Arutelu:Paul Lilleleht

Viimase kommentaari postitas Andres 6 aasta eest.

Kas sama isik ([1]) ? (LILLELEHT, Paul-August, Hans s. 05.02.1893 Pärnumaa Jäärja v, arr. 1950 Tihemetsa v., trib. 25.11.50 §58-1a, 25+5; Irkutski obl., surn. 11.08.55) Ave Maria 29. detsember 2009, kell 05:26 (UTC)

Jah, küllap --kanakukk 29. detsember 2009, kell 05:50 (UTC).

Välja võetud:

Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi – Schweres Wurfgerät 40/41, [1] millega öösel tulistati saarel olevaid Punaarmee üksusi. Need raketid olid venelaste "katjušade" rakettidest suuremad, oli selliseid, mis olid kinnitatud soomusmasina külge, selliseid, mis olid kaherattalisel platvormil, ("Nebelwerfer 41" – mida sai auto järel transportida nagu kahurit), aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud, 4 raketti komplektis; need toodi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsetest kaeviku-liinidest tahapoole.

Schweres Wurfgerät 40/41


Nad olid 4-kaupa puuraamide sees,(oli olemas ka metallist laske-raamidega variant) milles neid ka transporditi; need raamid asetati laskepositsioonile umbes 45 kraadise laskenurgaga, esiotsa all asuvate tugede abil. Kasutati elektrilisi sütikuid. Raketid saadeti öösel Permisküla saare pihta. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, hommikul oli metsa asemel näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Rügemendi vastutusalal juhtus ka olukord, et ühes kohas olid venelased suutnud siiski ka üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing.

Peale Punaarmee vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja taganema Avinurme kaudu Kesk-Eesti suunas.

Andres (arutelu) 10. august 2017, kell 00:48 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Paul Lilleleht".