registreeritud nimega Rakvere Teater ja üleüldse pole ülejäänud vabas vormis teksti sees ametlikust vaja rõhutada. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 11:33 (UTC)

Neutraalsuse osas olen täiest nõus. Eelistan alati "Venemaa keisririiki" "Venemaa Keisririigile", viimane tundub kuidagi rõhutatult ametlik.--WooteleF 26. jaanuar 2010, kell 11:54 (UTC)
Ma ei ole kindel, et teisaldamine oli õige otsus.--WooteleF 26. jaanuar 2010, kell 12:07 (UTC)
Mulle meeldib ka üldiselt väike täht rohkem, aga kas me mitte ei pea kasutama seda nimekuju, mida mingi asutus ise kasutab? Ka teiste teatrite (ja nt muuseumide) puhul on ju sama lugu. --Epp 26. jaanuar 2010, kell 12:33 (UTC)
Ma ei pea teisaldamist õigeks. Minu meelest tuleks pealkirjas kasutada ametlikku nimekuju, kui see pole liiga keeruline (ja ka keerulise nime puhul tuleb see vähemalt ära tuua). Teksti sees võib kasutada ka väikest tähte. Mis puutub sellesse, millist nimekuju asutus ise kasutab, siis dokumentides kasutatakse ju alati ametlikku nime. Leian, et selles pole midagi imelikku, kui entsüklopeedias ametlikku nime kasutatakse.
Kui asutus on nime muutnud, siis peaks pealkirjaks olema praegune nimekuju.
Riiginimedega on teine asi. Andres 26. jaanuar 2010, kell 12:59 (UTC)
Ei, miks peaks seda nimekuju kasutama, mida asusus ise parasjagu kasutab? Otseselt imelik ta ei ole jah – ka EE 12. köites on Rakvere Teater, aga neturaalsem nimetus on kõrvutades veel vähem imelik. Ametlikud nimetused, praeguse ja varasemad, võib ju tõepoolest lihtsalt ära tuua. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 13:18 (UTC)
Ma ei pea tagasiteisaldamist valeks, pean seda halvemaks variandiks. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 13:23 (UTC)
Ma ei saa aru, mis on suur- ja väiketähel pistmist neutraalsusega. Kasutada teistsugust nime, kui asutus kasutab, on minu meelest küll mitteneutraalne, kui selleks erilist põhjust pole. Andres
Mina jälle ütlen, et väike täht ei ole vale, kuid pean otstarbekamaks suure tähe kasutamist pealkirjas. Andres 26. jaanuar 2010, kell 13:31 (UTC)
See on ainus teater, mida nimetataks Rakvere teatriks ja ametlikkuse rõhutamine pole seejuures neutraalne (kuna meie entsüklopeedia tekst on ju vabas vormis). Lisaks tekib küsimus, millal kogu käsitetud 128-aastase ajaloo jooksul on teater sellist ametlikku nime kandud, väikese tähe korral pole seda küsimust.
Miks tahad kõike ühe puuga lüüa ja reeglit erandite järgi teha? Erand oleks näiteks Tallinna ülikool, kuna Tallinas on tõepoolest kaua aega mitmeid kõrgkoole olnud, ilma et ükski konkreetne neist Tallinna ülikool oleks. Muul juhul puudub suure tähe järele vajadus. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 13:41 (UTC)
Mina vaatan asjale niimoodi: kui me kasutame suurt tähte, siis me sellega ütleme, et tegu ongi selle asutuse nimega, mitte lihtsalt kirjeldusega. Just sellepärast ametlik nimi on üldse olemas.
Ja minu meelest on olevikus rääkides õige kasutada praegust nime, nii nagu inimeste puhulgi. Milliseid nimesid teater on varem kandnud, seda võib artiklis mainida. Andres 26. jaanuar 2010, kell 14:15 (UTC)
Jah, aga see pole argument. Tundub, et väikest tähte saab saab kaalutletult eelistada. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 14:32 (UTC)
Noh, ma selgitasin, miks ma eelistan pealkirjas suurt tähte. Mis see argument siis oleks? Andres 26. jaanuar 2010, kell 14:40 (UTC)
Kui ma ütlesin, et minu meelest on nii õige, siis ma ei pidanud silmas, et teistsugust seisukohta ei saa õigustada. Andres 26. jaanuar 2010, kell 14:43 (UTC)
Ütled, et ametlik nimi on selleks, et kirjeldust ei peaks kasutama (kui see oli argument) – mis antud juhul või sarnastel juhtudel kirjeldusel viga on? Kirjeldusena ta isegi ei erine. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 14:46 (UTC)
Kuidas siis ei erine, kui üks on väikse, teine suure algustähega.
Seni on väike täht pealkirjas olnud vihje, et tegu pole (või tingimata pole) ametliku nimega. Pealegi, miks peaks nime asendama kirjeldusega? Andres 26. jaanuar 2010, kell 14:51 (UTC)
Kirjapildis jah, sellepärast ütlesingi kirjeldusena. Vastus su küsimusele (nimetame nimetust tinglikult kirjelduseks) on kõik see mida ma küsimust tõstades öelda tahsin ja juba öelnud olen. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 14:56 (UTC)
Sa räägid neutraalsusest, aga mina ei saa aru, miks kirjeldus on neutraalsem kui nimi.
Ma räägingi kirjalikust Vikipeediast. Andres 26. jaanuar 2010, kell 15:02 (UTC)
Sa ei taha ennast argumendist veenda lasta ja sellepärast küsid küsimust uuesti ja uuesti? Noh jah, kui tunnistada, et väikest tähte võiks eelistada, oleks hea veel mõne artikli pealkiri muuta. Aga ma ei ütlegi, et sina seda kohe tegema pead, vaid järgemööda ja lubada edaspidi ka väikest tähte kasutada. 88.196.241.249 26. jaanuar 2010, kell 15:32 (UTC)
Ma ei saa aru, kuidas neutraalsus on seotud ametlikkuse või vaba vormiga. Ja ma ei leia, et ametlikud nimed oleksid Vikipeedia stiiliga sobimatud. Ja see, mis nimi teatril on varem on olnud, ei puutu minu meelest asjasse, nagu ma püüdsin selgitada.
Ma ei poolda väikese tähe kasutamist asutusest rääkiva artikli pealkirjas (ja märksõnas), kui asutuse ametlik nimi on lihtne. Mujal tekstis ma ei ole selle vastu, kui just pole erilist põhjust ametlikku nime kasutada. Selliste ajalooliste riikide nagu Venemaa keisririik puhul ma eelistan väikest tähte; ka suurt tähte võib kasutada, kui tegu on täpse ametliku nimega. Ajalooliste riikide puhul ei ole praegust nime, vaid ajaloolaste tava.
Ma tunnistan seda, et on võimalik leida argumente väikese tähe kasuks, kuid minu jaoks antud juhul kaaluvad üle argumendid selle vastu. Mina näen erinevust eeskätt selles, kas kasutatakse nime või kirjeldust. Andres 26. jaanuar 2010, kell 15:57 (UTC)
Ei olegi öeldud, et ametlik nimi on sobimatu, ta on mitteametlikus kontekstis vähemsobilik. Miks peaks olema pealkirjas rohkem põhjust ametlikku nime kasutada kui muus tekstis? Sellist nimel ja kirjeldusel vahetegemist pole. 90.190.114.172 29. oktoober 2011, kell 14:47 (EEST)Vasta
Minu meelest on nimel ja kirjeldusel vahe.
Tundub, et meie argumendid on ammendatud. Las teised arvavad ka midagi. Andres 29. oktoober 2011, kell 15:01 (EEST)Vasta
Rakvere Teater võib olla kirjeldav nimi ja Rakvere teater võib olla nimi, milles liigisõna on kirjutatud väikese tähega. Läbivat suurtähte võidakse näiteks dokumentides ja pitsatitel kasutatada ametlikkuse näitamiseks [1]. Siin pole ametlik tekst. Nimi või nimetus või kirjeldus Rakvere teater käib ka praeguse teatri kohta, ükskõik kuidas nad ise kirjutavad. Millised olid kaalu andvad vastuargumendid? 90.190.114.172 29. oktoober 2011, kell 15:21 (EEST)Vasta
Ma mõtlen seda, et kui kirjutada läbiva suurtähega, siis on kindlasti tegu nimega, kui aga liigisõna kirjutada väikese tähega, siis ei pruugi olla tegu nimega, vaid seda võib võtta ka kirjeldusena.
Mina isiklikult eelistan kasutada pealkirjas võimaluse korral seda, mis on kindlasti nimi.
Ma ei räägi sellest, et "Rakvere teater" oleks vale. Lihtsalt selgitan, miks ma eelistan "Rakvere Teatrit". Andres 29. oktoober 2011, kell 15:30 (EEST)Vasta
Miks see parem on, kui tegu on kindlasti nimega? Et päris kindel olla, millega tegu, tuleb mõlemal juhul definitsiooni lugeda. Määrav on minu meelest ikkagi see, et siin pole tegu ametliku tekstiga ja eesti keeles on loomulik liigisõna väikese tähega kirjutada. 90.190.114.172 29. oktoober 2011, kell 15:48 (EEST)Vasta
Mulle tundub nii parem, ma ei oska seda põhjendada. Võib ju küsida, kuidas teistele tundub.
Võiksime küsida Peeter Pällilt, kuidas ta õigekirja seisukohast soovitab selle pealkirja kirjutada. Andres 29. oktoober 2011, kell 18:16 (EEST)Vasta
Igatahes ei ole praegust pealkirja minu meelest võimalik teisiti tõlgendada kui nimena. Andres 29. oktoober 2011, kell 18:18 (EEST)Vasta


Kui lisada teatri artiklile näitlejate nimekiri, siis peaks seda pidevalt täiendama. Velirand (arutelu) 13. märts 2018, kell 15:32 (EET)Vasta

Rakvere teatri noore kaardivägi? muuda

Meil on link Rakvere Teatri noore kaardivägi (Rakvere teatri noore kaardivägi). Veebist ei leia selle rühmituse kohta pea midagi, vaid seotus näidendiga (?) "Kunstveri ja -pisarad" ([2]). Ilmselt pole see rühmitus tähelepanuväärne--Estopedist1 (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 21:26 (EET)Vasta


Kas artikkel "Rakvere Teater" peaks ikka kuuluma Kategooriasse:Rakvere Teater. Vast piisab - Eesti teatrid ja Rakvere (nagu varem oli). Leheküljed võiks lisada Vaata ka alla. Teomees (arutelu) 22. aprill 2020, kell 18:57 (EEST)Vasta

Minu meelest ka pigem pole kategooriat "Rakvere Teater" tarvis. Selle võimalik sisu on üsna piiratud. Artikkel peaks niikuinii lisaks endanimelisele kategooriale olema kategoriseeritud ka selle järgi, millega on tegu (teater > "Eesti teatrid"). Pikne 7. mai 2020, kell 15:52 (EEST)Vasta

Alates aastast 2004 pole enam asutust, mille ametlik nimi oli "Rakvere Teater". Seetõttu ei tohiks olla põhjust kasutada nüüdse teatri kohta üheski kontekstis (sealhulgas artikli pealkirjas) läbiva esisuurtähega nime. Pikne 7. mai 2020, kell 15:52 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Rakvere teater".