Arutelu:Norra (täpsustus)

Teised, peale riigi ja küla, pole ju Norrad. 88.196.241.249 20. august 2011, kell 12:17 (EEST)

On küll, nad on kõik Norrad. Sinu loogika järgi ei sobiks siia ka Norra riik, sest ta on ametlikult Norra Kuningriik. c.c. 20. august 2011, kell 12:24 (EEST)

Norra = Norra kuningriik ja Norra = Norra küla, aga ei saa öelda näieks läheb üle Norra (≠ Norra oja) või võtab Norrast (≠ Norra allikast) vett. Sama moodi võiks siin olla mõisted Norra kuningas ja Norra maa-amet, sest need sisaldavad sõna Norra. Minu meelest pole täpsustuslehte tarvis. 88.196.241.249 20. august 2011, kell 13:17 (EEST)

Bullshit. Selle loogika järgi ei saaks meil täpsustuslehekylgi ollagi. Võtan kustutusmärke maha. --Oop 18. veebruar 2012, kell 04:38 (EET)

Mis, kas see oli argument? Ehk põhjendad ka? 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 08:42 (EET)

Kas see, et ei saa öelda "läheb yle Norra", on argument? Meil on täpsustuslehekylg Rammu, kuson Rammu saar ja kyla. Mõlema kohta ei saa öelda "läheb Rammule", järelikult kustutame ära? Lehekyljel Sahara (täpsustus) on kõrb, mahasiddha, ansambel, raamat ja film. Kõigi kohta ei saa öelda "läheb Saharasse", kustutame ära? Lehekyljel Salme on "Kalevipoja" tegelane, eesnimi, alevik, kaks valda, kyla ja laev. Kõigi kohta ei saa öelda "läheb Salmega sõitma", kustutame ära? "Argument", phäh. --Oop 18. veebruar 2012, kell 13:58 (EET)

Täpsustuslehekülgi tehakse, siis kui sama märksõna all võiks kirjutada mitmest mõistest. Siin on pikem võõrkeelne käsitlus, millega soovitan tutvuda. Jah, ülal on argument, öeldakse, et läheb üle Norra oja, aga läheb läheb üle Norra on eesti keeles arusaamatu, kui silmas peetakse ojaületust. Sinu läheb-näited on arusaamatud. Näiteks toodud täpsustuslehtedega on antud aspektist enamvähem korras, v.a see et Salme valla kohta ei öelda lihtsalt Salme. 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 14:14 (EET)

Tead, võta lahti suvaline paberentsüklopeedia. -- Ahsoous 18. veebruar 2012, kell 16:16 (EET)

Ja, mis ma sealt vaatama peaks? Palun põhjeda, miks tühistasid (vastavas arutelus). 90.190.114.172 18. veebruar 2012, kell 16:54 (EET)

Minu meelest IP-aadressiga kasutajal on õigus, ainult et lahendus oleks minu meelest "Vaata ka" kasutamine. "Norra" juurest peaks ikka kuidagi jõudma "Norra oja" juurde.

IP-aadressiga kasutaja pidas minu meelest ilmselt silmas seda, et kui Norra oja nimi oleks Norra, siis saaks öelda ka "läheb üle Norra".

Nime ja liigisõna võib küll eristada, kuid EE ei ole tähelepanu pööranud sellele, kas tegelikult kasutatav nimi hõlmab ka liigisõna, ja KNAB küll toob mõnikord ära põhinime, mis sisaldab liigisõna, kuid mulle tundub, et ka seal seda järjekindlalt pole jälgitud. Me võime selles asjas Peeter Pälliga aru pidada. Andres 19. veebruar 2012, kell 21:16 (EET)

Miks "Norra" juurest peaks jõudma "Norra oja" juurde? Kuigi teoreetiliselt saab öelda, et oja kannab Norra nime, täpsustusvajadus siiski puudub ning lehekülg on seeläbi liigne. Küll on Norra küla artiklis põhjust mainida sellega seotud loodusobjekte. 90.190.114.172 23. veebruar 2012, kell 10:10 (EET)

Sellepärast, et liigisõnad on ebakindlad. Mõnigi veekogu on ametlikus ja tavakasutuses eri liiki (oja/jõgi on ysna tyypiline juhtum). Ja muuseas, jõgede ja ojade nimesid kasutatakse eesti kõnekeeles sageli ilma liigisõnata. Just nimelt "läheb yle Norra" ja "pladistasin kanuuga mööda Pärnut ylesvoolu ja keerasin Navestisse". --Oop 23. veebruar 2012, kell 10:54 (EET)

Kusjuures segaseks jääb, miks siin kogu aeg en:WP:D-ga vehitakse. Sealsamas lingitud en:Rice (disambiguation) on tyypiline näide: yhes täpsustusartiklis hoitakse enam-vähem kõik asjad ja olevused, sõltumata liiginimest, mingid osad lyyakse aga lahku ainult siis, kui need kasvavad liiga pikaks, nt en:Rice (surname). Tihti lisatakse leitavuse huvides isegi nähtused, mille nimi on veidi erinev, kuid piisavalt sarnane, et mõnikord segadust tekitada. Siiamaani oleme eesti keeles sedasama tava järginud ja tänini pole esitatud yhtki veenvat argumenti selle kombe muutmiseks. --Oop 23. veebruar 2012, kell 11:03 (EET)

Vähemasti Eesti kohanimede puhul liigisõnade kasutus minu meelest pole ebakindel. Nii selgelt kõnekeelsete näidetega minu meelest ei tuleks arvestada, kui infot otsitakse, siis ikka "Norra oja" kohta.

Pikemale ingliskeelsele täpsustusalasele jutule linkisin ühe korra sellepärast, et kohata jääb mulje, et ei saada aru, miks üldse on täpsustuslehed ja -märkused. Oluline punkt on en:WP:PTM, mille järgi ühe väljendis sisalduva sõna järgi ei täpsustata ("Rice" pole eriti hea näide). Eesnimedega on kohati hoogu satutud, säärased eesnimeloendid võiksid minu meelest entsüklopeedias pigem olemata olla. 90.190.114.172 23. veebruar 2012, kell 11:35 (EET)

Jääb küll mulje, et sa oled sellest punktist küll täiesti valesti aru saanud. Norra jõgi ei saa minna lehele täpsustuslehele jõgi, küll aga ta on omal kohal täpsustuslehel Norra -- Ahsoous 23. veebruar 2012, kell 12:20 (EET)

Asi ei ole selles, kas tegu on esimese, teise või viimase sõnaga. 90.190.114.172 23. veebruar 2012, kell 12:38 (EET)

Mulle tunduks loogiline, et mõis ja oja on sektsioonis "Vaata ka". Ära neid siit küll ei jätaks.--Morel 23. veebruar 2012, kell 12:48 (EET)

Küsimus ei olegi selles mitmenda sõnaga tegemist on ja see pole üldse oluline. Moskva Spartak käib täpsustuslehele Spartak aga mitte mitte Moskva; Pärnu spordiselts Kalev käib ilmselt lehele Pärnu Kalev, aga mitte lehtedele Pärnu, spordiselts ja Kalev. Vahetevahel võiks natuke mõelda ka. -- Ahsoous 23. veebruar 2012, kell 13:02 (EET)

Mõelda võiks alati, mitte ainult vahetevahel. Kui Moskva Spartakut nimetatakse ka lihtsalt Spartakuks, siis jah, muidugi peaks ta olema toodud ka vastaval täpsustuslehel. Näide pole asjakohane.

Muul juhul võiks "Vaata ka" all olla (ja ei pruugi olla) ja ei sega seal, aga antud juhul on ülalpool ainult kaks mõistet ja täpsustusleht ongi ainult "Vaata ka" pärast. 90.190.114.172 23. veebruar 2012, kell 13:13 (EET)

Sa ju ei mõtle praegugi! Nii Norra mõisa kui ka Norra oja kohta saab öelda Norra. -- Ahsoous 23. veebruar 2012, kell 13:26 (EET)

Sellisel juhul oleme elanud väga erinevates keeleruumides. Minu jaoks on oja või mõisa kohta lihtstsalt Norra ütlemine väär. 90.190.114.172 23. veebruar 2012, kell 13:42 (EET)

Kujutlus, et inimestel on lubatud mingit fraasi kõnekeeles pruukida, kuid mitte mingil juhul ei tohi nad seda kasutada otsingus, on omapärane ja huvitav. Paraku mitte eriti praktiline. --Oop 23. veebruar 2012, kell 16:02 (EET)

Neh, otsingus, saab näiteks otsida märksõnu, milles sisaldub sõna Norra (intitle:Norra) või rra-lõpulisi sõnu (*rra), praktilisust kui palju. Aga siin on tegu täpsustusega, kus nimetatakse teised mõisted, mida eeldatavasti võiks just sama märksõna alt otsida. Norra oja kohta, kui keegi harva kõnekeeles nii peaks ütlema, on minu meelest ikkagi poolluuleline või -murdeline ja eeldatavasti keegi ei arva, et tegu on arvestatava rööpnimetusega. Umbes nii nagu Eesti juurest pole tarvis viidata eesti keelele. 90.190.114.172 23. veebruar 2012, kell 16:48 (EET)

Usk, et tavakasutajad pruugivad otsingus operaatoreid, on liigutavalt naiivne. Inimesed ei mõista neid Google'iski kasutada. Mis puutub fraasi "eeldatavasti keegi ei arva, et tegu on arvestatava rööpnimetusega", siis eeldus on juba praegu vääraks osutunud. Meil on siin vähemalt kaks inimest, kes arvavad, et tegu on arvestatava rööpnimetusega (Kasutaja:Oop ja Kasutaja:Ahsoous). Nii et ehkki see kõlab mõne jaoks uskumatult, oleks loogiline pigem eeldada, et selliseid imetabaseid perverte leidub kusagil veel. --Oop 23. veebruar 2012, kell 19:23 (EET)

Noh, ilma operaatoriteta on tulemus enamvähem sama, igatahes otsing on otsing ja täpsustus täpsustus. Küllap tead haritud inimesena isegi milline on tegelik keelekasutus ja mõningase teoretiseerimise tulemust kui arvestatavat rööpnimetust esile tõsta on tõesti jauramine, jõudu. 90.190.114.172 23. veebruar 2012, kell 19:45 (EET)

mõisa kohta lihtstsalt Norra ütlemine väär - Otsisin ühe lause (mitte küll Norra mõisa artikist) ja soovin teada kas see tundub ka väär. Lause on järgmine - 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte.--WooteleF 24. veebruar 2012, kell 11:01 (EET)

See lause on mõisaartikli kontekstis arusaadav. Liigisõnaga tunduks see lause mulle siiski korrektsem ja esimsel mainimisel nii ju ei öeldaks. 90.190.114.172 24. veebruar 2012, kell 11:39 (EET)

Ma tean kyll, millist keelekasutust mina kohanud olen. Sinu kirjelduse järgi ei ole suur osa minu nähtust võimalik, lubatud või mida iganes, sa nimetad reaalsust "mõningase teoretiseerimise tulemuseks" ning lased aga samas suunas edasi nagu rong rööbastel. Ma ei näe rohkem mõtet yritada argumenteerida inimesega, kes eitab kõige sellise olemasolu, mis tema eelneva arvamusega ei sobi. --Oop 24. veebruar 2012, kell 11:42 (EET)

Mina ei eita ega keela midagi, ma räägin sellest, mis on praktiline ja mis on milleks. Ma ei näe mõtet argumenteerida inimesega, kes ei proovigi teisest aru saada. Nojah, jäägu see jutt siis. 90.190.114.172 24. veebruar 2012, kell 12:26 (EET)

Bullshit ja jauramine. Tase! --Epp 24. veebruar 2012, kell 04:09 (EET)

Olen nõus registreerimata kasutajaga. --Epp 24. veebruar 2012, kell 04:09 (EET)

Kõrvalekalded nime tavalisest kasutusest on tõesti võimalikud, ning meil tuleb subjektiivselt otsustada, millal neid olulisteks lugeda. Me peame arvestama kahe kaalutlusega. Esiteks peaks lugeja, kes täpselt teab, midsa ta otsib, leidma selle võimalikult väikese vaevaga, takerdumata mürasse. Teiseks peame võimalust mööda aitama ka neid lugejaid, kes pole päris kindlad, kuidas seda nimetatakse, mida nad otsivad. Parema puudumisel kasutame selleks täpsustuslehte, mille põhiülesanne see pole. Andres 25. veebruar 2012, kell 07:58 (EET)