Arutelu:Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest

Palun materjali mitte kustutada, töö on pooleli ja jätkub.

mitmed organisatsioonid ja poliitikud, kuid ka kultuuritegelased

Arvan, et vastandamiseks pole põhjust. Teisalt, nimepidi loetletute seas võib kultuuritegelaseks nimetada ainult Laine Randjärve ja võib-olla Krista Piirimäed. Või-olla pole tarvis üldistada, piisab loetelust.

Sirje Helme väide ning vastuväide sellele on ebamäärased: kas jutt on kunstist üldse (ka näiteks kirjandusest) või kunstist kitsamas mõttes? Kui kokkulepe on olemas, peab seda saama tõestada; teisalt ei tähenda kokkuleppe olemasolu tingimata, et sellest kinni peetakse. Öeldu tõesuse eitamine on problemaatiline, osalt ka ebamäärasuse tõttu. Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 03:38 (EET)Vasta

Helme tsitaati tuleb täpsustada, praegu on viidatud kirjalikule kokkuvõttele ERRis, aga tuleks saatelõik üle kuulata. - Vastandamisega on nii, et kui sõnavõtjate nimesid vaadata, domineerivad ühel poole siiski poliitikud, teisel kunsti- ja muidu kultuuritegelased; see erinevus väärib mainimist, kuid sõnastust tuleb kaaluda. Ei saa loota sellele, et lugejad teavad nimesid nähes kohe ise, kes on kes, ning oskavad ise järeldusi teha. - Nagu öeldud, on töö pooleli. Sündmus ka, ent praeguseks tundub tähelepanuväärsus juba ilmne olevat.

Vaja on vaadata üle muud allikad (praegu on peamiselt Postimees, ERR ja Päevaleht, puudu on kindlalt Õhtuleht ja välisallikad, nt Jerusalem Post ja Russia Today), lisada täpsed viited lõikudesse, kus neid veel laiali jaotatud pole, viited nimede taha loendites, lingid veebis avaldatud teostele, näituseteoste olemasolu välismuuseumites (Tate Modern jt) koos viidetega, samuti seisukohtade selgemad refereeringud ja artikli illustratsioonid.

Kui iga nime juures öelda, kellega on tegemist (praegu puudub selgitus ainult Krista Piirimäe juures, kes aga vajaks seda kõige rohkem, pealegi on kõigi kohta peale Anders Härmi juba artikkel), siis minu meelest piisab (teise loetelu juures ka). Ma saan aru, et töö on pooleli, aga minu meelest see märkus pole selline, mida pooleli töö juures ei tohiks teha. Tähelepanuväärsust ma kahtluse alla ei sea. Minu meelest on tähelepanuväärsed ka need näitused, mis nii laialdast vastukaja pole leidnud:) Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 10:10 (EET)Vasta

Võib-olla üldistamisest polekski midagi, aga mind häirib kaks asja. Esiteks on öeldud "poliitikud, kuid ka kultuuritegelased", mis peale vastandamise näib veel implitseerivat, et selline arvamusavaldus kultuuritegelase poolt on ootamatu, ja see on pisut mitteneutraalne. Teiseks on allpool öeldud, et kultuuritegelased hakkasid sõna võtma alles mõni päev hiljem, see aga on vastuolus sellega, et "ka kultuuritegelased". Üldistamise puhul on veel see oht, et kellegi arvamusavaldus võis kahe silma vahele jääda. Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 10:24 (EET)Vasta

Sirje Helme jutu kohta tahtsin veel öelda, et pole ka selge, kas ta pidas silmas konfidentsiaalset või avalikku, vaikivat või sõnaselget kokkulepet. Kui ei selgu, mida ta täpselt mõtles, siis ei saa tema sõnu ka ümber lükata. Kui on tegu selgelt sõnastatud väära faktiväitega, siis on tõendatud kommentaar kohane. Kui on tegu arvamusega, siis sellega siin polemiseerida ei tohiks.

Näitusest oli juttu ka saadetes "Rahva teenrid", "Keskpäevatund" ja "Olukorrast riigist". Kahjuks ei oska öelda, mis neis arvati, aga soovitan ka need üle kuulata. Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 10:31 (EET)Vasta

Et ei jääks vale muljet, ütlen, et see on hea töö, tahtsin ainult teha mõned märkused. Paar pisiviga parandasin ilma kommentaarita. Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 10:35 (EET)Vasta

Vaatasin üle selle video "Terevisiooni" saatest, kus rääkisid Sirje Helme ja Anders Härm. Praegune esitus on minu meelest täiesti mööda, ja minu meelest on Helme sõnu tõlgendatud pigem vastupidiselt tema mõttele. Ja ta andis rohkem mõista, kui välja ütles. Andres (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 09:19 (EET)Vasta

Panin Sirje Helme sõnad (kohendasin pisut kirjakeelsemaks) ja pisut Anders Härmi juttu kirja. Minu meelest ta ütles, et kunstivälised jõud dikteerivad, millised kunstiteosed on lubatud.

Tegelikult on siiski ka Lääne-Euroopas arvukalt holokaustiteemalisi kunstiteoseid eri žanrides. Holokausti on käsitlenud kirjanik Martin Amis, dramaturg ja luuletaja Bertolt Brecht, luuletaja Paul Celan, kunstnik Leslie Cole, filmirežissöör Claude Lanzmann, kirjanik Primo Levi, kunstnik ja kirjanik Mervyn Peake jpt.

Võtsin selle välja, sest see pole siin asjakohane, aga võib-olla saab seda mujal kasutada. Andres (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 09:58 (EET)Vasta

"Plekktrummi" saates kommenteeris näitust lühidalt Anneli Porri. Andres (arutelu) 14. märts 2015, kell 21:04 (EET)Vasta

Kas siin on tegemist kahe IP aadressi vahelise "ületrumpamis"-võistlusega? —Pietadè (arutelu) 14. märts 2015, kell 21:38 (EET)Vasta

Või ühe inimesega, kel on tööl üks IP ja kodus teine. Vandenõuteooriad on toredad, tegelikkus on enamasti lihtsam.

Artikli teksti ei saa praegu salvestada, võiks lisada järgmised välislingid:

* [http://www.digitalartlab.org.il/ArchiveVideo.asp?id=36 Artur Żmijewski "Kullimäng"] Iisraeli digitaalse kunsti kogus * [http://www.digitalartlab.org.il/ArchiveVideo.asp?id=16 Artur Żmijewski "80064"] Iisraeli digitaalse kunsti kogus

Lisa teema