Arutelu:Mets-õunapuu

Pilt siin kõrval on vale - ehk metsik aed-õunapuu. Kindlasti mitte mets-õunapuu

Mille järgi Sa aru saad? Andres (arutelu) 5. juuni 2013, kell 09:50 (EEST)

Viljade järgi? Nojah, tekstis on öeldud, et nad on rohelised. Andres (arutelu) 5. juuni 2013, kell 09:51 (EEST)

Aga kas see siin on mets-õunapuu? Andres (arutelu) 5. juuni 2013, kell 09:54 (EEST)

1975. aasta raamatus "Õunapuu" on öeldud, et viljad on 2–2,5 cm läbimõõduga, ehk siis märgatavalt väiksemad; ja päikesepoolne külg on punakas. --Epp 5. juuni 2013, kell 16:50 (EEST)

Tere Epp!

Kas Te mõtlete seda raamatut: Erich Mägi- "Õunapuu", 1975. [[1]]

ja allikas ütleb, et mets-õunapuu päiksepoolne külg on punakas, aga metsas, kus mets-õunapuu elab on temast tunduvalt kõrgemaid puid ja kui on rikas mets siis ei ole punakat külge mina näinud..... aga [[2]] kaudu olen lugenud Kivistiku raamatuid ja hetkel ei meenu nii täpselt...

... ja vikipeedia artikkel "Mets-õunapuu" (Malus sylvestris Mill.) (Linnè ka vast taksonomeeris ta) räägib mets-õunapuust ning me ei pruugigi kõigile rahuldavat pilti leida aga saame siis pildi allika ära tuua ja õunapuu viljad on sellel pildil küll nii inimlapse kui ka pomoloogi kaudu ikka õunapuu omad, mitte mets-pirnipuu omad ja genoomitesti vikipeedia pildile ju ka tellima ei hakka...

...ja osapikseli kohta saab ka siit vaadata mets-õunapuu viljad versus elevant [[3]]

.... lihtsalt ma arvan, et olen Looduses mets-õunapuud kohanud ja tema vilju süüa proovinud aga see oli ammu ammu-lapsena nimelt ja õuna (vili) kuju meenutab osalt "Liivi kuldrenetti" kuid pisut ümaram ja õiekoht on esiletungiv justkui "Ahvileivapuu viljadel" (taksonoomiline nimetus Viirpuu (Crataegus L.)) mitte "Antoonovkat" ega "Sügisjoonikut" nemad on ikka täidlaselt suured ja ümara kujuga... Mariina 5. juuni 2013, kell 17:58 (EEST)

Kasutaja: Pilt siin kõrval on vale - ehk metsik aed-õunapuu. Kindlasti mitte mets-õunapuu

Kas võiks otsida metsik-õunapuu pilti ka mitte üksnes viljade värvuse-kuju ja suuruse järgi (välised tunnused võivad muutuda ka piisava päikesevalguse käes näituseks) vaid näiteks eristab neid minu arust ka viljade paiknemine ja muidugi

üks korralik amps- ühe sõnaga kibe...aga mitte toores aga ma võin eksida, sest üksikud õunapuud metsas võivad olla ka inimsekkelise tekkega... ja veel aga viljad paiknevad lehepesades: lehed kaitsevad justkui vilju väljasuremise eest .... aga osapildil ja osapildil ma küll vahet teha ei suudaks, puud ennast võiks näha aga mina olen metsas näinud kedagi sarnast: [[4]]

ja pealegi on ka mets-õunapuu genoom valmis saamas ja biokeemiline panoraam lisan siinkohal mõned allikad: [[Tong Kwee Lim, Edible Medicinal and Non-Medicinal Plants: Volume 4, Fruits http://books.google.ee/books?id=c4KuB3iGmbwC&pg=PA413&dq=Malus+sylvestris&hl=et&sa=X&ei=lyOvUdvLPOip0QWQooHYBA&ved=0CFIQ6AEwBg#v=onepage&q=Malus%20sylvestris&f=false]]

[[5]]

[[6]] [[7]]

Genoom:

Phylogenetic analysis of 47 chloroplast genomes clarifies the contribution of wild species to the domesticated apple maternal line Svetlana V. Nikiforova, Duccio Cavalieri, , Riccardo Velasco, Vadim Goremykin1 Received January 25, 2013.

Abstract Both the origin of domesticated apple and the overall phylogeny of the genus Malus are still not completely resolved. Having this as a target, we built a 134,553 position long alignment including two previously published cpDNAs and 45 de novo sequenced, fully co-linear chloroplast genomes from cultivated apple varieties and wild apple species. The data produced are free from compositional heterogeneity and from substitutional saturation, which can adversely affect phylogeny reconstruction. Phylogenetic analyses based on this alignment recovered a branch, having the maximum bootstrap support, subtending a large group of the cultivated apple sorts together with all analyzed European wild apple (Malus sylvestris) accessions. One apple cultivar was embedded in a monophylum comprising wild M. sieversii accessions and other Asian apple species. The data demonstrate that M. sylvestris has contributed chloroplast genome to a substantial fraction of domesticated apple varieties, supporting the conclusion that different wild species should have contributed the organelle and nuclear genomes to domesticated apple.

[[8]]

[[9]]

[[10]] [[11]] [[12]]

Mariina 5. juuni 2013, kell 15:06 (EEST)

Saksa vikis on öeldud, et osa uurijate arvates on kõik või peaaegu kõik tänapäeva "mets-õunapuud" tegelikult metsistunud aed-õunapuud. Andres (arutelu) 6. juuni 2013, kell 08:57 (EEST)

Tere Andres! Kas kusagil pole mitte ka kirjas, et nad on [[13]] hermafrodiidid, sest kes neid Looduses ja rikkas metsas ikka "sokutab", vähemalt pole mina vabas metsas käies kordagi mesilast kohanud, rästikut küll vast aga puuvõre ehitus on erinev, mulle tundub, ta on puu moodi ülesse ja kuna puu ja ka lehtede, pungade, ja viljade areng (kitsamalt elumetabolismi tsükkel) on suuresti looduslik siis ronimispuuks lastele ja ka metsloomadele mets-õunapuu ei istu, oksad ei ole, nii et sellised stseenid ei pruugi temaga õnnestuda [[14]]

Metsistunud aed-õunapuud

Metsistunuks ehk külgepoogitud kultuursordi omadused minetanuks võivad nn kultuuraia õunapuud muutuda ka väga külma talve üle elades, et kui eelmisel aastal kandis õunapuu sordinimetusega "Meelis" ka sarnaselt normkirjeldusele vastavaid vilju siis väga külma talve järel võib ta hakata pisikesi hapusid inimestele söögikõlbmatuid "visse"(tavakeeles, teaduskeeles on mets-õunapuu viljad loodusliku väe kandjad ja ravitsejad) kandma....

Saksa vikis on öeldud, et osa uurijate arvates on kõik või peaaegu kõik tänapäeva "mets-õunapuud" tegelikult metsistunud aed-õunapuud.

Siinkohal ei oska muud kirja panna kui, et kui kusagil vabas Looduses on esitaim ja tema kaasatakse kultuursesse loodusesse

siis saab rakendada eestlaste ja DNA hüpoteese: ajalooõpikute kaudu oleme pärit Siberi aladelt ja üle 6000 aasta tagasi ja koos karulaugutaimega ja kui nii siis kuidas järjepidevust teaduslikus keeles märgitakse, mina täpselt ei tea, kas atomaarsel tasandil, geenitasandil, molekulaarsel tasandil ......

ehk avitab see kui lugeda Philip Milleri raamatuid, tema klassifikatsiooni on artiklis ju mainitud- ma eile püüdsin veebiversioone vaadata ja milline ülemrõõm:

• Miller's dictionary of gardening, botany, and agriculture; revised (1834), [15]
• The Gardeners and Florists Dictionary, Or a Complete System of Horticulture: ... To which is ... .(1724), Publisher: printed [by H. P.] for Charles Rivington. [16]

Mariina 6. juuni 2013, kell 09:36 (EEST)