Arutelu:Lause
Kui räägitakse suhtlusest, sõnadest ja mõttest, miks need ei võiks siis lingitud olla? Andres 3. juuni 2009, kell 10:59 (UTC)
Mida keeleteaduses mõistetakse lause mõtte all? (Kui öeldaks, et lause väljendab mõtet, oleks sõnal "mõte" nähtavasti teine tähendus.) Ja mis tähendab "terviklik mõte"? Andres 5. juuni 2009, kell 09:33 (UTC)
- Seda võiks mõista nii, et lause peab midagi tähendama. Isegi lause "Jah" ju tähendab kontekstis ilmselgelt midagi, aga "Punakaks rohelisele" ilmselt mitte, vähemasti on selle puhul raske mingit konteksti ette kujutada. Katrek
- Siis võikski nii öelda, et peab midagi tähendama või midagi taolist. Praegu jääb see segaseks. Ja veel, mis tähendab "terviklikku mõtet"? Andres 29. november 2011, kell 23:38 (EET)
Lause peamine suhtlusülesanne on teate edastamine kuulajale.
- Kuulaja asemel võib olla ka lugeja. Kas peaks kasutama sõna "adressaat"? Andres 5. juuni 2009, kell 09:35 (UTC)
Minu meelest on tehtud liigseid kärpeid. Andres 26. november 2011, kell 20:15 (EET)
Minu arvates oli artikkel liiga pikaks veninud. Tegin sellest ühest artiklist kolm: Lause, Lause pragmaatiline funktsioon ja Lause semantiline funktsioon. Redigeerija
Miks keelelingid ära võeti? Taivo 29. november 2011, kell 22:22 (EET)
Missugused keelelingid? Äkki ma eemaldasin midagi kogemata. Redigeerija Kui need on olulised, siis on see võimalik, et Te lisate need uuesti tagasi, sest ma arvatavasti kogemata kustutasin need ära.
Lause võib olla väljendatud kirjalikult, siis intonatsioonilist vormistust pole. Ja ka robot võib lause ilma intonatsioonita öelda. Andres 29. november 2011, kell 23:34 (EET)
Aitäh abi eest. Redigeerija
Siin on öeldud, et lause väljendab sündmust, aga "sündmus" on veel kitsama tähendusega kui "situatsioon". Näiteks "kaks pluss kaks on neli" ei ole sündmus ega situatsioon. Ja miks peaks kasutame "tinglikku" väljendust? Andres 29. november 2011, kell 23:41 (EET)
"Mõtte väljendamine" kõlab usutavalt, aga "sündmuse väljendamine" on kahtlane. Andres 29. november 2011, kell 23:43 (EET)