Arutelu:Polüpeptiidid
Viimase kommentaari postitas Andres 12 aasta eest.
Minu meelest pole tarvis aineid, mis ühtlasi on aineklassid, mitmuses defineerida. Ainsus pole vähem loomulik ja eelistatult võiks märksõnad olla ainsuses. 90.190.114.172 30. oktoober 2011, kell 08:31 (EET)
- Miks peaks ainsust eelistama?
- Kui mitmuses saab loomulikumalt defineerida, siis minu meelest peakski mitmust kasutama nii definitsioonis kui ka pealkirjas. Mina igatahes ei oska siin loomulikku ainsuslikku definitsiooni anda. Andres 30. oktoober 2011, kell 09:15 (EET)
- Mis mõttes ained on ühtlasi aineklassid? Andres 30. oktoober 2011, kell 09:17 (EET)
- Näiteks nagu siin. Mille poolest see vähem loomulik on? Selles mõttes, et seda saab defineerida nii konkreetse ainena kui ka aineklassina. Ühtluse pärast võiks märksõnad peaaegu alati ainsuses olla, nagu sõnastikes ja entsüklopeediates enamasti on. Kui see niigi selge pole. 90.190.114.172 30. oktoober 2011, kell 12:07 (EET)
- Jah, sealne definitsioon on loomulik. Ma poleks osanud niisugust välja mõelda. Nii et selle poolest võib pealkiri olla ka ainsuses.
- Teine kaalutlus on see, et aineklasside puhul annab mitmus aimu sellest, et tegu pole konkreetse ainega. Antud juhul sel suurt tähtsust ei tundu olevat.
- Eesti entsüklopeediates on sageli mitmuslikud pealkirjad. Ma ei näe ühtlustamiseks vajadust.
- Ma ei saa aru, kuidas polüpeptiidi saab defineerida konkreetse ainena. Andres 30. oktoober 2011, kell 14:20 (EET)
- Või jah, mitte konkreetse ainena, aga lihsalt ühe ainena. Pole ju täiesti ükskõik, kas märksõnad on ainsuses või mitmuses, nii nagu juhtub – et olgu märksõnad jäärakud, leht, teadlane, kammid. Tõsi, et mõnel juhul pole selge, miks EEs mõni märksõna mitmuses on ja mõnel juhul poleks ainsus tõesti loomulik, aga enamasti on siiski ainsust kasutatud. Tuleks püüda olla järjekindel. 90.190.114.172 30. oktoober 2011, kell 14:46 (EET)
- Olen nõus, et mitmuse kasutamiseks peab olema eriline põhjus ning üldjuhul tuleb kasutada ainsust. Pean rusikareegliks seda, et kui õnnestu ainsuses loomulikult defineerida, siis peaks pealkiri olema mitmuses. Arvan, et me ei saa vältida piiripealseid juhtumeid, kus pole selge, kas peaks kasutama ainsust või mitmust. Andres 30. oktoober 2011, kell 14:51 (EET)
- Või jah, mitte konkreetse ainena, aga lihsalt ühe ainena. Pole ju täiesti ükskõik, kas märksõnad on ainsuses või mitmuses, nii nagu juhtub – et olgu märksõnad jäärakud, leht, teadlane, kammid. Tõsi, et mõnel juhul pole selge, miks EEs mõni märksõna mitmuses on ja mõnel juhul poleks ainsus tõesti loomulik, aga enamasti on siiski ainsust kasutatud. Tuleks püüda olla järjekindel. 90.190.114.172 30. oktoober 2011, kell 14:46 (EET)
- Näiteks nagu siin. Mille poolest see vähem loomulik on? Selles mõttes, et seda saab defineerida nii konkreetse ainena kui ka aineklassina. Ühtluse pärast võiks märksõnad peaaegu alati ainsuses olla, nagu sõnastikes ja entsüklopeediates enamasti on. Kui see niigi selge pole. 90.190.114.172 30. oktoober 2011, kell 12:07 (EET)