Arutelu:Programmeeritud rakusurm

Lisateave selle lehekülje kohta

Programmeeritud rakusurm ongi apoptoos. Programmeeritud rakusurma jagamine erinevateks tüüpideks ei ole teadusmaailmas tunnustatud ja nähtavasti on tegu Vikipeediates levima hakanud veaga. Isegi inglise Vikis on väidetud, et: It has been proposed that autophagy resulting in the total destruction of the cell is one of several types of programmed cell death; yet, no conclusive evidence exists for such a process[1]. iffcool 24. aprill 2008, kell 11:33 (UTC)

Leian endiselt, et programmeeritud rakusurm ja apoptoos on sünonüümid ning sellega seoses paluks siia väheke tähelepanu. iffcool

Pooldan liitmist. Kk 26. mai 2008, kell 16:57 (UTC)

tõlgime veidi - "Oletatakse, et autofaagia on üks raku täieliku hävimise teel avalduv raku programmeeritud surma alaliik..." Üks asi on autofaagia ja teine asi apoptoos. Mõlemid on programmeeritud rakusurma realisatsioonid. Programmeeritud rakusurm on raku surm, mis tuleneb raku elutsükli sisemistest seaduspärasustest. Ja ühe seaduspäruse nimi on "apoptoos". Teise nimi on "autofaagia". Kolmanda nimi on "????". Seega - apoptoos ei võrdu programmeeritud rakusurmaga ja kahe eelmainitud artikli ühendamine oleks sisuliselt väär.--Hendrix 26. mai 2008, kell 17:24 (UTC)

Ei, autofaagia pole programmeeritud rakusurm, vaid rakuelementide lagundamine lüsosoomide poolt, ning pole tõendatud, et autofaagia oleks programmeeritud rakusurma mehhanism. On ainult üksikuid autoreid, kes peavad autofaagiat programmeeritud rakusurma liigiks. Nii on vist öeldud artiklis en:Autophagy. Andres 26. mai 2008, kell 18:44 (UTC)

Küsimus tuleb lahendada viidetega teaduskirjandusele. Andres 26. mai 2008, kell 19:17 (UTC)

Minu tähelepanu juhtis sellele probleemile Toivo Maimets, kellelt küsisin varbussi artikli kohta (seal oli tollel hetkel lõik, kus ma nimetasin apoptoosi programmeeritud rakusurma alaliigiks). Kui tema sõnu lühidalt kokku võtta, siis: see ei ole üldtunnustatud seisukoht teadusmaailmas ning seda on väidetud vaid üksikutes artiklites. Niipalju, kui ma pärast seda asja ise kontrollisin, ei jäänud mul küll muud üle, kui selle seisukohaga nõustuda. Siis kirjutasin ma ka selle esimese märkuse. iffcool 26. mai 2008, kell 20:47 (UTC)

teadusviited:

jääb mulje, et noid, kes peavad autofaagiat programmeeritud rakusurmaaks, pole sugugi nii vähe.--Hendrix 27. mai 2008, kell 03:00 (UTC)

Autofaagia ei ole ainus lisaks pakutud programmeeritud rakusurma liik. Vaadake saksa vikit. Kui hälbivad seisukohad on olemas, siis tuleb neid ka kuidagi kajastada. Kas pole äkki mitte nii, et "programmeeritud rakusurm" on funktsiooni nimetus, "apoptoos" aga konkreetse mehhanismi nimetus? Andres 27. mai 2008, kell 05:01 (UTC)

Ma uurisin natuke asja, ja mul jääb esialgu mulje, et apoptoosiks nimetatakse programmeeritud rakusurma, mis on vahendatud kaspaasidega. Vaadake seda artiklit. Seal on esimene kirjandusviide 1972. aasta artiklile, kus termin "apoptoos" esimest korda kasutusele võeti. Kui selle artikli kätte saab, siis näeb täpselt, mida apoptoosi all täpselt mõeldi. Andres 27. mai 2008, kell 08:27 (UTC)

Siinset arutelu võiks jätkata.

Mulle juhtus aga kätte selline raamat nagu "Brock Biology of Microorganisms" (2006) ja kuigi selles on apoptoosi mainitud ainult kolmes kohas ja sedagi lühidalt, jääb vähemalt mulle sellest arusaam, et apoptoos = programmeeritud rakusurm.

Siin ei tohiks unustada, et programmeeritud rakusurm ja raku suremine ei ole üks ja sama. Neist esimene on mingi (mulle veel mitte päris arusaadav) protsess ja teine on midagi, millel võib olla hulgaliselt põhjuseid.

iffcool 8. september 2008, kell 18:17 (UTC)

Lisaks oma eilsele kommentaarile ja arutelu jätkamise ettepanekule veel selle:

"Programmed cell death is also called apoptosis, from Greek roots that mean "falling away"" – Principles of Genetics, D. Peter Snustad, Michael J. Simmons, (2006) lk 689

iffcool 9. september 2008, kell 19:18 (UTC)

Mul ei ole enam eriti viitsimist uusi viiteid letti laduda (kuigi neid leiduks ohtralt). Kas ühendan artiklid nime alla Programmeeritud rakusurm või on äkki õigem Apoptoos? Ühes kohas nimetatakse üht ja pannakse see võrduma teisega, teises kohas on vastupidi jne. iffcool 14. september 2008, kell 18:32 (UTC)

Nii palju kui mina aru saan, samastab enamik autoreid neid, mõned aga eristavad. Kuidagi peaks ka seda viimast lähenemist ja seisukohta kajastama. Et viimase puhul peetakse apoptoosi programmeeritud rakusurma erijuhuks, siis oleks parem panna selle artikli pealkirjaks "Apoptoos". Andres 14. september 2008, kell 19:11 (UTC)

Tundub, et õigupoolest on tegu eri mõistetega, aga programmeeritud rakusurma samastatakse apoptoosiga, sest selle muid mehhanisme pole tuvastatud. Andres 14. september 2008, kell 19:13 (UTC)

Muutsin artikli apoptoos ümbersuunamisleheküljeks, sest nagu sa mainisid: "peetakse apoptoosi programeeritud rakusurma erijuhuks". Sellest võib välja lugeda, et viimasenamainitu on olulisem ja põhimõistena kasutatav. iffcool 14. september 2008, kell 20:48 (UTC)

Mina saan sellest nii aru, et sõna "apoptoos" käib kindla mehhanismiga protsessi kohta, "programmeeeritud rakusurm" on selle funktsionaalne iseloomustus. Kui artikkel räägib konkreetsest protsessist, siis oleks parem parem pealkiri "apoptoos". See oleks õige pealkiri olenemata sellest, kas on olemas teisi programmeeritud rakusurma mehhanisme või mitte. Andres 14. september 2008, kell 20:58 (UTC)

Aga ei, kui sisu vaadata, siis see sobib küll. Andres 14. september 2008, kell 21:00 (UTC)

Olles tarkvarainsener, kellele on andnud loenguid Eesti üks tippbiolooge, ütleksin et artikkel vajab sõnalist korrektuuri.

Esiteks, raku desoksüribonukleiinhape topeltheeliksi sünteesiks vajalikest aminohapete korpustest, mis on saadaval.
Teiseks, teada on aminohape korpus, mis lõpetab sünteesi. Seda kutsutakse inglise keeles "destructor"
Kolmandaks, DNA polümeeri sünteesi protsessi ilmevad vead, ehk mutatsioonid.
Neljandaks, on mutatsioone mille tulemusena topeltheeliks lüheneb.
Viiendaks, üks nendest mutatsioonidest on, kus destruktor pannakse DNA polümeeri algusesse. Ning sealt edasi ei komplekteerita.
Kuuendaks, artiklis kirjeldatud Nobel'i preemija jagati selle eest, et tõestati, et: DNA polümeer, teda pannakse mitmest kohast kokku ja et leidub korpus, mis lõpetab DNA polümeeri sünteesi.
Seitsmendaks, autofagotsütoosi puhul pole tähtis kas tegemist on hormoonide, vitamiinide või pea ükskõik millega. Kui tegemist on üleküllasusega, siis on vaja sellega tegeleda(ehk hävitada, ning muidugi pärast hävitamist saadakse aminohapete korpuseid, mida võib kasutada).

Muide seitsmes on näide ka kuidas narkootikumid töötavad ning pahad on. Inimese kehas on üldjuhul narkootilisi aineid ja sellele sarnaseid aineid. Pärast doosi tekib üleküllasus, mille tulemusena nad hävitatakse. Ehk hävitatakse/deaktiveeritakse ka ensüümid, mis neid toodava. Selle tulemusena pole kehas enam nii palju narkootilisi aineid ja sellele sarnaseid aineid, mida kehal ka vaja läks. Üldjuhul ei saavuta nad kunagi oma algset taset.

"Programmeeritud rakusurm" ütleksin, et on hämatud haip, mis sisult peaks tähendama "raku deterministlik sünteesiprotsessi lõpp". Muide vabandan kirjavigade pärast, mis teha pole täielikult MSN põlvkonnast välja kasvanud --Margusmartsepp 14. september 2008, kell 20:01 (UTC)

Lisa teema