Arutelu:Nõo sovhoos

Sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks ei olnud 1980. aastail erakordne, vaid just tüüpiline. Paljudest said kolhoosid, näiteks ka Rannu sovhoosist. POle muidugi ekspert, aga olen kohanud paljusid sovhoose, mis lõpetasid kolhoosidena.

T6nis 23. mai 2009, kell 13:40 (UTC)

Väljatõstetud materjal. Leian, et see ei ole kasutu trivia. Andres 5. aprill 2007, kell 11:03 (UTC)

Teravilja kuni 3500 ha-l, kogumahus 7000-10000 tonni, punkrikaalus.

Kartulit kuni 450 ha-l, kogumahus 3000-5000 tonni.

Piima kuni 6000 tonni. Lehmi oli kuni 1700.

Sea- ja veiseliha kuni 4500 tonni. Noorveiseid oli kuni 3100 ja sigu kuni 10000.

Sovhoosis oli 5 osakonda. Nõgiaru, Nõo, Meeri, Luke, Tamsa osakonnad.

Põllumajandustehnika.

Majandis oli aastatel 1980-1992 keskmiselt:

K-700/701 traktorit 5-9tk

T150K traktorit 10-20tk

MTZ traktorid 50-80tk

Kokku traktoreid 100-140tk

Veoautod 130-160tk

Kombainid 15-25tk

Muu põllutehnika 150-250ühikut

Töötajad.

Kokku 700-750 töötajat

sellest 90-120 juhtivat personali (ITP)

Juhtkond. direktor - Kalju Kruus, asedirektor - Viktor Toots/ Avo Lang, peaagronoom - Mats Talts/ Viktor Kors, peazootehnik - ........./Enn Marran/ Jaan Poom, peaökonomist - Maie Altraja/ Kari Lamp, peaveterinaar - Aadu Priks/ Aivar Lastik, peainsener - Enn Juppets, peaenergeetik - Kalev Savisaar/ Tiit Kubri, pearaamatupidaja - Ljudmilla Timm, peamelioraator - Ain Veenpere, Nõgiaru osakonna juhataja - Väino Ilumäe/ Andrus ........, Nõo osakonna juhataja - Kalev ........../ Toomas Kirs, Meeri osakonna juhataja - Toomas Paur/ Toomas Saag/ Urmas Arus, Luke osakonna juhataja - Aadu Kõrgessaar, Tamsa osakonna juhataja - Rudolf Kuiv/ Madis Kaarna/ Ants Tamm, kompartei komitee sekretär - Elmet Mällo, A/Ü esimees - Albert ...../ Gennadi Kinko,

Andres 5. aprill 2007, kell 11:03 (UTC)

Ma olen suht uustulnuk ingliskeelsest Vikipeediast, niiet ma ei tea veel päris hästi, kuidas siin asjad käivad, aga ma ei leia, et need numbrid ja faktid ilma kontekstita midagi annavad. Kui seal numbrites tõesti midagi erakordset on, siis peaks minu arvates mainima, mille poolest see eriline on.

Antud muudatuse puhul võib näiteks toetuda w:WP:TRIV'le; muidugi ma saan aru, et ingliskeelse Vikipeedia juhendid ei oma siin otsest jõudu. -- intgr 5. aprill 2007, kell 12:21 (UTC)

Need on arvud! Arvudel on tähtsust küll, muidugi inimeste puhul peaks märkima, millisel ajal ta mingil ametikohal töötas. Samuti on tähtsust, mida kasvatati ja milline oli saagikus. Valju 5. aprill 2007, kell 12:33 (UTC)

Ma arvan, et arvudel on entsüklopeedias siis tähtsust, kui need tõesti on millegi poolest märkimisväärsed, ning kui need on kontekstis, st. on arusaadav, miks need arvud mainimst väärisid. Mind jätab küll täiesti külmaks, mitu marki X traktorit sovhoosil Y aastakümnel Z oli. Ma ei usu ka, et vajab märkimist iga sovhoosis kõrgemal positsioonil töötanud inimene.

Põhistatistika, nagu töötajate arv, pindala jms on muidugi asjakohane. -- intgr 5. aprill 2007, kell 13:31 (UTC)

See, millel Sinu jaoks pole tähtsust, võib kellegi teise jaoks olla just see, mis teda huvitab. Muidugi tuleb artiklid üles ehitada nii, et nad juhulugejaid liigsete detailidega ei koormaks.

Konteksti paigutamine on kindlasti oluline. Aga puudub kontekst on alati võimalik lisada. Peale selle, konteksti lisamise vajadus sõltub lugeja eelteadmistest. Andres 5. aprill 2007, kell 16:51 (UTC)

Inglise viki juhtnöör, millele Sa viitad, ei ütle ju, et faktide loendid tuleb kustutada, vaid et nad tuleb teksti integreerida. Peale selle, trivia ei ole igasugune faktide loend, vaid seostamata faktide loend. Siin on aga info, mis koosneb mitmest tabelist, mis on omavahel seostamata, kuid millest igaühes on seesmine seos. Pealegi, faktitabelid on vältimatud enamikus artiklites, kas või selleks, et fakte kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult esitada. Andres 5. aprill 2007, kell 16:56 (UTC)