Arutelu:MERIS
Mõned tähelepanekud:
ESA artikkel on Vikis olemas, siin ei paista, sest viide pole õige.
ENVISAT-i artiklisse tuleks lisada ka viide siia.
Üleüldise jutu võib entsüklopeedia artiklist ka ära jätta.
"Tegemist on optiliselt aktiivsete ainetega (OAA-d), millel on nähtavas spektripiirkonnas vastavad neeldumis- ja hajumispiirkonnad, mis võimaldab neid seeläbi veekogust tuvastada."
Millele need piirkonnad vastavad?
".. mida on kerge tuvastada klorofülli pigmendi sisalduse järgi."
'pigmendi' võib ehk ära jätta, küll aga peaks olema viide klorofülli artiklile. Järgmises lauses on viide olemas, aga vigane - ei vii kohale.
" .. on optilised paljud keerukamad, .." - midagi on valesti.
".. täpne määramine või olla vägagi raskendatud .."
" .. veeauru samba sisalduse, .." - mis on veeauru sammas?
" .. kasutades kosmosesatelliitidelt saadavat andmestikku."
Satelliit on kaaslane, kosmosesatelliit on siis kosmose kaaslane. Vikis on olemas artikkel 'Tehiskaaslane'. Siin on jutt Maa seire tehiskaaslasest ENVISAT ja selle pardal olevast mõõteseadmest MERIS.
Sensori tööpõhimõtte peatükis pole vaja kirjeldada neid skaneerimismeetodeid, mida MERISes ei kasutata. Neid meetodeid on rohkemgi veel kui siin kirjas ja see on eraldi artikli teema.
Ruumilise lahutuse peatükis on millegipärast CCD tööprintsiibi kirjeldus.
Vaatevälja kirjeldus on peatükis "Spektraalne lahutus".
"Seevastu hapniku neeldumisele vastav kanal, mida iseloomustab lainepikkus 760 nm, on vajalik kanali laius 2,5 nm." Aga tabelis on 3.75 nm.
Kasutatud kirjandus - viide ESA MERISe veebilehele on puudulik - ei vii kohale – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.133.134 (arutelu • kaastöö).
Veel tähelepanekuid:
Esimeses reas võiks inglise keelne definitsioon olla kaldkirjas?
Sissejuhatuse ei ole vaja viidata sõnale „spektraalne“ või „spekter“ või üldse mitte, sest oamdussõna kohta on tulevikus raske artiklit teha.
Missiooni peatüki esimeses sõnas peab lühendi viimane täht ka olema suur.
Veekogude peatükis 3 punktist alumisel võiks viidata sõnale “jõgi“, mitte „jõgedega“.
Artikli jooksul on mõnes kohas viidatud artiklile, mille sõna on mitmuses, võiks olla ainsuses, nt „rannikumered“ asemel „rannikumeri“.
Skaneerimismeetodite peatükis peaks olema äkki „lähisinfrapunane“ kiirgus, mitte „lähiinfrapunane kiirgus“?
Ruumilise lahutuse peatükis on sõnas „pooljuhtseadet“ üks täht ära jäänud.
Väldi viitamist nendele artiklitele, millel pole sisulist või teaduslikku seost antud aritkliga, nt sõnadele „generatioon“, „platvorm“ ei oleks vaja viidata.
Üldjoontes tundub teaduslik sisu olevat parajalt põhjalik. Artikli pikkus vastab nõuetele. Joonised on asjakohased. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Marek9134 (arutelu • kaastöö).
Lauses "Lisaks on võimalik jälgida ..." näpuviga. Samuti järgmises lauses. Lauset "Ja olgugi, et tegu on ..." võiks kohendada. Samuti lauset "Hetkel tegeletakse ka ruumiliste ...". Lause "Vähendatud lahutusega andmestik saadakse ..." arusaamatu. Võõrkeelsed sõnad kaldkirja. Arvude vahel kasuta "kuni" tähenduses mõttekriipsu, mitte sidekriipsu. "Spektraalne lahutus" teises lõigus sõnakordus. Lauses "Seevastu hapniku neeldumisele ..." on mingi segadus. Edaspidi mõned napuvead, otsi need üles. Tekstisisest viitamist võiks rohkem olla. Üldiselt tubli! Adeliine 15. november 2011, kell 15:33 (EET)
Esimesest lausest peaks selguma, millest artikkel räägib. --Epp 24. november 2011, kell 02:09 (EET)
- Esimene lause peab olema definitsioon. "Üks instrumentidest satelliidi pardal" ei ole definitsioon. Adeliine 26. november 2011, kell 10:10 (EET)
Lause "Vähendatud lahutusega andmestik saadakse ..." endiselt arusaamatu. Spektraalse lahutuse alajaotuse teises lõigus sõnakordused ja muud segadused. Kasutatud kirjanduse all toodu tuleks muuta tekstisiseseks viitamiseks. Adeliine 2. detsember 2011, kell 15:17 (EET)
Esimene lause on puudulik. See, millest artikkel räägib, ei ole määratud. Teine lause. Linkida tuleb päikesesünkroonne orbiit, mitte orbiit. Kuupäev tuleb linkida, aasta linkida. Millest ta liigub 800 km kõrgusel, kas planeedist Maa? Kolmas lause. Sensor on vale sõna, mida näeb asjaolust, et link läheb valele artiklile. Lauseehitus on imelik, mida tähendab "annab häid tulemusi atmosfääriparameetrite kohta"? Võib-olla annab hoopis palju, tähtsaid või huvitavaid tulemusi atmosfääri kohta? Kas Maa atmosfääri kohta? Neljas lause. Kas lahutus saab üldse kõrge olla? Näib, et lahutus tuleb linkida, aga võib-olla tuleb linkida hoopis spektraalne lahutus ja radiomeetriline lahutus. Mis on "kahe ruumiline lahutus", kas see on üldse olemas? Viies lause. Kas paindlikumaks muutumine tähendab seda, et sensorit (vale sõna, nagu eespool ütlesin, pigem andurit) on lihtsam sõrmede vahel painutada? Ma arvan, et mitte, aga mida see siis tähendab? Keskkond tuleb kuidagi teistmoodi linkida, praegu läheb link valele artiklile. Vist tuleb spektraalkanal linkida. Aitab, juba esimeses lõigus oli nii palju küsitavusi, et ma ei taha jätkata. Taivo 5. detsember 2011, kell 19:22 (EET)
- Paistab, et peame ise toimetama. Andres 10. detsember 2011, kell 14:12 (EET)
Kus siin on link Konstellatsioon? Andres (arutelu) 15. juuli 2012, kell 11:05 (EEST)
- Mida on öelda tahetud? Inglise keeles on olemas termin "satellite constellation". Praegune link viib muidugi valesse kohta--Bioneer1 (arutelu) 17. juuli 2012, kell 12:30 (EEST)
- Missioon Sentinel-2 on kaks sama ülesannet täitvat satelliiti, mille orbiidid on nii nihutatud, et satelliidid täiendavad teineteist - sama ala vaatluskordsus kahekordistub. Satelliitide konstellatsioon väärib omaette artiklit. Juba olemasolevaid konstellatsioone on õige mitu: GPS satelliidid, polaarorbiitidel ilmasatelliidid, geostatsionaarsed satelliidid - üks näeb vähem kui poolt maakera, vaja on vähemalt kolme (poolused jäävad muidugi nägemata niikuinii), sidesatelliidid jne. 193.40.5.245 18. juuli 2012, kell 08:55 (EEST)
- Otsisin siit linki Konstellatsioon, et näha, kas see sõna on siin tähtkuju tähenduses. Igatahes pole see ainus tähendus. Andres (arutelu) 19. juuli 2012, kell 11:49 (EEST)