Arutelu:Põhiolek

Viimase kommentaari postitas Andres 7 aasta eest.

Siin on kvantmehaanika teema ja termodünaamika teema omavahel sassi läinud. Termodünaamikas kasutatava soojusvõnkumiste vabadusastmete põhioleku mõiste kohta peaks eraldi artikli tegema. Või peaks see olema selgelt eristatud alapealkirjaga osa.

Väike lisa Tehnikaleksikonist: "Aatom allub kvantmehaanika seadustele, tema energial võivad olla ainult diskreetsed väärtused, mis vastavad tema statsionaarsetele olekutele. Aatomi minimaalsele energiale vastavat statsionaarset olekut nimetatakse põhi- ehk normaalolekuks, teisi ergastatud olekuteks. Põhiolekus võib vaba, s.o. välismõjudele mittealluv aatom viibida lõpmata kaua, ergastatud olekutes lõpliku (harilikult 10 ns suurusjärgus oleva) ajavahemiku vältel."

Nagu nimi, põhiolek ütleb, on tegemist olekuga, millises aatom tavaliselt on. Vastupidiselt sellele, absoluutne null –273,15 °C pole aatomite, ega ka aatomitest koosneva osakeste süsteemi "põhiline" olek vaid nagu vastavalt lk lugeda võime: (https://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_nulltemperatuur) Termodünaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu, kuigi sellele võib jõuda kui tahes lähedale, kasutades ainult termodünaamilisi meetmeid. Seega on hetkel absoluutne null teoreetiline temperatuur. See hetkel ainult teoreetiline olek on aatomi/aatomite jaoks väga eriline olek, mitte põhiolek. Nimelik 20. mai 2016, kell 00:57

Mõlemad juhtumid käivad alguses esitatud definitsiooni alla. Muidugi võib selguse huvides teemad panna eraldi alapealkirjade alla. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 12:01 (EEST)Vasta

... Kas põhiolek ei peaks inglise keeles olema ground state? https://en.wikipedia.org/wiki/Ground_state Nimelik 2. august 2016, kell 12:11

Tundub küll nii. Tõsi küll, tolles artiklis räägitakse ainult kvantmehaanika mõistest. Andres (arutelu) 2. august 2016, kell 12:33 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Põhiolek".