Arutelu:Politseipataljonid

mille algne ülesanne oli Saksa vägede tagala julgestamine otsese tagala julgestamisega tegelesid hoopis nõndanimetatud julgestusgruppid (Sicherungsgruppe). Eestlastest formeeritud julgestusgruppid kandsid numbreid 181-186 (1.mail 1942 oli seal 4050 meest) milledes hiljem sai kolm idapataljoni. Olid veel kaitsepataljinid (Schutzmannschaft) numbritega 37-42. Vahipataljonid 29-36(Schutzmannschaft Wach Bataillon), kui ka rindepataljonid (Schutzmannschaft Front Bataillon ). Esimene ametliku nimetusega politsepataljon eestimaa eestlastes komplekteeriti alles 1943 aastal. Eestlastest politseipatalionid kandsid numbreid (Politzei Füsilier Batailion) 286-293 ja milledest komplekteeriti Eesti politseirügement. Oli olemas veel üks politseipatalion, mis komplekteeriti 1941 Berliini lähistel Saksamaale evakueerunud eestlastest (2 kompaniid) ja lätlastest (1 kompanii) ja allus SSile 1942 saadeti suurem osa eestlasi Eesti Leegioni tuumikuks.

Nii et asi pole sugugi nii ühene nagu artiklist tundub. ja tegelikest politseipataljonidest see artikel ei räägi sõnagi.Akra 23. mai 2007, kell 20:59 (UTC)

Inimeste tapmises Valgevenes on ju tegelikult süüdistet ainult 36. Eesti Politseipataljoni (Riipalu pataljoni) ? Nii et kas ei oleks õigem see süüdistuste jutt 36. pataljoni artiklisse üle viia?

Seda võiks siiski mainida, sest kui keegi otsib selle kohta infot, siis ta ei tea, kust otsida. Andres 27. oktoober 2007, kell 16:01 (UTC)

Siis oleks õige artiklis märkida, et tegu on ainult 36. pat-ga, mitte kõigi politseipataljonidega.

Jah, muidugi. Andres 27. oktoober 2007, kell 17:49 (UTC)