Arutelu:Puhvertoiteallikas

Inimestele, kes soovivad seda artiklit edasi kirjutada

Seda artiklit kirjutades jäin ma toppama punktides, kus oli vaja kirjutada kokku lepitud standarditest. Internetti neid rahvale kasutamiseks legaalselt riputatud ei ole. Õnnesutus küll ülikooli juures tutvuda nende materjalidega, aga ajapuuduse tõttu mitte väga sügavalt. Soovitangi inimesel, kes siin täiendab, tutvuda IEC ning meie kodumaa elektrotehnikat puudutavate standarditega.

Võiks proovida leida detailsemat infot, kuidas ikkagi elektrooniliselt need UPS-id teineteisest erinevad (tootjad muidugi ilmselt ei ole sellest huvitatud).

Võiks uurida, miks OFFLINE UPS-i ja LINE-INTERACTIVE UPS-i lülitusreleed töötavad erineva kiirusega - kas see on majanduslik trikk või elektrooniline omapära.

ONLINE UPS-i organitest võiks rääkida täpsemalt, keegi võiks teha kvaliteetse artikli teemal Akulaadija

Plokkskeemid 1.1; 2.2; 3.1 võiks teha uuesti ja natukene selgemalt, kui minul kiiruga välja kukkus!

--Mihkel Väljaots 23.01.2011, kell 12:36 (EET)

---

Igasugused küsimused, ülesanded ja lahenduskäigud ei sobi Vikipeediasse. Soovi korral võib need paigutada Vikiõpikutesse. Adeliine 11. detsember 2010, kell 17:54 (EET)

Aga niivõrd kui selle materjali saab vormistada entsüklopeediliselt, võib see siin olla. Arvan, et näiteks matemaatika teemade all võivad olla ka näidisülesannete lahenduskäigud. Andres 11. detsember 2010, kell 19:39 (EET)

Artikli loomisel pakkusid tuge, nõu ja inspiratsiooni

• Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi targad inimesed
• Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna targad inimesed
• Arvutikauplus Ordi, Tartu kauplus

Selle võtsin küll välja. Adeliine 12. detsember 2010, kell 18:31 (EET)

Nii. Oma 20 päevase vikipeediakogemusega jõudsin alles täna staadiumisse, kus taipan vaadata artiklite arutelu lahtritesse ja näen alles nüüd, kui mu töö on ammu tehtud, et siin oli väike vaidlustamine:) Hetkel toon täiendava märkusena välja, et antud artikkel oli serveeritud bakalaureuse taseme arvutiriistvara II õppeaine referaadina TÜ-le ning selle õppeaine raames sain tehtud töö eest maksimaalse hinde A, kusjuures töö ei olnud ilmselt piisavalt suurepärane, et erilisi kiitusi saada kuid samas ei jäänud need näitlikustavad ülesanded tarkadele õppejõududele jalgu ning pigem aitasid töö eest maksimaalset hinnet saada.

Kusjuures tahaksin kõigile administraatoritele tähe märkuse ja panna südamele, aga ma ei oska kõigile seda sõnumit saata. Kirjeldan olukorda. Ilmselt hakkab nüüd üha pead tõstma (geniaalne) idee, kus meie kodumaa üliõpilasi sunnitakse õppetöö raames kvaliteetseid vikipeedia artikleid kirjutama. Käin kaasüliõpilaste ning õppejõududega tihedalt läbi ning olen kuulnud kaebusi, kus üliõpilane tahab artiklit kirjutata ja siis ilmub välja mingi administraator, kes meeleheitlikult hakkab kohe sama asja redigeerima. Jõuame olukorda, kus 2 inimest korraga muudavad sama artiklit ja üritavad seda omat moodi teha. Ka minuga juhtus nii - administraator tegi minu pooleli olevasse töösse muutusi (no tegelikult küll õigustatud, too kord:D) minuga täpselt samal ajal ning see häiris minu tööd. Õnneks saime temaga jutule ja asjad korda:). Igaljuhul point on selles, et panen ette, et kui administraator näeb, et keegi on hoolega mingi artikli kallal, siis võiks sellele inimesele natukene ruumi anda ja tema vigu saab ju pärastpoole ka parandada, ei ole tarvis kohe trügima hakata (muidu vikipeedia on ju poolikuid ja halvasti vormistatud artikleid täis, mis on kvartalite kaupa redigeerimata, nii et neid võib ju ka sättida:D). Samas, tõepoolest, ma ei ole kursis, et kui palju vikipeediasse rämpsu, demagoogiat ja halba nalja salvestatakse, et võib-olla on administraatorite kohus tõesti kohe "peale hüpata"...--Mihkel Väljaots 31. detsember 2010, kell 22:25 (EET)

Ei saaks öelda, et meil siin tohutult vandalismi esineks. Samas tahaks mainida et ükski administraator (ega tavakasutaja) ei näe kas keegi parajasti töötab artikli kallal või mitte. See selgub alles siis, kui arvuti pärast mingist redigeerimiskonfliktist teatab. Mina olen alati soovitanud inimestel artikleid offline kirjutada ja alles siis, kui nad ise enam-vähem on valmis saanud, üles panna. Sellel praktikal on muidugi omad vead, aga olukordi, kus keegi leiab enda arust pooliku artikli (mide tegelikult samal ajal täiendatakse) ja asub usinalt seda täiendama (mis viib redigeerimiskonfliktini), peaks aitama vältida küll. Alati võib kasutata ka {{oodake}} malli.--Kyng 1. jaanuar 2011, kell 17:10 (EET)

Igasugused artiklid tõusevad administraatorite vaatevälja iseäranis just siis, kui need on äsja loodud või nende juures on midagi hiljuti muudetud. Seda siis tänu Viimaste muudatuste lehel. Aga just nagu Kyng ütles, siis ei ole tavasituatsioonis võimalik kuidagi tuvastada, et kas artikli loonud või seda muutnud isik kavatseb veel muudatusi teha või mitte. Kui siis aga toimetamisega oodata, tuleb peale väga palju teisi artikleid ja viimaste muudatuste lehelt välja nihkunud kirjatükk võibki ühineda nende tuhandete toimetamist vajavate artiklite armeega, mille liikmeid on 80 000 artikli seast võrdlemisi keeruline üles leida.

Sellest lähtuvalt soovitaksin samuti artikkel salvestamisele eelnevalt vähemalt sellisele kujule viia, et vigast keelekasutust ja muud sarnast minimaalselt esineks. Materjali saab alati lisada aga seda tehes võiks siiski artikkel alati normaalsesse seisukorda jääda, sest siis ei oleks niigi vähestel toimetajatel enam selle parandamisega muret ja nad ei peaks artikli kallale tormama. Ivo 1. jaanuar 2011, kell 17:34 (EET)

Entsüklopeediline vormistus

Andres! Vot see oli sul hästi öeldud - entsüklopeediline vormistus! Võtsime Adeliinega selle teema uuesti käsile, kuna ma jäin talle jälle vahele:D - siit saad vaadata - Arutelu:Energiatihedus. Tekitame sinna listi, mis peaks andma vastuse, et miks peaks need näitlikustavad ülesanded olema just vikipeedias või just viki õpikutes või miks mitte panne neid igale poole, kuhu need hästi sobivad. Kui oled nõus, siis sinult paluksingi selle arutluse taustal luua artikli Entsüklopeediline vormistus, et järeltulevatel põlvedel oleks asi selge:). Ja sinu arvamus matemaatika kohta. TÄIESTI NÕUS - matemaatika on vahetu valemite ja arvudega manipuleerimise loogika, mida lihtsalt peab õpetama läbi näidete ja praktika.--Mihkel Väljaots 31. detsember 2010, kell 22:40 (EET)

Selle artikli sisu oleks originaaluurimus, mis ei sobi entsüklopeediasse. Küll aga võib neist asjadest kirjutada Vikipeedia nimeruumis.

Minu meelest on matemaatikas puhul ülesannete lshendamise näiteid tarvis, kuid nendega tuleb mõõdukas olla. Andres 1. jaanuar 2011, kell 18:27 (EET)

Minu meelest oleks oluline soovitus, et redigeerimiskonfliktide vältimiseks tuleb pikema töö puhul kasutada oodake-malli. Andres 1. jaanuar 2011, kell 18:29 (EET)