Arutelu:Osaühing
eeltoodut äriühingutega võrreldes on seadusega kehtestatud selle äriühingu loomisele ja tegevusele rangemad nõuded.
- See lause ei sobi konteksti, võtsin välja.
Kas kohustuste all on mõeldud varalisi kohustusi? Andres 20. jaanuar 2006, kell 19.04 (UTC)
- Mitte ainult. --193.40.5.245 21. mai 2006, kell 12.09 (UTC)
Siin tuleb täpsustada, et mõeldud on osaühingut praeguste Eesti seaduste järgi. Tuleb vahet teha osaühingu üldisel mõistel ja praegu Eestis seadusega defineeritul. Andres 21. jaanuar 2006, kell 10.33 (UTC)
- Mina ütleksin, et osaühingul ei olegi üldist mõistet. Tegu on Eesti õiguskorrale spetsiifilise äriühingu vormiga. --193.40.5.245 21. mai 2006, kell 12.09 (UTC)
- Nendest neljast tunnusest on esimene muidugi Eesti õiguskorrale spetsiifiline. Aga teised ju ei ole? Kas näiteks Gesellschaft mit beschränkter Haftung Saksamaal ei ole põhimõtteliselt sama asi? Andres 21. mai 2006, kell 12.33 (UTC)
- Võib muidugi nii väita ja kui ma ei eksi (kursus läbimata) siis rahvusvahelise eraõiguse jaoks koheldaksegi neid samadena. See on aga praktilisi lahendusi sihtiv eriregulatsioon; range juriidilise analüüsi jaoks on IMO siiski ühe tunnuse erinevus määrav.
- See argument oleks veenvam, kui näiteks äriseadustiku eelnõu seletuskirjast selguks, et Saksa Gesellschaft mit beschränkter Haftung oleks osaühingu regulatsiooni aluseks olnud. Siin siiski mingit kindlust pole.
- Võib ka mõelda näiteks nii, et erinevad juriidilised isikud saavad võimalikuks tänu erinevatele rahvuslikele õiguskordadele, n.-ö. võrsuvad neist välja. Paratamatult on sarnasused olemas, sest ega lõputult kah ei ole võimalik ühest ja samast juriidilisest fiktsioonist uusi variante tekitada. Selle pärast ei peaks neid veel üheks ja samaks asjaks pidama.
- Aga muidugi respekt -- kui paljud ikka teaksid midagi Saksa äriõigusest.--84.50.38.250 21. mai 2006, kell 18.15 (UTC)
- Seda ma mõtlesingi, et kõigepealt peakski kirjutama "juriidilisest fiktsioonist". Seega siis kõigepealt ühest "õigusteaduslikust mõistest" ja seejärel alles Eesti "õiguslikust asjast" ja teiste riikide õiguslikest asjadest. Muidugi on asjad erinevad, see aga ei tähenda, et ei saaks olla mingit üldist mõiste. Võtame võrdluseks parlamendi mõiste. Iga riigi parlament on erinev, kuigi sarnane asi, ometi aga saab rääkida parlamendist üldiselt.
- Minu meelest on ilmne, et 1) eri maade seadused on sageli üksteisele eeskujuks või lähtuvad samadest eeskujudest ning eri maade õigusteadlased suhtlevad omavahel, mistõttu paljudel juhtudel on eri maade seadustes kasutatavatel mõistetel omavahelised vastavused, ja 2) kui Eesti Äriseadustikku muudetakse nii, et osakapitali nõutavat suurust muudetakse, siis ei saa öelda, et oleks tegemist millegi muuga, mitte osaühinguga. Kapitalinõude suurus sõltub ju oludest.
- Mina lähtuksin sellest, et osaühing on äriühing, mille puhul on täidetud kolm ülejäänud tingimust (osakapitali miinimumnõue võiks ju ka kuidagi üldises mõistes sisalduda, kuid mitte selle konkreetne suurus). See olekski osaühingu mõiste. Kõigist teiste maade mõistetest (ja Eesti endistest mõistetest), mis selle määratluse alla mahuvad, võiks selles artiklis rääkida. Osaühingust praeguse Eesti Äriseadustiku mõistes räägiks selles artiklis üks alajaotus. Muidugi võib teha ka artikleid, kus põhjalikumalt selgitatakse mingi konkreetse riigi osaühingu mõistet.
- Ma ei saanud hästi aru, miks Sa mainid, et Saksa äriõigusest ei tea paljud. Minu meelest entsüklopeediat selleks kirjutatakse, et rääkida asjadest, millest paljud ei tea. Andres 21. mai 2006, kell 18.44 (UTC)
Äriregistri ettevõtjaportaal, kas see on teemakohane? Andres 2. juuli 2008, kell 09:31 (UTC)
Kas on mingi sisuline põhjus, miks Wikidatas ei võiks Osaühingu siduda kirjega Q18624259, millega inglise keeles seostub "private limited liability company" ehk "piiratud vastutusega eraettevõte" üldmõistena? Kui keegi tahab kirjutada üksikasjalikult sellest, mispoolest Eesti osaühingud on endeemsed ja ainulaadsed soomeugri metsarahva ilmapildi tõlkimatud sünesteetilised kajastused nagu kukeseen ja kartul, mida samuti muu maailm ei tunne, siis saab selle jaoks teha alapealkirja "Osaühingud Eesti õiguses" ja kui too osa osa väga pikaks läheb, ka eraldi artikli. Aga sisuliselt on inglise "Private limited company" (ja USA LLC, Vene OOO, Poola sp. z o.o. jne) ju ikkagi osaühing, nagu võib lugeda ka inglise viki vastavast tabelist: https://en.wikipedia.org/wiki/Private_limited_company Näeb välja nagu part, prääksub nagu part, maitseb nagu part, järelikult on part. --Ehitaja (arutelu) 15. märts 2021, kell 15:33 (EET)
- Kui eeldada, et selle pealkirja alla tuleb umbes selline artikkel nagu on en:private limited company, siis võib-olla küll liigutada keelelink vastava üksuse juurde. Samas ettevõtlusvormid, nii nagu need eri maade seadustes on määratletud, on ju ikkagi erinevad. Ka nimetatud artikkel inglise vikis viitab edasi mitmele teisele artiklile, mis räägivad konkreetsete maade ettevõtlusvormidest. Kui neist eraldi ja vähegi pikemalt kirjutada, siis on eraldi artiklid minu meelest ka siin otstarbekad. Kui teha või jätta alles eraldi artikkel Eesti ettevõtlusvormist, siis võib-olla võiks see jääda ikkagi selle pealkirja alla. Praegune sisu käib ainult Eesti osaühingu kohta ja mitte teiste maade ettevõtlusvormide kohta. Samuti, näiteks kui mõni Saksa GmbH hakkab Eestis tegutsema, siis ei loeta ju seda siin automaatselt OÜ-ks vmt. Erinevalt seenest, mille liik tõesti ei sõltu sellest, kus seen kasvama juhtub. Pikne 16. märts 2021, kell 14:28 (EET)