Arutelu:Lennuk (miiniristleja)

Viimase kommentaari postitas Õli 11 aasta eest.

Selle artikli pealkiri peaks olema näiteks "Lennuk (miiniristleja)". Andres 18. detsember 2005, kell 07.48 (UTC)


Ei ole vastu.Akra 18. detsember 2005, kell 15.42

Sellisel kujul artiklit ei eksisteeri kusagil. Kõik minu artiklid on minu poolt kirjutatud. Selge et fakdid on võetud teatmeteostest või isiklikest teadmistest. Kavatsen kirjutada vähehaaval ka teistest Eesti laevastiku laevadest ja lisada ka fotod. Kui tegemist on vanade postkaartidega minu isiklikust kogust, kuidas on autoriõigusega. Akra 8. jaanuar 2006, kell 00.49 (UTC)

Kui fotograaf on surnud üle 70 aasta tagasi, siis on pilt vabalt kasutatav. Kõik enne 1922. aastat tehtud fotod, mis on tehtud USA-s, on vabaslt kasutatavad. Andres 8. jaanuar 2006, kell 01.33 (UTC)

Praegune nimevariant ei ole hea. Otsingust ei tule lagedale ,kui täpselt ei tea kudas on kirjutatud. Võõras ei leia. Mis oleks hea, ei tea, kuna sellenimelisi lavu on kaks, Kalevipojal ja see. pealeselle on see veel lennumasin. Peab mõtlema.Akra 8. jaanuar 2006, kell 11.07 (UTC)

Artiklist lennuk läheb täpsustus leheküljele Lennuk (täpsustus). Sealt saab nii siia kui ka Kalevipoja laeva juurde. Andres 8. jaanuar 2006, kell 13.03 (UTC)
Kas Wambola kirjutati tol ajal tavalise V-ga? Praegune mereväe Wambola on W-ga. Praegune Wambola on miinijahtija, mis tüüpi tolle aja Wambola (Vambola?) oli, praegu ei mäleta. Jaan513 8. jaanuar 2006, kell 19.39 (UTC)

Pitka kirjutab;"Hiljem kui ta äraparandatud sai, panin mina temale nimeks "Vambola" Endise nimega "Spartak" (miiniristleja) ehitatud 1915 Putiilovi tehastes. Veidi eglasem, kui "Lennuk" ja üks neljatolline toru vähem. Kui jõuan kirjutan artikli.Akra 9. jaanuar 2006, kell 17.58 (UTC)

Kas kummardus kadakasakslusele Landeswehr Eesti tolleaegsed sõjamehed kutsusid seda sõda Landesveeri sõjaks. Ma ei kuulnud kordagi et vanaisa oleks seda saksakeelsena nimetanud. Ehki valdas vabalt saksa keelt ja osales vabadussõjas algusest, ka Landesveri sõjas lõpetas Riias...Akra 9. jaanuar 2006, kell 18.19 (UTC)

Hääldus on mõlema kirjapildi järgi sama. Kirjapilt järgib kasutust EE-s. Andres 9. jaanuar 2006, kell 18.26 (UTC)

Ka vena eesti ensuklüpeedia annab ka mõlemad nimed, kuigi teises jätjekorras. Aga hea küll jah ja aamen.Akra 9. jaanuar 2006, kell 18.32 (UTC)

Laevade müügi lugu sel kujul, nagu ta J. Tõnissoni diktatuurivalitsuse poolt teostati, on kurb ja vastik lugu. Ta on kaugel välismail meie heale nimele varju heitnud. Nüüd tuleb raudset luuda tarvitada, et kõiki väärnähtusi, mis ühenduses selle looga ilmsiks tulnud, riigist välja rookida. K. Pätsi valitsus on energilise käega asjast kinni haaranud ja tema julged sammud sel alal leiavad kindlasti laiade rahvahulkade sooja poolehoidu.

Jääb järele ainult soovida, et seda teed julgesti edasi minnakse.

Kaja, 3. veebruar 1934, nr. 29, lk. 2.


"Автроил" oli ainult laeva viimane nimi enne Lennukiks saamist vahepeal oli neid veel.Akra 28. oktoober 2008, kell 21:39 (UTC)

Miiniristleja "Lennuk" suurtükid olid 102 mm mitte 100 mm (nagu ka "Wambolal")!

Paranda siis ja lisa viide, kui võimalik. Andres 21. juuli 2010, kell 08:51 (EEST)Vasta

Vabariigi Valituse otsus 12. jaanuarist 1934 --Õli (arutelu) 22. november 2012, kell 15:10 (EET)Vasta

Eesti Ajutise Valitsuse otsuses 2. jaanuaist 1919 mainitakse inglastelt saadud miinilaeva "Uku" ([1]). Kas see oli "Lennuki" või "Vambola" vahepealne nimi? --Õli (arutelu) 17. detsember 2012, kell 16:02 (EET)Vasta

Täpsustus oleks, et ühe mereväe vanemohvitseri mälestuste kohaselt, kes ise Lennukil sõitis, on Pitka jutt 120 mm mürsust ja selle läbi lekkima hakanud mageveetankidest bluff. Lennuk sai hoopis vigastada Pitka ootamatu käitumise läbi masinatelegraafiga, millele ta täiskäigu lükkas. Laev pidanuks vaikse käiguga täpselt üle madaliku libisema, aga ahter tungis kiirendusest sügavamale ja riivas merepõhja.

Naase leheküljele "Lennuk (miiniristleja)".