Arutelu:Nauru

Viimase kommentaari postitas Andres 4 aasta eest teemas Rändeiive.

Naurul ei ole pealinna - see peaks olema ainuke riik maailmas millel see puudub

Nad vist ei ole ametlikult pealinna kuulutanud, kuid Yaren antakse tavaliselt Nauru pealinnana - pole kindel kas just seal, kuid kuskil peab ju näiteks valitsus ja riigipea füüsiliselt asuma. Ja nende asukoht on üks pealinnaks olemise määrajaid.
Ainus riik, kellel tõesti pealinna ei ole, on siiski Vatikan. - Urmas 11:55, 28 Nov 2004 (UTC)

Siin artiklis on õeldu, et suurim asula on Yaren (4500) elanikku. Samas Yareni artiklis on õeldud järgmist: Rahvaloenduste andmetel elas Yareni distriktis 1977. aastal 413 inimest, 1983. aastal 553 inimest, 1992. aastal 672 inimest ja 2006. aastal 828 inimest. Vähemalt mulle tundub, et andmetes on väike ebakõla.--Animagi 24. juuni 2006, kell 14.04 (UTC)

Yareni ringkonna territoorium moodustab ainult osa asula (linna) territooriumist. Andres 27. jaanuar 2007, kell 21:07 (UTC)
Ma ei tea kuidas nad eristavad linna ja maad? Vaata ka Arutelu:Yaren.--Animagi 27. jaanuar 2007, kell 21:16 (UTC)
Niipalju kui mina aru saan, nad ise ei eristagi. Yareni linnast räägitakse väljaspool Naurut. Andres 27. jaanuar 2007, kell 21:23 (UTC)

Kas fosforiit on täielikult otsas, või on selle kaevandamine lihtsalt (tunduvalt) vähenenud?--Animagi 27. jaanuar 2007, kell 20:27 (UTC)

Fosforiit ei ole täielikult otsas, ja viimasel ajal on leitud uusi varusid. Kaevandamine on vähenenud küll. Andres 27. jaanuar 2007, kell 20:38 (UTC)
Ma siis viin artiklisse selle ka sisse. --Animagi 27. jaanuar 2007, kell 20:39 (UTC)
Tuginen saksa viki andmetele. Andres 27. jaanuar 2007, kell 20:48 (UTC)
Inglise vikis on samuti kirjas, et kaevandamine on tunduvalt vähenenud (kuid mitte lõppenud).--Animagi 27. jaanuar 2007, kell 20:52 (UTC)

Kas tabelis peaks olema ka Nauru deviis? Kuidas seda sisse panna? Andres 28. jaanuar 2007, kell 14:32 (UTC)


Ma ei tea, mis selle kaardiga teha. Selleks et ta oleks normaalselt loetav, peaks ta olema suurem. See kaart tuleb niikuinii tõlkida, võib-olla saab siis ka suuremat kirja kasutada. Andres 29. jaanuar 2007, kell 09:17 (UTC)

Mõtlesin ringkondade kaarti. Sama käib üldkaardi kohta. Võib-olla pole mõlemat tarvis. Andres 30. jaanuar 2007, kell 14:37 (UTC)


Saksa vikis on kaart, mis näitab majanduspiire teiste riikidega. Andres 30. jaanuar 2007, kell 14:13 (UTC)

Saksa vikis on Yareni ringkonna ja Aiwo ringkonna kliimadiagramm. Andres 30. jaanuar 2007, kell 19:02 (UTC)

Saksa vikis on Nauru 2005. aasta rahvastikupüramiid. Andres 10. veebruar 2007, kell 14:49 (UTC)


Tertsiaari enam ametliku üksusena ei kasutata. Samas pole ta millegagi üksüheselt asendatud, mistõttu tuleks tekkeaega täpsustada, et õigemini nimetada. Tertsiaariks nimetati seda osa Kainosoikumist, mis eelnes Kvaternaarile. Siim 10. veebruar 2007, kell 15:13 (UTC)

Võtsin selle saksa vikist, ja seal ei ole tekkeaega täpsustatud. Andres 10. veebruar 2007, kell 15:18 (UTC)

fosforiidineerud

See on pisut naljakas. Ma pakun näiteks "fosforiidi neerjad konkretsioonid". Siim 10. veebruar 2007, kell 15:13 (UTC)

Kust see tekst võetud on? Kui ta on netis, siis ma võin pilgu peale visata. Ehk saan pisut sotti sest asjast. Praegune esitus on küll suht segane. Siim 10. veebruar 2007, kell 15:13 (UTC)

See on võetud saksa vikist. Päris selge, et tuleb ka teisi allikaid kaasata, et asjast sotti saada. Andres 10. veebruar 2007, kell 15:18 (UTC)

Peale oletuse, et see on kujunenud tugeva karstumise (rifilubjakivi lahustumise) tagajärjel, on veel teine versioon. Põhjuseks võis olla lainetuse mõju tõusuperioodidel.

Ma ei pea seda küll tõenäoliseks. Lubjakivi sambad peaksid ikkagi karstivormid olema. Ma ei kujuta ette, kuidas lainetus midagi sellist teha saab. Siim 10. veebruar 2007, kell 16:12 (UTC)

Viide saksa vikis puudub. See võib ju olla ka ebakompetentse inimese oletus. Andres 10. veebruar 2007, kell 16:15 (UTC)
Seal on seletus pisut pikem, aga ma ei saanud sellest suurt sotti. Andres 10. veebruar 2007, kell 16:16 (UTC)

Encyclopedia of geology peatükk fosforiitidest ütleb, et Nauru fosforiit on guaano ja ei maini mingit vaieldavust selles punktis. Ilmselt on need muud teooriad jällegi mingite asjaarmastajate geoloogide kokkuklopsitud fantaasiad. Merelised fosforiidid tekivad šelfidel, mitte ookeanilistel saartel. Mereline on näiteks Eesti fosforiit. Siim 10. veebruar 2007, kell 16:30 (UTC)

Jah, need võivad küll olla asjaarmastajate fantaasiad. Andres 10. veebruar 2007, kell 16:43 (UTC)

Mind häirib lause:

Ta on pindala poolest maailma riikide seas 227. kohal.

Maailmas ei ole niivõrd palju riike. Seega peaks muutma kas sõna riik või arvu 227. Muidu jääb (vähemalt mulle) selgusetuks, et 227. kohal aga mitme seast? iffcool 11. veebruar 2007, kell 16:10 (UTC)

Jah, jutt on siin maailma maadest, mitte riikidest. Nimekiri on siin. Aga tõepoolest, praegune pole hea. Peaks jätma ainult riigid ja vaatama, mitmes ta tuleb. Sama käib rahvaarvu, rahvastiku tiheduse ja muude näitajate kohta. Andres 11. veebruar 2007, kell 16:13 (UTC)
Allikas on en:List of countries and outlying territories by total area. Andres 11. veebruar 2007, kell 16:14 (UTC)
Sain, et on riikide seas 189. kohal. Andres 11. veebruar 2007, kell 16:19 (UTC)
Ma vaatasin ka seda allikat ja kas ei peaks olema äkki hoopis 190. kohal? (Monaco - 191| Vatikan - 192) iffcool 11. veebruar 2007, kell 16:30 (UTC)
Nähtavasti üks meist eksis loendamisel. Ma ei viitsi uuesti loendada. Andres 11. veebruar 2007, kell 16:34 (UTC)
Tegelikult ma ei loendanud midagi. Ma lähtusin sellest, et riike on 192 (nüüd meenus, et seoses Ida-Timori tekkimisega on riike 193) ja loendasin nimekirja lõpust. Nauru ja Monaco (ning selle järgneva, nimekirja lõpetava Vatikani) vahel ei asu riigid, seega. 193 - Vatikan, 192 - Monaco ja 191 - Nauru. Muidugi võin ma oma loogikaga ka eksida. iffcool 11. veebruar 2007, kell 16:50 (UTC)
Montenegro tuli ju alles eelmisel aastal juurde. Riikide arvu tuleb kontrollida. Andres 11. veebruar 2007, kell 17:20 (UTC)
Seda hullem. Sellisel juhul veel 192. koht, aga riikide arvu peaks tõesti kontrollima. Kas meil eestikeelses vikipeedias ei ole midagi selle kohta? (võiks olla) iffcool 11. veebruar 2007, kell 17:32 (UTC)
Artiklis Riik on öeldud riikide arvuks 193, aga seal vist Montenegrot pole arvestatud. Andres 11. veebruar 2007, kell 17:42 (UTC)
Kui võtta ÜRO liikmesriigid, Vatikan ja Taiwan, siis on kokku 194 riiki. Naurust väiksemad on Vatikan ja Monaco, nii et 192. koht. Andres 11. veebruar 2007, kell 17:47 (UTC)

Mis see rahvuskeel siis on, see ongi riigikeel, või kuidas? Andres 17. veebruar 2007, kell 13:27 (UTC)

Üritasin britannica lauset "Nauruan is the national language; English is the language of business and government." maakeelde panna. National language vastena on antud nii riigikeel kui ka rahvuskeel [1].

Igal juhul ei ole Nauru põhiseaduses ühelegi keelele ametlikku staatust antud. Tundub, et seda 'the language of business and government' tuleks hoopis tõlkida asjaajamiskeeleks [2] Põgusalt oli rahvuskeelt mainitud ka seal Tomuski artiklis. -raul-

Jah, paistab, et Sul on õigus, kui lähtuda Britannicast. Kahjuks ei nähtu sellest sõnastusest, mida on mõeldud. Inglise väljend "national language" võib tähendada nii 'rahvuskeel' kui ka 'riigikeel'. Ja asjaolu, et põhiseaduses pole nauru keelt riigikeelena mainitud, ei välista, et seda on tehtud mõnes muus aktis. Andres 17. veebruar 2007, kell 18:46 (UTC)
Mulle tundub siiski, et ei saa rääkida riigi rahvuskeelest, mistõttu peab olema mõeldud riigikeelt. Andres 17. veebruar 2007, kell 18:48 (UTC)
Praegu on Vikipeedias terminitega Riigikeel (national language) ja ametikeel (ametlik keel, official language) segadus. See tuleb korda teha. Andres 17. veebruar 2007, kell 13:30 (UTC)
Palun aita neid asju Vikipeedias korrastada. Andres 17. veebruar 2007, kell 18:46 (UTC)

Tõstsin selle teksti siia, sest minu meelest on siin tegemist väga kahtlase jutuga. Siim 22. veebruar 2007, kell 21:23 (UTC)

Selles loos on kaks vaieldavat punkti. Esiteks on kahtluse all omapäraste kivimoodustiste tekkepõhjus. Peale oletuse, et see on kujunenud tugeva karstumise (rifilubjakivi lahustumise) tagajärjel, on veel teine versioon. Põhjuseks võis olla lainetuse mõju tõusuperioodidel. Hiljem on vihmavesi kivid lihvinud. Igatahes on rannas ning madalas kivises vees eriti saare idaküljel palju väikesi kummalise kujuga kivisambaid, mis on tekkinud rifimassiivi purunemisel merelainete toimel. Teine vaieldav punkt on fosforiidi (nauruiidi) tekkimine. Fosforiidisetete kiht on väga keeruka ehitusega. Kõige tüüpilisemad on erineva suurusega tükeldatud rusud: osalt meetrise läbimõõduga koored ja pangad, enamasti väiksemad kandilised tükid, harvemini lihvitud neerjad fosforiidikonkretsioonid, mis on segatud peene mullaga. Kogu materjal on sorterimata ja väga mitmekesine. Seetõttu on arvatud, et algselt akumuleerunud fosforiit, mis tavaliselt moodustub madalas vees pärast suurte planktonimasside surma, on muundunud tugeva erosiooni ja korduva ümberkihistumise tagajärjel. Saare ajaloos on kindlasti olnud tugevate taifuunidega perioode. Need tõid kaasa rusude intensiivse väljauhtumise ja ümberkihistumise. Sarnaseid katastroofilisi muudatusi on täheldatud ka tänapäeva atollidel. Peen muld kandus avamerele; suuremad tükid, eeskätt fosforiidimügarad ja tilkade toimel tekkinud koorte fragmendid, jäid saarele. Veerised ja fragmendid jäid kinni saare õõnespinnavormidesse, ja karstireljeefis täitsid nad eelkõige rihvilubjakivist püramiidide ja muude kõrgete moodustiste vahelised nõod ja taskud.

allikad muuda

millisest allikast on pärit 2001 SKT andmed? --84.50.163.7 1. märts 2007, kell 18:04 (UTC)

millisest allikast on pärit 1991 ekspordi-impordi andmed? --84.50.163.7 1. märts 2007, kell 18:24 (UTC)


saksa vikis on vapist olemas ka .svg versioon -- Ahsoous 2. jaanuar 2010, kell 21:45 (UTC)


Kas saare kohta ei peaks eraldi artiklit olema?--WooteleF 23. jaanuar 2010, kell 14:26 (UTC)

Eraldi artiklit pole sellepärast, et riigis teisi saari pole. Andres 24. jaanuar 2010, kell 09:10 (UTC)

Rändeiive muuda

Rändeiive ei saanud olla 2006. aastal 0. Inglise vikipeediast: Nauru had 9,265 residents at end of 2006. The population was previously larger, but in 2006 some 1500 people left the island during a repatriation of immigrant workers from Kiribati and Tuvalu. (allikas) --Metsavend 1. september 2010, kell 13:38 (EEST)


Vana elanike arv: rahvaarv = 12 570 (2003) Taivo 1. september 2010, kell 13:59 (EEST)Vasta

rahvaarv = 12 570 (2003) Andres 1. september 2010, kell 16:35 (EEST)Vasta
rahvaarv = 9300 (2006) Taivo 19. juuli 2011, kell 21:19 (EEST)Vasta

Statistiliste andmete uuendamisel tuleb vana säilitada. Kuude nimetusi pole tarvis linkida. Laevade nimed on püstkirjas ilma jutumärkideta. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 13:29 (EEST)Vasta


Vana elanike arv: 11 288 (2015) Velirand (arutelu) 22. juuli 2019, kell 23:49 (EEST)Vasta


Andres, võtsin pildi Fail:Nauru-Pos.png allkirjaga "Piirid" enne välja, sest see ei kujuta piire. Nauru territoriaalmeri on näidatud alast oluliselt väiksem. Samuti, orienteeriv asendikaart ülalpool juba on. Tõlkimata kaardi jätsin eespoolt ära, sest elu on näidanud, et kui tõlkimata kaart on kord artiklisse lisatud, siis tõlkima seda enam keegi ei hakka ja see vaid julgustab teiste tõlkimata kaartide lisamist. Pikne 15. september 2019, kell 14:35 (EEST)Vasta

Hea küll, kui see piire ei kujuta, siis on teine asi. Huvitav, mida see siis kujutab?
Minu meelest on tõlkimata kaart siiski parem kui mitte midagi. Andres (arutelu) 15. september 2019, kell 14:38 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Nauru".