Arutelu:Michael Wittmann
 | Michael Wittmann on arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, siis tee seda. Kui artikkel ei vasta enam hea artikli tingimustele, võid siin paluda selle eemaldamist heade artiklite nimekirjast. |
Artikkel ei ole piisav, et anda vähimatki ülevaadet isikust. Praegu pole ilma taustainfot teadmata aru saada miks antud isik artiklit väärib.--WooteleF 17. jaanuar 2009, kell 19:57 (UTC)
- Artiklis viidatakse märkusele "ref name="ATF13234"" kuid sellise nimega märkus puudub. Ivo 20. jaanuar 2009, kell 15:18 (UTC)
- Sa oled selle artikli inglise wikist tõlkinud eks? Tekstist on seda tunda igatahes. --Kyng 21. jaanuar 2009, kell 11:15 (UTC)
- Tõlkisin, jah. Djreichsfuhrer 21. jaanuar 2009, kell 14:07 (UTC)
Taylor, lhk. 3
- Seda viidet ei ole inglise viki artiklis. Peaks vist olema kolmkümmend (midagi). --Jaan513 7. detsember 2009, kell 22:18 (UTC)
- Siin on veel mitu viidet, mida inglise vikis pole, kuigi näivad olevat sealt võetud. --Jaan513 13. jaanuar 2010, kell 08:22 (UTC)
- Seda märkust ei pannud ma kohe tähelegi. Järelikult on ikka kogu viiteaparaat vaja üle vaadata. Mulle tundub ka, et sõnastust peaks veel kohendama. Praegu jätan seega oma vastuhääle artiklile üles. -- Toomas 13. jaanuar 2010, kell 19:57 (UTC)
Kas Gefreiter pole mitte jefreitor? Andres 8. detsember 2009, kell 06:41 (UTC)
Ühe viite tekstis on ainult number 2. Nii ka inglise vikis. Viite nimi on "Pg52-69", seega mingist raamatust lk 52 kuni 69? Tegelikult oli siin kaks sama nimega viidet, teise tekstis ainult number 3, aga sama nime tõttu tõmbas süsteem need ühe viite alla ja näitas numbrit 2. Ei saanud aru, mida see number näitab. --Jaan513 13. jaanuar 2010, kell 08:22 (UTC)
- Seda ei tee ka ingliskeelse Vikipeedia põhjal kindlaks ja on selge, et see viide on sealt üks-ühele üle võetud. Kuna mõlema väite juures on veel teisi viiteid ja sellisel kujul pole neil kahel viitel mingit väärtust, siis võtsin need lihtsalt maha, et mitte takistada sellega artikli valimist. -- Toomas 13. jaanuar 2010, kell 19:56 (UTC)
Kes selle jutu heaks artikliks hääletas, ei osanud ilmselt eesti keelt. Kõige esimene asi, mis praegu Vikipeedia avalehelt silma karjus: kord on siin kirjutatud "Füsiljeerügement", kord "Füsiljeerrügement", eesti keeles oleks õige "füsiljeerirügement" ning pealegi on füsiljeer EKSSi järgi "ränilukkpüssiga sõdur 17.–19. saj."1, seega ei saa neid nimetusi inglise keelest tuimalt ja mõtlemata kopeerida. Yldse kirjutatakse yksuste liiginimed nagu "soomusdiviis" väikese tähega. Niisugusel kirjapildil nagu "1. Northamptonshire Yeomanry rügement" pole eesti keelega yldse midagi pistmist, see on poolikuks jäänud tõlge. "...mõlemad rügemendid väitsid tanki hävitamist enda poolt" on lihtsalt kantseliitlik käkk. Siin on tehtud palju tööd, aga hea artikkel see veel kyll ei ole ja esilehel on see pigem piinlik. --Oop (arutelu) 7. märts 2013, kell 22:00 (EET)
- Tegemist on väeosade nimedega [1] [2], kuidas neid tõlkida ja kas üldse tõlkida... iirc on sellest räägitud mitmel erineval arutelu lehel vähemalt aastast 2007 ja mingit konsensuslikku otsust pole siiamaani keegi kuskil vastu võtnud. Füsiljeeridest, ka pataljon Narva ametlik nimetus 20. diviisi koosseisus oli 20. füsiljeeripataljon. Sherbrooke füsiljeerid liikusid peale sõda ka nime all Sherbrooke husaarid, ei usu, et nad sellel aja hetkel hobuste ja mõõkadega ringi traavisid. Mis liignimede suure tähega kirjutamisse puutub siis siin on tegemis ilmselge inglise/saksa keele mõjuga. Sellist kirjapilti olen viimasel ajal järjest tihemini kohanud ka tõlkekirjanduses.--Wabariigi parm. (arutelu) 11. märts 2013, kell 14:04 (EET)
- Jajah, meie tõlkekirjandus ongi järjest vigasem ja poolkeelsem, vaata või ajalooraamatute arvustusi, kus yks vealoend vaheldub teisega. Olen rohkem kui yhe raamatu tõlkimisest loobunud, sest pole sõjaajaloo asjatundja (ja vaevalt pärast mind mõnd paremat tõlkijat otsima mindi, võeti ikka odavam). Eestis on täitsa korralik militaarterminite tõlketraditsioon, selle (ja eesti õigekirja) mittetundmine ei ole mingi õigustus. --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 17:56 (EET)
- Tegemist on väeosade nimedega [1] [2], kuidas neid tõlkida ja kas üldse tõlkida... iirc on sellest räägitud mitmel erineval arutelu lehel vähemalt aastast 2007 ja mingit konsensuslikku otsust pole siiamaani keegi kuskil vastu võtnud. Füsiljeeridest, ka pataljon Narva ametlik nimetus 20. diviisi koosseisus oli 20. füsiljeeripataljon. Sherbrooke füsiljeerid liikusid peale sõda ka nime all Sherbrooke husaarid, ei usu, et nad sellel aja hetkel hobuste ja mõõkadega ringi traavisid. Mis liignimede suure tähega kirjutamisse puutub siis siin on tegemis ilmselge inglise/saksa keele mõjuga. Sellist kirjapilti olen viimasel ajal järjest tihemini kohanud ka tõlkekirjanduses.--Wabariigi parm. (arutelu) 11. märts 2013, kell 14:04 (EET)