Arutelu:Puurmani raamatukogu

Ajalugu

Lugeja Silvia Pere meenutab huvitavat lugu. 1950. aastal elas ta kooli internaadis ja ühel õhtul olid nad leidnud nn. keelatud kirjanduse raamatupakid. Neilt olid kaaned ära tõmmatud ja ootasid makulatuuriks viimist. Kaks ilma esikaaneta leitud raamatut hakkasid levima käest kätte. Need olid “Nimed marmortahvlil” ja “Ekke Moor”. Üks õpetaja oli seda kirjandust nähes soovitanud lugeda hoopis väärtkirjandust “Kuidas karastus teras”.

Raamatukogunduse algus Puurmani mail langeb aastasse 1892, mil moodustati Kursi Karskusselts ja üheaegselt sellega asutati Kursi Vallamaja juurde ka raamatukogu. Ametlik luba selleks saadi alles 1901. aastal. Hiljem viidi karskusseltsi raamatukogu üle Sadukülla. 1906. aastal asutati Kursi Haridusselts ja selle juurde ka raamatukogu. 1922. aastal oli seltsil 70 liiget ja raamatukogus kasutada 200 raamatut.

1934. aastal oli kogus raamatuid 716 köidet, tegemist oli juba avaliku raamatukoguga. Raamatukoguhoidja tegutses ühiskondlikus korras. 1940. aastal hakkas raamatukogu kandma Kursi Valla Rahvaraamatukogu nimetust ja asus vanas vallamajas. Raamatukoguhoidja koht muutus palgaliseks. 1948. aastal oli raamatukogu juhatajaks Adeele Rebane, keda iseloomustati kui vaikset ja suure lugemishuviga inimest. Kogus oli 1691 köidet. Raamatukogutöötajad vaheldusid tihti. Nii on juhatajatena ära märgitud Vilma Liiv (1951-1956), Laine Püttsepp (1956-1958) ja lühikest aega õpetaja Õie Mangelsoo. Raamatukogu fond sai “segastel aegadel” räsida.

Tihti tuli raamatukogul kolida. 1954. aastast kandis raamatukogu Puurmani Raamatukogu nimetust ja asukoht oli vanas külanõukogu hoones. Aastatel 1959-1966 töötas raamatukogu juhatajana Helgi Feldschmidt. 1962. aastal kolis raamatukogu tehas “Volta” Puurmani tsehhile kuuluvasse hoonesse. 1965. aastal koliti Puurmani Keskkooli hoonesse. Ruumiks sai lossi endine lillesaal ja see oli keskkooli raamatukoguga ühine. 1966. aastal tuli tööle Evi Liiker. 1968. aasta seisuga oli fondis 7515 nimetust raamatuid, lugejaid 457. 1960ndatel toimus palju üritusi, nende hulgas propagandaüritusi- näiteks temaatilised õhtud ”50 aastat Nõukogude Armeed” ,”150 aastat K. Marxi sünnist”. Palju toimus ka raamatuarutelusid ja näitusi.

1971. aastast töötab Puurmani Raamatukogus kaks töötajat. Moodustati Puurmani põhikogu ja Tammiku haruraamatukogu. Tammiku Külaraamatukogu juhatajaks sai Elvi Vahtra (1971-1988). 1970ndad olid Puurmani Raamatukogule väga viljakad. Usinasti tõusis lugejate ja laenutuste arv. Töötas kaks rändraamatukogu - “Rahva Hääle” kolhoosi töökojas ja Kursi Jaoskonnahaiglas ning kaks laenutuspunkti - “Rahva Hääle” kolhoosi Pikknurme ja Tammiku osakondades. Populaarsed olid kohtumised kirjanikega. Korraldati ka luule-, kirjandus- ja temaatilisi õhtuid, tihti koos keskkooliga. Meeldejäävaim neist oli Eesti Raamatu 450. aastapäev, kus esinejaiks olid ka L. Peep ja J. Eilart.

1974. aastal toimus raamatukogude tsentraliseerimine. Toimusid sotsialistlikud võistlused. Sotsialistlikud kohustused olid alati täidetud. 1983. aastal lahkus töölt kauaaegne juhataja Evi Liiker, 5 kuud töötas asendajana Rutt Rimmel - praegune Jõgevamaa Maakonna Keskraamatukogu direktor. Sügisel asus tööle Kaja Säälits. Töötati väga kitsastes tingimustes. Ühes ruumis asusid keskkooli raamatukogu ja külaraamatukogu. Loodi raamatusõprade ring. Lastele toimusid kirjanduslikud karnevalid, kohtumised kirjanikega, koostati mapp “Kes minevikku ei mäleta”. Raamatukogu oli avatud ka laupäeval.

1987. aastal likviteeriti Kursi raamatukogu, alles jäi ainult Puurmani Raamatukogu kahe töötajaga. 1988. aastal lahkus töölt Elvi Vahtra, tema asemele tuli Katrin Aavik. Eesti taasiseseisvumisega suurenes lugejate hulk. Raamatukokku leidsid tee ka need, kes muidu ei käinud, sest raamatud ja ajalehed, ajakirjad muutusid väga kalliks. Lugejatele kättesaadavaks sai väliseesti kirjandus. Inimesi hakkas rohkem huvitama ajalugu, eriti elu Eesti Vabariigi esimesel perioodil. 1992. aastal saadi Puurmani Valla allasutuseks.

1996. aastal koliti ajaloolisse vallamaja ruumidesse. Aastad on toonud raamatukogutöösse palju uut: arvutite kasutuselevõtt on lihtsustanud tööd. Piirkonna elanikele on raamatukogu kokkusaamise ja maailmaasjade arutamise koht. Samuti saab kasutada AIP teenuseid. Raamatukoguhoidjal tuleb ennast täiendada, et pakkuda lugejaile tänapäevast teenindust.

Valla raamatukogunduses toimusid suuremad muutused 2015. aastal. Juunis suleti tavapärane Mõisakooli raamatukogu, mille põhifond anti üle Puurmani Raamatukogule ning moodustati Mõisakooli välislaenutuspunkt. Augustil toimusid muudatused struktuuris- Puurmani Raamatukogu direktorina asus tööle Anneli Rätsep ja raamatukoguhoidjaks jäi Katrin Aavik. Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogus jätkas tööd Inna Kübarsepp. Aastast 2017. septembrist asus tööle uus raamatukogutöötaja Maire Peterson. Seoses haldusreformiga liideti Puurmani vald Põltsamaa vallaga, muutus ka Puurmani Raamatukogu staatus. Saduküla liideti Jõgeva vallaga ja Saduküla haruraamatukogu ei ole enam Puurmani Raamatukoguga seotud. Ka Puurmani Raamatukogu staatus muutus - Puurmani raamatukogu (Põltsamaa Raamatukogu haruraamatukogu). Ka Anneli Rätsep lahkus töölt.