Arutelu:Must auk

Viimase kommentaari postitas Melilac 9 aasta eest.

Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsiooniline potentsiaal on nii madal

Huvitaval kombel on see lause algusest peale sees olnud. Keegi pole vist julgenud parandada. Ma siiski küsiks, et kas keegi teab, mida see lause tähendab ja kas kuidagi teistmoodi ei oleks parem ütelda? Siim 21:57, 29 Jan 2005 (UTC)

Peaks ehk olema: milles gravitatsioon on nii tugev? Andres 06:07, 30 Jan 2005 (UTC)
tegelt lause on õige - iga asi mis kukub musta auku kaotab oma potentsiaalse energia - iseasi on vb sõnastus.... - Ahsoous 07:39, 30 Jan 2005 (UTC)
Sellisel kujul tundub asi siiski segane. Igal juhul tuleks siis öelda "väike", mitte "madal". Selgem oleks minu meelest öelda, et selles piirkonnas on nii suur massikontsentratsioon, et tekib nii tugev kinnihoidev gravitatsiooniväli. Andres 07:53, 30 Jan 2005 (UTC)
imho potentsiaali kohta saab öelda justnimelt madal aga mitte mingil juhul väike... aga see sinu pakutud fraas on ilmselt rahvale arusaadavam küll - Ahsoous 08:05, 30 Jan 2005 (UTC)
Küllap Sul on "madala" suhtes õigus. Veel: kõige parem oleks vist öelda "gravitatsioonivälja potentsiaal". Andres 08:20, 30 Jan 2005 (UTC)
ilmselt jah ... muide kõige selgem definitsioon tundub olema inglisekeelsel täpsustuslehel en:Black hole (disambiguation) - Ahsoous 14:28, 30 Jan 2005 (UTC)

nii madal, et miski, isegi valgus, ei pääse välja.

See kah ei ole päris õige, et miski ei pääse välja. Kui see oleks nii, siis oleks universumi saatus selge ja midagi poleks vaielda. Universumist saaks sel juhul varem või hiljem üks suur must auk. Stephen Hawking on sest asjast kirjutanud, aga ma pole sellesse süvenenud ega oska täpsemalt öelda, aga minu arvates kasutatakse sellist väljendit, et mustad augud auravad. Mida iganes see siis ka ei tähendaks. Siim 14:42, 30 Jan 2005 (UTC)

Et nende lähedal tugevas gravitatsiooniväljas tekib aeg-ajalt osakeste paare, millest mõni kukub muidugi auku tagasi, mõni aga ei kuku ka. Kvantaurumiseks nimetatakse. Peaks olema vist ainumas mustadest aukudest infot jagav efekt peale kolme karva. Tegelikult oleks see pikemas perspektiivis omaette artiklit väärt, Mustade aukude kvantaurumine vms. Vikis on kuidagi vähe fyysikuid (arvestades sellega, kui palju neid igal pool mujal vedeleb). --Oop 08:46, 1 Feb 2005 (UTC)
Täpsemalt - iseeneslikult tekkivad osakeste paarid üldiselt annihileeruvad. Musta augu lähedal võib aga üks neist auku kukkudes takistada teise annihilatsiooni ja teine osake võib vabaneda. Samuti võib vabaneda osa annihilatsioonil tekkinud energiast. - Melilac (arutelu) 20. detsember 2014, kell 14:57 (EET)Vasta

kuni muutub lõpmata tugevaks

See on teoreetiline mudel, eks ole?

mitte mingi rõhk

Mis see tähendab?
Kuigi see on halvasti sõnastanud, ei hakanud ma seda kustutama/muutma. Tegelikult tähendab see seda, et termotuumareaktsiooni käigus vabaneb tähe tuumas väga suur hulk energiat, mis kiirgub tsentrist eemale. See sisemine rõhk tasakaalustabki täheaine gravitatsioonilise kokkutõmbumise.
Tähe elu lõpufaasis sisemised reaktsioonid aegamööda lakkavad, rõhk väheneb ning täht "vajub kokku". Sõltuvalt tähe massist muutub täht kas pruuniks või valgeks kääbuseks, neutrontäheks või mustaks auguks.
ratatosk 24. jaanuar 2006, kell 14.41 (UTC)

selle tihedus on lõpmatu, sest tegu on punktmassiga.

Kas punktmassi mõiste ei kuulu mitte matemaatilise mudelisse? Andres 22. oktoober 2005, kell 08.48 (UTC)

Tema tihedus on ka siis lõpmatu, sest ringjoonel, nagu üldse joontel, puudub [[ruumala] nagu punktilgi.

Tundub, et siin on matemaatiliselöe mudelile omistatud füüsikaline reaalsus.

On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. See hüpotees on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada.

Siin peaks midagi konkreetsemat kirjutama. Selge see, et mustade aukude kohta on vähe teada, aga tegemist ei ole ju lihtsalt spekulatsiooniga, vaid mingite teoreetiliste kaalutlustega. Andres 22. oktoober 2005, kell 08.48 (UTC)

Mis siin täpselt vaidlustatud on? Andres 22. oktoober 2005, kell 09.57 (UTC)

Ilmselt see, et tegu on punkt- (või joon-) massiga. Andres 22. oktoober 2005, kell 09.59 (UTC)


Must auk koosneb kahest osas, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont.

Mis see tähendab? Andres 22. jaanuar 2006, kell 14.19 (UTC)
Seda see tähendabki. Sündmuste horisont ise on see piir, kus aegruumi kõverus muutub lõpmata suureks. Seda piiri nimetatakse sündmuste horisondiks, kuna sellest piirist "seestpoolt" ei ole võimalik otseselt informatsiooni saada. Sündmuste horisondist alates hakkab aine langema singulaarsuse poole kiirusega c. Singulaarsus ise on teoreetiline olek, kuhu gravitatsiooniliselt kollabeeruv aine langeb. Singulaarsusel ei ole mõõtmeid. Mõningate hüpoteeside kohaselt oli ka enne Suurt Pauku aine/energia singulaarses olekus.
Illustreerimiseks katsun ka mingi graafiku leida või joonistada.
See sai siis nüüd tehtud ja asi peaks selgemaks saama ratatosk 10. veebruar 2006, kell 13.27 (UTC)
Vaata pildi arutelulehekülge. Andres 10. veebruar 2006, kell 13.41 (UTC)
ratatosk 24. jaanuar 2006, kell 14.33 (UTC)

See artikkel on vaidlustatud, kuid vaidlustaja Boy pole selgitanud, miks ta seda tegi. Minu meelst võiks malli maha võtta. Siim 12. jaanuar 2009, kell 12:10 (UTC)


Pilt:Singulaarsus.jpg on inglise keeles ja seda ei tohiks kasutada. Selle asemel tuleks ise teha analoogiline pilt eestikeelsete kirjadega ja vikipeediasse üles laadida. Isetehtud pildil peaks olema litsents {{AO-sobimatu}}. Taivo 8. november 2011, kell 15:44 (EET)Vasta

Ma arvan, et "sündmuste horisont ehk Schwarzschildi raadius" ei saa öelda. Ja osa juttu, sealhulgas siselinke, võeti välja --Epp 8. november 2011, kell 17:55 (EET)Vasta

Ma arvan, et nii siiski saab öelda, sest minu meelest on sündmuste horisont ja Schwarzschildi raadius täpselt üks ja sama. Taivo 8. november 2011, kell 19:05 (EET)Vasta

Minu ettepanekud Vikipeedia muutmiseks muuda

1. Vikipeedias on kirjutatud, et Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et igasugune mateeria, sealhulgas valgus, ei pääse sellest välja. See ei ole Must auk! See on hoopis Sündmuste Horisont! Must auk on väiksemõõtmeline, kuid väga suure massiga kokkutõmbunud Täht, (mida nimetatakse singulaarsuseks), mida ümbritseb nii tugev gravitatsiooniväli, et isegi valgus ei pääse sellest välja, mistõttu Must auk on nähtamatu.

2. Vikipeedias on kirjutatud, et Musta augu tekkel Täht kollapseerub, vajudes oma enese raskuse all lõkspinna taha, kogunedes ruumipiirkonda, mis jääb sissepoole niinimetatud Sündmuste horisonti ehk Scharzshildi raadiust. See viide on vale! Täht ei saa vajuda sissepoole Sündmuste horisonti, sest sündmuste horisont tekib alles siis, kui Täht on muutunud Singulaarsuseks. Kui Täht muutub Mustaks auguks, siis plasmalises olekus ülikuum Täht tõmbub oma enese raskuse all valguse kiirusele lähedase kiirusega kokku Tähe keskpunkti. Moodustub väga väikese läbimõõduga ja väga väikese ruumalaga kera, mille mass on peaaegu sama suur, kui oli Tähe mass. Seda väga suure massiga ja ülisuure tihedusega väikest Kera nimetatakse Singulaarsuseks. Singulaarsuse ümber, kus alles mõned sekundid enne Singulaarsuse teket asus Tähe südamik, on tekkinud hiiglaslik õhutühi ruum. Kuna Singulaarsusel on väga suur mass ja ülisuur tihedus, siis tekib Singulaarsuse ümber piiratud mõõtmetega õhutühi ruumiosa, kus gravitatsiooniväli on niivõrd tugev, et sellest ei pääse isegi valgus välja. Selles õhutühjas ruumiosas on aegruum kõverdunud ja seda õhutühja ruumniosa nimetatakse Sündmuste horisondiks. Ongi tekkinud Must auk. Musta augu keskel on Singulaarsus ehk väga suure massiga väike kera ning Singulaarsuse ümber on Sündmuste horisont ehk õhutühi ruumiosa, kus aegruum on kõverdunud. Kuna Sündmuste horisondist ei pääse valgus välja, siis ei pääse valgus välja ka Singulaarsuse pinnalt, sest Singulaarsus asub Sündmuste horisondi sees. Seetõttu on kõik Mustad augud nähtamatud, teleskoobiga ei ole neid näha.

3. Vikipeedias on toodud Musta augu skemaatiline joonis, kuid see on vigane. Joonisel on näidatud, et Musta augu läbimõõt on 11,5 korda suurem Singulaarsuse läbimõõdust, kuid reaalselt Mustade aukude puhul on Musta augu läbimõõt ainult umbes 3 korda suurem Singulaarsuse läbimõõdust (v.t. käesoleva arutelu punkt 10-t).

4. Vikipeedias on kirjutatud, et Musta augu tekkimiseks peab Tähe mass olema umbes 2 kuni 3 korda suurem Päikese massist. Need on aegunud andmed. USA Kosmoseagentuuri NASAS uurijad leidsid meie kodugalaktika Linnutee lõunaosas Altari tähtkujus väga väikese Musta augu, mille mass on 3,8 kordna väiksem Päikese massist ja läbimõõt on 24 km. Selle Musta augu nimeks on J1650 ja see on teadaolevalt kõige väiksem Must auk. Sellest võib järeldada, et Täht mille mass on võrdne Päikese massiga või isegi 3,8 korda väiksem Päikese massist, kuid tuumakütus (vesinik) on lõppenud, võib muutuda Mustaks auguks. Päikese näitel saab teha arvutusi Musta augu Singulaarsuse raadiuse, läbimõõdu, Singulaarsuse kera ruumala ja tiheduse määramiseks, sest Päikese kohta on olemas kõik olulised andmed (eelkõige mass, aga ka koostis, läbimõõt, tihedus ja temperatuur).

5. Päikesel jätkub tuumakütust (vesinikku) veel viieks miljardiks aastaks, kuid Vikipeedias võiks olla hinnang selle kohta, kas viie miljardi aasta pärast võib Päike muutuda Mustaks auguks. See oleneb sellest, kas viie miljardi aasta pärast on Päikese mass suurem või väiksem Musta augu J1650 massist. Seda saab hinnata heeliumi massi järgi Päikese koostises. Päikese koostises on 24,85% ehk ligikaudu 25% heeliumit, mis asub Päikese keskel ja on tekkinud vesiniku põlemisel ilma hapnikuta, tuumareaktsioonide käigus väga kõrgel temperatuuril ja väga kõrgel rõhul. Heelium on rõhu all 340 miljardit atmosfääri ja heeliumi temperatuur on 16 miljardit kraadi. Plasmalises olekus heeliumi tihedus on 160 tonni ühe kuupmeetri kohta. Heelium moodustab äikese keskel kera, mille raadius on 90 tuhat kilomeetrit. Vesiniku põlemisel toimub 90 tuhande kilomeetri kaugusel Päikese keskkohast. Päikese raadius on 700 tuhat kilomeetrit. Selle heeliumi kogus on Maa massist 83 tuhat korda suurem. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat ning järgneva viie miljardi aasta jooksul tekib sama palju heeliumit juurde. Vesinik saab otsa, kuid heeliumi mass moodustab siis praegusest Päikese massist 50% ehk pool Päikese massist. See on aga ligi kaks korda suurem Musta augu J 1650 massist. Järelikult teoreetiliselt on võimalik, kuigi selle tõenäosus on väike, et Päike muutub viie miljardi aasta pärast Mustaks auguks.

6. Vikipeedias on kirjutatud, et Sündmuste horisont on Musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Edasi on Vikipeedias kirjutatud, et seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzshildi Musta auguna, kuna tema arvutas välja Sündmuste horisondi suuruse. See on väga segane jutt, pealegi ka vale. Sündmuste horisont ei ole Musta augu välimine piir, vaid asub Singulaarsuse ja Musta augu välimise piiri vahel. Scharzshild ei arvutanud välja Sündmuste horisondi suuruse, vaid hoopis Singulaarsuse suuruse ehk konkreetsemalt Singilaaruse raadiuse. Teades Singulaarsuse raadiust, saab arvutada välja Singulaarsuse läbimõõdu, ruumala ja tiheduse. Singulaarsuse raadius on samaaegselt ka Sündmuste horisondi sisemiseks raadiuseks, kuid Sündmuste horisondi suuruse (laiuse ja ruumala) määramiseks peaks olema ka valem Sündmuste horisondi välimise raadiuse ehk Musta augu raadiuse arvutamiskes, kuid niisugust valemit ei ole. Seega, Scwarzshildi Mustaks auguks nimetatakse Singulaarsust, mitte aga Sündmuste horisonti.

7. Vikipeedias ei ole midagi kirjutatud Mustaks auguks temperatuurist. Kosmoses on väga külm (miinus 270 C), kuid Mustad augud peaksid olema ülikuumad. Must auk asub endise Tähe südamikus, kus oli niigi ülisuur kuumus, ning lisaks koguneb Musta augu Singulaarsusse ülisuur kogus (massi järgi) ülikuuma heeliumit. Kui Päike muutuks viie miljardi aasta pärast Mustaks auguks, siis koguneks 1,5 km raadiusega Singulaarsusse 16 miljoni kraadiga heeliumit nii suures koguses, nagu on pool Päikese praegusest massist. Sel ajal on Päikese raadius vähem, kui 200 tuhat kilomeetrit, ning Must auk tekiks ühe sekundi jooksul. Selle ühe sekundi jooksul ei saa see ülisuur kuumus Kosmosesse lenduda, edaspidi ei saa see aga ülisuure gravitatsioonivälja tõttu väljuda Sündmuste horisondist. Heelium muutub arvatavasti kas süsinikuks või mingiks metalliks, kuid selle temperatuur peaks olema ülisuur. Kui Mustas augus ei ole ülisuurt kuumust, sel juhul on ülisuur kuumus muutunud senitundmatuks energiaväljaks.

8. Vikipeedias on toodud Scharzshildi raadiuse valem, kuid tuleks kirjutada, et see raadius on Singulaarsuse raadius. Võiks anda ka gravitatsioonikonstandi väärtuse ja Päikese massi, et näitlikult saaks arvutada Singulaarsuse raadiust ja läbimõõtu ning Singulaarsuse kera ruumala aj tihedust. Vikipeedias on kirjutatud, et Singulaarsuse tiheduse lähenemisel lõpmatusele, kuid seda on võimalik välja arvutada. Mida väiksem on Singulaarsuse raadius, seda suurem on Singulaarsuse tihedus. Ja vastupidi, mida suurem on Singulaarsuse raadius, seda väiksem on Singulaarsuse tihedus. rS = 2G*m / c (ruudus), või r=(2G*m)iC (ruudus). R – on Singulaarsuse raadius, kus G on gravitatsioonikonstant G=6,67*10 astmes (-11) * m (kuubis) / kg*sek (ruudus). m – Tähe mass, samuti ka Singulaarsuse mass. Näiteks Päikese mass on 1,989 * 10 astmes 30 kg ehk ligilähedaselt 2*10 astems 27 tr ning sama suur on ka Päikese massiga Tähe muutumisel Mustaks auguks Singulaarsuse mass. C = 300 000 km/sek. Selle valemi järgi arvutades saame tulemuse, et kui Päikese massiga Täht muutuks Mustaks auguks, oleks Musta augu Singulaarsuse raadius 3 kilomeetrit. Singulaarsuse läbimõõt oleks 6 km. Singulaarsuse Kera ruumala oleks Vs= 4/3 Pii * rS kuubis on ligikaudu 4,19*rS kuubis on ligikaudu 4,19 *3 astmes 3 on ligikaudu 113 kuupkilomeetrit. Kui Singulaarsuse mass (ligikaudu 2*10 astmes 27 tr) jagada Singulaarsuse ruumalaga (113 km kuubis) saame Singulaarsuse tiheduseks ligikaudu 18 miljardit tonni ühe kuupsentimeetri kohta. Väga suurtel tähtedel on mass ligikaudu 100 korda suurem Päikese massist, mistõttu ka Singulaarsuse raadius on 100 korda suurem Päikese massiga Singulaarsuse raadiusest, Singulaarsuse ruumala on miljon korda suurem Päikese massiga Singulaarsuse ruumalast. Seetõttu on väga suurte Singulaarsute ruumala on miljon korda suurem Päikese massiga Singulaarsuse ruumalast. Seetõttu on väga suurte Singulaarsuste tihedus kümme tuhat korda väiksem kui Päikese massiga Singulaarsuse tihedus ehk ligikaudu ainult 2 miljonit tonni ühe kuupsentimeetri kohta. Teadaolevalt kõige väiksem Musta augu J1650 Singulaarsuse mass on 3,8 korda väiksem Päikese massiga Singulaarsusest. Järelikult on ka Singulaarsuse raadius 3,8 korda väiksem ehk 0,8 km. Kõige väiksema Singulaarsuse läbimõõt on seega 1,6m. Selle Singulaarsuse ruumala on aga 55 korda väiksem Päikese massiga Singulaarsuse ruumaalast, mistõttu selle Singulaarsuse tiheduseks on 14 korda suurem kui Päikese massiga Singulaarsuse tihedus. Seega on Musta augu J1650 Singulaarsuse tihedus ligikaudu 250 miljardit tonni ühe kuupsentimeetri kohta, ning seda tihedust tuleks lugeda maksimaalseks tiheduseks, mille Musta augu Singulaarsus võib saavutada.

9. Vikipeedias on kirjutatud, et Maa massiga Tähe puhul oleks Schwarzshildi raadius 9 millimeetrit, niisiis nööpnõela suurune. Väga segane jutt. Õige oleks kirjutada, et Musta Singulaarsuse raadius oleks 9 mm ja Singulaarsuse Kera läbimõõt oleks 18 mm ning selle kirsisuuruse kera ruumala oleks 3 kuupsentimeetrit, kuid selle kera mass oleks sama suur kui planeedil Maa ning tihedus läheneks lõpmatusele. See näide on igatipidi jabur, sest Maa mass on ca 330 tuhat korda väiksem Päikese massist ja nii väike Kääbustäht ei saa kunagi muutuda Mustaks auguks. Seega niisugune näide tuleks Vikipeediast kustutada.

10. Vikipeedias puuduvad andmed, mitu korda on Musta augu raadius suurem Singulaarsuse raadiusest. Skemaatilisel joonisel on Musta augu raadius 11,5 korda suurem Singulaarsuse raadiusest. Väga väikeste Mustade aukude puhul niisugune suhe arvatavasti ongi. Näiteks, teadaolevalt kõige väiksema Musta augu J1650 Singulaarsuse arvutuslik raadius on 0,8 km ning kuna teadaolevalt on selle Musta augu raadius 12 km, siis on Musta augu raadius koguni 15 korda suurem Singulaarsuse raadiusest. Seda 1,6 km läbimõõduga Singulaarsset Kera ümbritseb ca 11 kilomeetri laiune Sündmuste horisont. Kui lähtuda Vikipeedias toodud joonisest, mille kohaselt Musta augu raadius on 11,5 korda suurem Singulaarsuse raadiusest, siis peaks väga suurte Singulaarsuste, mille raadius on 300 kilomeetrit, kuid tihedus on ainult 2 miljonit tonni ühe kuupsentimeetri kohta, puhul olema Musta augu läbimõõt 3450 kilomeetrit. Singulaarsuse ümber peaks olema 3150 kilomeetri laiune Sündmuste horisont. See ei ole vist reaalne. Arvatavasti on Singulaarsuse ümber maksimaalselt 300 kilomeetri laiune Sündmuste horisont ning sel juhul oleks Musta augu raadius ainult 600 kilomeetrit, ehk oleks ainult kaks korda suurem Singulaarsuse raadiusest. Väga väikseid Musti auke on väga vähe. Seetõttu võiks Musta augu skemaatilisel joonisel olla Musta augu läbimõõt ainult ligikaudu kolm korda suurem Singulaarsuse läbimõõdust.

11. Vikipeedias võiks kirjutada, kuidas Mustasid aukusid avastatakse. Arvatavasti selgub gravitatsiooniliste arvutustega, et mingis kohas peaks asuma suure massiga Täht, mida aga ei ole näha. Gravitatsiooni jõududest lähtudes saab arvatavasti määrata ka Singulaarsuse massi. Singulaarsuse raadiust saab määrata Scharzshildi valemiga. Kuidas saab aga määrata nähtamatu Musta augu läbimõõtu? Kuidas suutsid USA täheteadlased kindlaks teha, et meist 16 tuhande valgusaasta kaugusel asuva Musta augu J1650 läbimõõt on 24 kilomeetrit?

12. Vikipeedias on kirjutatud, et kuigi Must auk ei ole nähtav, siis valguse kiirusel Musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo Musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kui Musta augu piirkond on nähtav, miks siis teleskoobiga vaadatav Must auk ei ole nähtav? Mida on siis õhutühjas Sündmuste horisondis näha? Singulaarsus asub Musta augu välispiirkonnast niivõrd kaugel, et seda ilmselt näha ei ole.

13. Vikipeedias puuduvad andmed avastatud Mustade aukude kohta. Näiteks meist kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuva Cassiopeia tähtkujus asub Must auk, mille Singulaarsuse mass on 24 kuni 33 korda suurem Päikese massist. Meie kodugalaktika Linnutee keskmes, meist 27 tuhande valgusaasta kaugusel asub hiiglaslik Must auk, mille Singulaarsuse mass on neli miljonit korda suurem Päikese massist. Arvutuse kohaselt peaks selle Musta augu Singulaarsuse raadius olema 12 miljonit kilomeetrit ja läbimõõt 24 miljonit kilomeetrit. See Must auk ei saanud tekkida ühest Tähest, sest suurte Tähtede mass ei ole suurem kui 300 Päikese massi, vastasel korral Täht laguneb oma algstaadiumis. Ilmselt tekkis See Must auk vahetult pärast Suurt Pauku, Universiumi paisumise algstaadiumis, ülisuure koguse vesiniku väga kiire kokkutõmbumise tulemusena. Vello

Vikipeedia artiklites võib vabalt olla vigu, rääkimata sellest, et nad ei ole ammendavad. Selleks et vigu vältida, püüame artiklid varustada viidetega autoriteetsetele allikatele. Kui varustad oma parandused ja täiendused niisuguste viidetega, siis võib need sisse panna. Andres (arutelu) 20. juuli 2014, kell 15:07 (EEST)Vasta
1. punkti juures on küsimus selles, kas must auk on sündmuste horisondi taha jääv piirkond või singulaarsus. Andres (arutelu) 20. juuli 2014, kell 15:14 (EEST)Vasta
Mina saan küll nii aru, et tavaliselt nimetatakse mustast auguks kogu piirkonda seespool sündmuste horisonti. Andres (arutelu) 20. juuli 2014, kell 15:28 (EEST)Vasta
Artikli algvariant pärineb ingliskeelsest Vikipeediast. Andres (arutelu) 20. juuli 2014, kell 15:28 (EEST)Vasta
Ma olen ka aru saanud, et põhjusel, kuna puuduvad mudelid/matemaatilised valemid, millega teha vahet erinevatel piirkondadel sündmuste horisondi sees nimetatakse mustaks auguks kogu ala, mitte üksnes massi, mis oma gravitatsiooniga sündmuste horisondi loob.

Minu soovid Andresele "Must Auk" artikli muutmiseks muuda

1.Minul ei ole oma ettepanekutele viiteid autoriteetsetele allikatele kusagilt võtta, sest viimane eesti keelne Astronoomia õpik pärineb 1980ndast aastast ning selles on kirjutatud, et mustade aukude olemasolu ei ole tõestatud. Internetis on Postimehe/Elu24 toimetaja Inna-Katrin Hein artikkel, et seniavastatud Mustadest aukudest väikseima Musta augu J1650 mass on 3,8 korda väiksem Päikese massist ja läbimõõt on 24 kilomeetrit. See ei ole kahjuks autoriteetne allikas. Pealegi, Internetis on ka niisuguseid artikleid, et Must auk J1650 on peaaegu neli korda suurema massiga kui Päike. Mina ei hakka Vikipeediat muutma. Märkasin, et Sina, Andres, juba alustasid Vikipeedia muutmisega. Tee see asi lõpuni!

2.Küllap Sina, Andres, saad aru, et minu ettepanekutes on ka niisuguseid ettepanekuid, mis on arusaadavad ilma viideteta konkreetsetele allikatele. Isegi sel juhul, kui Päike ei saa mitte kunagi muutuda Mustaks auguks võib ju minu ettepanekute p.8-s toodud näide Vikipeedias ära tuua selle kohta, et kui Päikese massiga Täht muutuks Mustaks auguks, oleks Singulaarsuse raadius 3 kilomeetrit. Singulaarsuse läbimõõt oleks 6 kilomeetrit, Singulaarsuse ruumala oleks 113 kuupkilomeetrit ja Singulaarsuse tihedus oleks 18 miljardit tonni ühe kuupsentimeetri kohta. See näide on ju igal juhul parem Vikipeedias toodud näitest, et kui Maa massiga objekt (niisiis isegi Planeet?) muutuks Mustaks auguks, oleks Sündmuste horisondi suurus nõõpnõelapea suurune.

3.Lõpetuseks on mul ka kaks märkust Sinu poolt kirjutatud Vikipeedia uue algusosa kohta. Esiteks, kirjutasid, et Musta augu temperatuur on suurusjärgus miljardikud Kelvinid, seega null kraadi Celsiuse järgi. Saan aru, et Sa tahtsid kirjutada miljarditest Kelvinitest ehk sadadest miljarditest kraaditest Celsiuse järgi. Väikeste Mustade aukude temperatuur on vist isegi mitukümmend triljonit kraadi Celsiuse järgi. Teiseks, kirjutasid, et kui Mustad augud neelavad Tähti ja omavahel ühinevad, võivad tekkida ülimassiivsed Mustad augud, nagu meie kodugalaktika Linnutee keskmes olev ülimassiivne Must auk, mille mass on umbes 4,3 miljonit Päikese massi. Seega peaks Galaktika keskel olema Tähtede surnuaed.Mina ei pea seda teooriat reaalseks. Esimese, väga suurest Tähest tekkiva Musta augu mass on ainult 100 Päikese massi. See Must auk peaks neelama umbes kaheksakümmend tuhat suurt Tähte massiga umbes 50 Päikese massi. See ei ole ju võimalik. Arvan, et mingil põhjusel tõmbus Mustaks auguks kokku mingi väga suur Udukogu, kus peale vesiniku oli ka suur kogus kõikvõimalikke muid elemente. See Must auk võis enda külge tõmmata järgmise Udukogu. Vello

1. Kasutada võib ka võõrkeelseid allikaid.
2. Viide võiks ikkagi olla. Asi pole arusaadavuses, vaid tõendatavuses.
3. Jutt ei ole musta augu temperatuurist, vaid sellest, millise temperatuuriga absoluutselt musta keha temperatuurile musta augu spekter vastab. Teises punktis ma ei saa argumendist aru. Andres (arutelu) 30. juuli 2014, kell 00:27 (EEST)Vasta

Mustade aukude külmus muuda

Lugesin kadunud S. Hawkingi raamatut "Lühikesed vastused suurtele küsimustele" ja avastasin enda jaoks uue huvitava (arvatava) tõsiasja..fakti? Mida raskem must auk, seda "külmem" ta on. Mustade aukude pinnatemperatuur on absoluutsele nullile väga lähedal. Siis on nad kõige külmemad objektid universumis? Siin ka seda külmuse-asja arutatakse. https://astronomy.stackexchange.com/questions/26427/why-black-holes-are-extremely-cold ja YouTube-ist https://www.youtube.com/watch?v=J2BaK8Pt2iU nimelik 27. detsember 2018, kell 17:56

Naase leheküljele "Must auk".