Arutelu:Pyrénées-Atlantiquesi departemang

elanikke = 600 000 (1999) Andres 2. detsember 2010, kell 14:28 (EET)

Atlantiques omastav võiks olla hoopiski Atlantiques'u.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2015, kell 22:17 (EEST)

Rõhk on ju lõpus. Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 00:58 (EEST)

Muide prantsuse keeles ei ole sõna tasemel rõhku.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 02:20 (EEST)

Seda enam.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 01:23 (EEST)

Millise analoogiga Sa käänamist võrdled? Mul ei tule küll midagi pähe. Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 01:37 (EEST)

Põõsastik. Kanarbik. Titalik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 03:29 (EEST)

Nendel on sõnarõhk esimesel silbil.

ÕS - põõsast`ik, kanarb`ik, tital`ik. Ehk siis rõhk on täpselt sama koha peal nagu siinse artikli infoboksis olevas häälduses!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 14:31 (EEST)

No kuule, neil sõnadel on pearõhk ja kõrvalrõhk, siin on märgitud ainult kõrvalrõhk, pearõhku pole märgitud. Loe tarvitamisõpetust. Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 16:42 (EEST)

Sorry, aga ka Atlantiques hääldamisel eesti keeles on põhirõhk esimesel silbil. Prantsuse keele häälduses aga sõnarõhku pole. Nii et sorry, aga mina ei saa nõustuda sellega, et see käänamine nagu siin kirjas on, oleks ainuvõimalik. Ma ei ütlegi seda, et see oleks vale. Lihtsalt tundub, et meil pole vähimatki mõtet Prantsusmaa haldusüksuste (ja jõgede, järvede jne) artiklite nimesid täienditega kirjutada, sest see põhjustab üksnes idiootseid vaidlusi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 16:51 (EEST)

Kust Sa võtad, et rõhk peaks esimesel silbil olema? Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 18:05 (EEST)

Eesti keeles hääldatakse prantsuse nimed alati rõhuga viimasel silbil. Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 08:10 (EEST)

Mõtle järele, kas ikka on see rõhk või on see see, et üritatakse viimast täishäälikut venitada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 13:10 (EEST)

Eesti keeles teisiti ei saa, kui peab rõhu panema. Ja kui täishäälik on lõpus, siis peab see kindlasti pikk olema. Kui lõpus on kaashäälik, võib hoopis see pikk olla. Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 13:52 (EEST)

Ja, ja... ja siis tulebki välja et käändelõpp on u. Ehk siis käänaks seda täpselt samamoodi nagu nimesid Atlantic, Titanic jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 14:08 (EEST)

Noh, Atlantic on nagu romantik ja mehaanik, aga Atlantiques hääldub ju hoopis teistmoodi, mul ei tule analoogi pähe. Mina hääldaks seda pika k-ga. Mõeldav on hääldatada ka pika i-ga, siis oleks see nagu butiik ja antiik. Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 14:24 (EEST)

Et sa tahad käänata atlantiigi?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2015, kell 16:52 (EEST)

Ei, mina käänaksin "atlant'iki", aga ma ei saa väita, et "atlantiigi" vale on. Andres (arutelu) 9. aprill 2015, kell 18:05 (EEST)