Arutelu:Laine (täpsustus)

Panin märkuse tagasi, sest laeva nimi ei ole ju Laine (vahilaev) jms. --Epp 26. mai 2014, kell 02:56 (EEST)

Kas saan õigesti aru, et pead täpsustust nime osaks? Minu meelest ei tule pidada. Inglise viki juhendi järgi soovitatakse täpsustust mitte varjata ja minu meelest on see põhjendatud. Meil on küll täpsustuslehtedel vormistus nii ja naa, aga vähemasti täpsustusmärkustes oleme seda soovitust üldiselt järginud. Pikne 26. mai 2014, kell 20:02 (EEST)

No mina ei pea, sest tean, mida mõeldakse, aga nii see kõlab küll. Täpsustusmärkuse puhul on teine lugu, seal räägitaksegi ju artikli pealkirjast, aga siin öeldakse, et Laine (vahilaev) on laev. Inglise viki ei saa meid ju sundida eksitavaid lauseid kirja panema. --Epp 26. mai 2014, kell 20:20 (EEST)

Minu meelest ka siin räägitakse artiklite pealkirjadest. Siin on loendis märksõnad ja seletused, mida eraldab koma, mitte on-iga laused. Pikne 26. mai 2014, kell 20:31 (EEST)

Me oleme täpsustuslehel alati täpsustuse ära varjanud, ja mina loen mittevarjamist siin veaks. Siin ei ole niisugust sõnastust, mis eeldaks artikli pealkirja. Selgitused on lingi kõrval. Nii on palju kergem lugeda, ja pealkirjal pole tähtsust. Kui on tarvis teada, kuidas linkida, tuleb kursor juurde panna. Andres (arutelu) 27. mai 2014, kell 19:45 (EEST)

Jah, on küll valdavalt varjatud. Aga leidub ka vastupidiseid näited, näiteks täpsustuse abilehelt viidatud Funktsioon. Siin pole ka sellist sõnastus, mis ei eelda artikli pealirja ning kuna täpsustuslehel loetletakse märksõnu ja artikleid, siis eeskätt on minu meelest tegu ikkagi pealkirjadega. See pealkirjas olev ühesõnaline täpsustus aitab sageli otsitava kiiremini üles leida, nii et pisut pikemale seletusele ei pruugigi olla tarvis tähelepanu pöörata. Ja mõnikord polegi nii tarvis selle kõrvale pikemat seletust lisada. (Üldjuhul muidugi on, et asi ei jääks segaseks neile, kellel piisavalt eelteadmisi pole.) Sellepärast pean ma täpsustuse varjamist mõtlematuks. Kas sinu meelest on siis ka kõik inglise või saksa viki täpsustuslehed vigased? Pikne 27. mai 2014, kell 20:06 (EEST)

Vastupidised näited on poolikud, lõpuni tegemata lehed. Funktsiooni puhul oli asi selles, et definitsioone oli raske sõnastada. Kui need lisada, siis pole pealkirju enam tarvis.

Definitsioon on eriti oluline siis, kui artiklit veel ei ole.

Ma ju ütlen, et need siin on vigased arvestades meie tava.

Mina lugejana eelistan sellist vormistust, nagu meil on. Keegi pole meil varem väitnud, et pealkirjad peavad näha olema.

Definitsioonis võib ka märkida, millisesse valdkonda mõiste kuulub. See hakkab minu meelest sama hästi silma, aga ei mõju mürana. Andres (arutelu) 27. mai 2014, kell 20:18 (EEST)

Ma arvan, et inglise viki täpsustuslehtede vormistus on üldjoontes võrratult põhjendatum ning meie tava on lihtsalt selline nagu keegi algul juhuslikult taipas teha ja et seda hädapärast lahendust eriti arutatud pole, ei tähenda, et ta hea sai. Meil on tegijaid vähe ja üleüldse palju olulisi küsimusi, mis on läbi arutamata. Sellisest tavast minu meelest ei pea kinni hoidma.

Täpsustuslehtedel ju ei püütagi anda ammendavaid definitsiooni. Siin peaks olema lühiseletused, mis lugeja võimalikult kiiresti õigesse kohta edasi aitavad. Sulgudes kohe märksõna järel, harjumuspärases positsioonis, ja lingis esile tõsetuna on valdkonda ikkagi märksa lihtsam silmata kui kuskil mujal tagapool. Kui see on selliselt oluline otsimist lihtsustav osis täpsustuses, siis ei saa teda minu meelest kuidagi müraks pidada. Lugemist täpsustus minu meelest eriti ei häiri, sest märksõna (link) ja järgnev seletus (mittelink) eristuvad üksteisest hästi.

Tuleks ikkagi meeles pidada, et eesmärk on lugeja juhatamine õigesse kohta ja võimalikult lihtsasti. Ja kui seda saab teha lihtsamini, siis ma ei saa aru, miks me seda tegema ei peaks.

Jah, "Funktsioon" on praegu poolik, seal peaks siiski ka seletused olema. Pikne 27. mai 2014, kell 20:49 (EEST)

Küllap me oleme Sinuga lugejatena erinevad ja püüame kumbki teha nii, nagu ise eelistame. Arvan, et me võiksime teisi ka küsitleda ning püüda leida lahendust, mis kõigile enam-vähemgi sobiks. Andres (arutelu) 27. mai 2014, kell 23:05 (EEST)

Minu meelest pole see ainult maitseasi. Sellisel kujul info on eksitav. Kasutamise lihtsus ei saa tulla täpsuse ja korrektsuse arvelt. Ja inglise viki täpsustuslehed on minu arvates peaaegu kasutuskõlbmatud, sest suurem osa asjadest seal on enamasti ülearused (st neid pole põhjust selle pealkirja alt otsida). Kui sulgudes täpsustused alles jätta ja tahta korrektselt sõnastada, teeb see asja kordades keerukamaks kirjutajale ja segasemaks lugejale. Siis peaks ikkagi juba lehe alguses ütlema, et tegu on pealkirjadega. --Epp 27. mai 2014, kell 23:32 (EEST)

Minu meelest see ongi enamvähem kompromiss, kui neile, kellele ühest sõnast täpsustuses piisab õige asja kiiresti leidmiseks, on täpsustus näha ning neile, kes nii täpselt ei tea, mida nad otsivad, on ka pisut pikem seletus.

Mis selle täpsuse ja korrektsusega siis ikkagi on? Siin ei öelda ju otseselt, et tegu pole pealkirjadega ja siin pole sellist lauselist ühilduvust, kus sulud ehk kuidagi sõnastuse võiks rikkuda.

Seda küll, et inglise viki täpsustuslehtedel on sageli liigesid kirjeid. Eeskujuks toon ikkagi eeskätt vormistust või täpsemalt täpsustuslehe üksiku kirje vormistust. Pikne 28. mai 2014, kell 00:22 (EEST)

Minu arvates on küll sõnastus selline, et jutt ei saa olla artikli pealkirjast. Juba sissejuhatavas lauses. --Epp 28. mai 2014, kell 00:40 (EEST)

Jah, praegu ei ole korrektne, nii ei räägita. Märksõna peas jutumärkides ka olema. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 00:51 (EEST)

Lugejana ma leian, et täpsustuse sulgudes ära toomine on selgem ja informatiivsem. Lugeda n korda Laine, Laine, Laine on segasem ja varjavam. Sisaldab teadmatuse elementi: saan vaid loota, et see, kes lingid tegi, tegi õigesti ja nii nagu ma eeldan; kontrollimiseks pean hiirega peale libisema ja brauseri allservas vaatama (ebamugav). Keeleliselt ei ole sellega minu arvates probleemi, sest sulgude kasutamine ja interpreteerimine lauses on üsna vaba. Ainus asi, mis siin lehel silma häirib, on "Laine (laev 1986)". Kui inglise keeles on "Dragon (2006 film)" korrektne, siis eesti keeles oleks õige "Dragon (2006. a film)", seega peaks olema "Laine (1986. a laev)" . Aga meie artiklipealkirjades pole keelelise korrektsusega sulgudes oleva täpsustusosa puhul arvestatud. See saab probleemiks, kui hakata asju ümber tegema. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 00:53 (EEST)

Minu meelest "film 2006" on täpsustusena keeleliselt korrektne. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 01:05 (EEST)

Kuidas sa seda lause sees loeksid? Ütleksid vast 2006. aasta film siiski? Mine tea, äkki ongi keelereeglid sulgude puhul nii lõdvad, et on korrektne. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 01:12 (EEST)

Tõenäoliselt ei ütle ma lauses sees iialgi '2006. aasta film', vaid pigem kipuks see olema '2006. aastal (esi)linastunud film'. Ma ei saa välistada, et sisse võib tekkida lisaks režissööri nimi (näiteks 'Hitchcocki film aastast 1946') või mingi žanriline määratlus (kasvõi seda et mängufilm või dokumentaalfilm), aga seda mis sa pakud, arvan, et miskipärast ei juhtu. Muidugi mine võta täpselt seda asja kinni. Ja noh selliste pealkirjadega filmid nagu "Blues Brothers 2000" (igaks juhuks mainin, et see film pärineb aastast 1998), läheks asi vist päris metsa poole, kuigi sellel konkreetsel filmil pole aastaarvu täpsustuseks vaja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. mai 2014, kell 03:42 (EEST)

Ära iial ütle iial :) Kuid tõsiselt, igaüks neist täpsustustest vastab küsimusele mis? "Film 2006" ei vasta, see on ebardväljend. Ja see ongi probleem. Kui inglise keeles saab vabalt öelda "In 2006 film Dragon the actor said blah blah...", siis eesti keeles ei saa öelda "Film 2006-s ütles näitleja bla bla...". Võib-olla see ongi kuskiltpidi keeleliselt korrektne, nagu Andrus ütleb, võib-olla sulgudes enam keelereeglid ei loe. Kuid mul igatahes tekib tõrge. Teiste väljenditega, mis on nimisõnad või nimisõnafraasid, ei teki. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 05:55 (EEST)

Keegi pole varem leidnud, et see pole korrektne. Aga kui oleks "film, 2006", kas siis oleks korrektne? Siis oleks lihtsalt kaks täpsustust kõrvuti. Ja muide, kui täpsustus on lihtsalt (2006), nagu ka sageli on, kas siis see ka ei ole korrektne? Või näiteks (füüsika)? Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 07:55 (EEST)

"Film, 2006" tundub korrektne. Ongi ju kaks täpsustust: liiginimetus ja aasta. See "film 2006" on ehk tekkinud inglise keele mõjul, kus lihtsalt laotakse nimetavas käändes sõnasid üksteise järgi? Nagu firmanimedes pannakse inglise keele mõjul otsa kohanimi (AS Sarved Tartu jne). Täpsustused "2006" ja "füüsika" on korrektsed, lihtsalt teistsugused, teisel põhimõttel tehtud. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 08:45 (EEST)

Täiendus: "film, 2006" ongi korrektne. Kui lähtume sellest, et sulgudes kehtivad ka samad keelereeglid, mis väljaspool sulge. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 08:57 (EEST)

Mina pole kunagi arvanud, et täpsustuse sees peaks sõna ja aastaarv omavahel kuidagi ühilduma või et täpsustus peaks olema lause osa. Seda ma ei tea, mis põhjendusega sõna ja arvu täpsustus just niipidi on hakatud kirjutama. Võib-olla sellepärast, et "film" on n-ö esmane täpsustus ja aastaarv omakorda täpsustab eelnevat täpsustust. Koma võib täpsustuste vahele lisada, aga sama hästi võib ta minu meelest ka ära jätta. Pikne 28. mai 2014, kell 09:29 (EEST)

Kui midagi kirja panna, siis see peaks järgima õigekeelereegleid. Meie võime rääkida Vikipeedia täpsustusest, aga kirja panduna on see tavaline tekst. Millised reeglid kehtivad sulgudesse pandud lause- või väljendiosale üldiselt, kehtivad ka siin. Ma otsisin siit – "Komaga ja komata" – ja ei leidnud põhjendust, et "film 2006" saaks ilma komata kirjutada. Ja kui vaadata venekeelset Vikipeediat, siis seal kasutatakse täpsustustes koma (vaadake siit: ru:Проект:Кино/Оформление_статей_о_кино. See ei tähenda automaatselt, et eesti keeles on samamoodi. Kuid mul on tugev tunne, et "film 2006" matkib ingliskeelset kasutust. Kuna see on nii levinud, siis paljud inimesed enam ei taju seda veana, mida see tegelikult aga on. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 10:29 (EEST)

Võib ka küsida nii, et mis siis, kui on soov veel täpsemalt täpsustada? Kas siis võiks kirjutada näiteks nii: Dragon (film 1946 USA režissöör A. Hitchcock)? Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 10:45 (EEST)

Mul ei ole midagi selle vastu, kui kirjutada "film, 2006", kui see on korrektsem. Ainuke asi, et see on pisut keerulisem ja kohmakam. Aastaarve kasutatakse vabamas kõnepruugis mõnikord ilma komata järeltäiendina, näiteks oli meil siin hiljuti "Tõlketalgud 2014" ja keegi ei protestinud. Tõsi küll, siin on täiend pisut teistsuguse tähendusega. Mulle tundub siiski, et sulgudes olevas märkuses ei ole päris sama loogika nagu lauses. Lause sees oleks kohatu nii "film 2006" kui ka "film, 2006".

See vormel ei matki ingliskeelset. Ingliskeelne oleks minu arust selgelt sobimatu, küll aga võiks olla ka "2006, film". See on tekkinud täpselt nii, nagu Pikne oletab. Siin on täpsustus täpsustuse järel. Täpsustus peab olema nii lühike kui võimalik. Kui me juba tahame Hitchcocki mainida, siis võiks täpsustuseks olla lihtsalt "Hitchcock", midagi muud poleks vaja, kui ei ole mingi väga erandlik juhtum. Režissööri nimi peaks olema kindlasti komaga eraldatud, kui on mõni muu täpsustus veel. Mulle ei tundu aga, et aastaarvu ees tingimata koma peaks olema. Meil on mõned täpsustused ka stiilis "USA film 2006". Aga Sa võid keelenõust küsida, mis nad arvavad. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 15:52 (EEST)

Küsisin keelenõust. Nende vastus:

Sulgudes peaks olema koma. Filmi pealkiri on tavatekstis jutumärkides.

Kui ma ütlesin, et matkib ingliskeelset kasutust, siis pidasin silmas seda üldist kommet panna nimisõnasid ilma käänamata üksteise järgi ritta, mitte konkreetselt seda, kuidas inglisvikis kirjutatakse filmide täpsustusi. Suur üldistaja nagu ma olen :) Taavi (arutelu) 29. mai 2014, kell 08:38 (EEST)

Aga mida Sa neilt küsisid?

Ma ju ütlesin, et ei matki. Loomulikult kirjutatakse inglise keeles täpsustused nii sellepärast, et inglise keeles saabki nii öelda. Andres (arutelu) 29. mai 2014, kell 09:14 (EEST)

Ma küsisin kumb on korrektne esitusviis: Notorious (film, 1946) või Notorious (film 1946).

Taavi (arutelu) 29. mai 2014, kell 09:23 (EEST)

Mis puutub matkimisse, siis me räägime üksteisest mööda. See, et koma puudub, ongi matkimine. Aga sel pole mingit tähtsust antud küsimuse seisukohast. Nüüd, kui on autoriteetsest allikast teada kumb on korrektne (või vähemalt korrektsem) variant. Taavi (arutelu) 29. mai 2014, kell 10:01 (EEST)

Kui sa nii küsisid, siis see on vale küsimus. Ja siis vastan ise sinu küsimusele hoopis sedaviisi: korrektne on "Notorious" ("Kurikuulus", 1946).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. mai 2014, kell 14:41 (EEST)

Jah, seepärast ma kirjutasingi, et "või vähemalt korrektsem". Kuid küsimus käis sulgudes oleva koma kasutamise kohta ja sellele saime nüüd vastuse. Taavi (arutelu) 29. mai 2014, kell 19:52 (EEST)

Sa ei saanud sellele küsimusele vastust, kuna sa esitasid küsimuse asjaolusid selgitamata ehk siis sa tegelikult ei saanud vastust koma kohustuslikkuse kohta artiklipealkirjas, vaid sa said vastuse, et see peaks seal olema lausesiseselt. Lausesiseselt me aga reeglina sellist täpsustust üleüldse ei näita, ja tegelikult me peame selle iga kord spetsiaalselt kirjutama, ehk siis me ei saa luua lihtsalt linki et lihtsalt lingime artikli pealkirjale, kuna me peame lausesse juna nii ehk naa jutumärgidki lisama.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. mai 2014, kell 23:41 (EEST)

Mind huvitaski lausesisene kasutus. Kui (rõhutan sõna kui) me peaksime täpsustust näitama (nagu siin artiklis on tehtud ja millest diskussioon alguse sai), siis see peaks välja nägema kirjakeelne. Kui "(film 1946)" on ainult artikli pealkirjas ja me ei näita seda tekstisiseselt, siis pole kirjakeelsus muidugi oluline. Kuigi võiks ka sel puhul võimalust mööda püüda olla korrektne ja kirjutada koma vahele. Jutumärgid on jah probleemne, neid ju ei pane artikli pealkirja. Taavi (arutelu) 30. mai 2014, kell 00:01 (EEST)

Me ei näitagi neid ju artiklites lausesiseselt?!?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. mai 2014, kell 00:07 (EEST)

Sellel täpsustuslehel olid need lausesiseselt algselt, vaata artikli ajalugu. Taavi (arutelu) 30. mai 2014, kell 00:15 (EEST)

Milles me üksteisest mööda räägime? Andres (arutelu) 29. mai 2014, kell 13:41 (EEST)

Mitte et ma tahaksin ilma komata kirjutamist kangesti kaitsta, aga minu meelest Sa jätsid märkimata konteksti, see aga võib olla oluline. Näiteks on mulle keelenõust öelnud, et tabelis võib filmi pealkirja juurest jutumärgid ära jätta. Andres (arutelu) 29. mai 2014, kell 13:41 (EEST)

Mind ei häiri "film 2006" üldse, minu kõrva jaoks ei ole seal midagi valesti, sest see ei ole minu meelest kuidagi lausega seotud. Täpsustuse otstarve on lihtsalt pealkirjadel vahet teha ja minu arust võib see olla peaaegu milline tahes ja juuksekarva pole mõtet lõhki ajada. Kui me seda teeme, hakkavad meil tekkima ülipikad täpsustused. Praegusel juhul peaks siis pigem olema "2006. aasta film". Üldse võiks püüda vältida mitut täpsustust, kui vähegi võimalik. Võiks ju siis olla nt lihtsalt "Notorious (1946)". --Epp 29. mai 2014, kell 11:26 (EEST)

Jah, mina ka eelistaksin koma kasutamisele lihtsalt aastaarvu või režissööri nime. Andres (arutelu) 29. mai 2014, kell 13:41 (EEST)

Kui kolmandat täpsustust on vaja, siis ehk küll võiks erandkorras asendada esimesed kaks näiteks lavastaja nimega. Aga ainult aastaarv pole minu meelest hea, see ei võimalda otsinguvihjete hulgas või ka siin samas (kui täpsustused on näha) hõlpsasti ära arvata, millise valdkonna nähtusega on tegu. Pikne 29. mai 2014, kell 17:41 (EEST)

Jah, see on tõsi, et pealkirjad tuleks püüda teha võimalikult informatiivsed, nii et otsinguvihjest võiks aidata. Paljudel juhtudel piisab otsinguvihjest lingi õigeks vormistamiseks, aga asjade puhul, millest otsija liiga vähe teab, ei pruugi täpsustuslehestki piisata. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 02:18 (EEST)

Tuletan meelde, kuidas me jõudsime täpsustuse kuju arutamiseni. Ma nõustusin (ja nõustun siiani) et täpsustuse tegeliku kuju võib välja tuua täpsustuse lehel ridade alguses. Nagu Pikne arvab. Kuid mind häirib selliselt kujul täpsustus "Notorious (film 1946)", täpsemalt koma puudumine sulgudes. Nagu nüüd selgub, siis see pole ka Keelenõu arvates korrektne. Muidu on täpsustused ju peidetud, neid ei näidata kuskil teksti sees. Seega võib seal olla ükskõik mis reegleid rikutud – need pole tekst, seal ei pea reeglitest kinni pidama (olen selles Epuga nõus). Ent kui see kuhugi teksti sisse kirja panna (täpsustuslehele näiteks), siis ei ole ükskõik, siis see ei saa/tohi enam vigane olla. Ma arvan samamoodi nagu Andrus, et jutumärgid võib ära jätta tabeli sees. Keelenõu vastus oligi ju, et tavatekstis peavad olema jutumärgid. Täpsustuslehe formaat on rohkem tabeli või nimekirja moodi.

See, et tabeli sees võib jutumärgid ära jätta, ei ole mitte minu arvamus, vaid keelenõuanne. Nende põhjendus oli selline, et jutumärkide otstarve on eraldamine, aga tabel niikuinii juba eraldab.

Ma ei oska ette arvata, mida keelenõu ütleks, aga ma ei välista seda, et nad ütleksid, et kui jutt on täpsustusest artiklipealkirjas, siis koma ei pea tingimata panema. Artiklipealkiri ise on ju ka nähtav asi, mis siis, et see mujal näha ei ole. Minu meelest kui täpsustuslehel näidatakse pealkirja, siis pealkirjana seda näidataksegi ning oluline pole mitte see, kuidas täpsustuslehel tohib kirjutada, vaid kuidas pealkirjas tohib kirjutada.

Õige küll, see, et täpsustust näidatakse pealkirjana, läks mul meelest. Ma saatsin uue küsimuse, mis käib just pealkirja kohta. Kirjutan nende vastuse siia, kui see laekub. Taavi (arutelu) 30. mai 2014, kell 03:22 (EEST)

Siin on minu küsimus esitatud küsimus (kursiivis) ja Keelenõu vastus (kursiivis ja rasvases kirjas):

Sain eile vastuse oma küsimusele, et tavatekstis on õige kirjutada nii:

"Notorious" (film, 1946).

Kas artikli pealkirjas kehtivad teistsugused reeglid, kas seal on võimalik kirjutada selliselt:

Notorious (film 1946)

St kas koma sulgudes peab endiselt kasutama või ei pea?

Ka pealkirja puhul jääb sulgudes olev koma alles.

Loodan, et see vastus rahuldab nüüd kõiki, kes veel kahtlesid. :)

Jah, enam-vähem, kuigi jääb veel kahtlus, kas keelekorraldajad said aru, miks üldse pealkiri selline peaks olema, sest seda Sa ei selgitanud. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 10:01 (EEST)

Ma kirjutasin päringu märksõnadeks "sulgudes täpsustus pealkirjas". Taavi (arutelu) 30. mai 2014, kell 19:59 (EEST)

Taavi (arutelu) 30. mai 2014, kell 08:30 (EEST)

Juhul, kui täpsustuslehel nii teha, nagu Pikne soovitab, siis tuleb artikli nimi ka ära muuta, kui see on sulgudes ilma komata.

P.S. minumeelest võiks artikli nimedes siiski teha täpsustused keeleliselt korrektsel kujul, sest kuigi need pole tekst, mis nõuab reeglitest kinnipidamist, siis ikkagi hakkavad need mõjutama kedagi, kes lõpuks arvab, et nii ongi õige kirjutada ka teksti sees. Ühe koma lisamine teeb täpsustuse ainult ühe tähemärgi võrra pikemaks.

Taavi (arutelu) 29. mai 2014, kell 19:52 (EEST)

Ma olen nõus, et komaga kirjutamine on korrektsem, ja kes tahab, võib minu poolest komasid hakkama panema, aga ma ise ei hakka seda tegema, vaid kirjutan mingi teistsuguse täpsustuse. Kuigi koma on ainul üks tähemärk, teeb ta minu meelest täpsustuse liiga kirjuks. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 02:18 (EEST)

P.P.S Kas täpsustuse kujule on üldse mingid reeglid või võib igaüks teha nii nagu soovib? Võib-olla soovib keegi teha hoopis sellise kujuga täpsutuse: Notorious (film2006). Taavi (arutelu) 29. mai 2014, kell 20:17 (EEST)

Reegleid ei ole, aga kui teised ei aktsepteeri täpsustuse kuju, siis see tehakse ümber. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 02:18 (EEST)

Arvan, et me ei saa lähtuda sellest, et lugejale meeldib lihtne ja lohakas keelekasutus. Siis peaks ka artikleid hakkama ümber tegema. --Epp 28. mai 2014, kell 01:18 (EEST)

Nojah, lause sees ma ei saa ühtegi täpsustust sõna-sõnalt lugeda, sellepärast tulebki varjata. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 01:37 (EEST)

Lihtsus on üldiselt hea, aga lohakust ma seejuures küll ei taotle. Ma ei ütle, et esimese lause sõnastus peab olema just selline nagu praegu, aga ma ei usu ka, et praegusel kujul on lause kuidagi eksitav või et selles on mõnd sõna kasutatud ebatavalises tähenduses või järjestuses. Eks siis parandage seda meelepärasemale kujule. Jutumärgid on meil minu meelest valdavald puudu. Mul pole midagi selle vastu, kui need lisatakse, aga nad ei ole otseselt vajalikud, kui sõna on niigi muul moel esile tõsetud (antud juhul rasvases kirjas). Nii on keele käsiraamatu järgi. Kordan, siin pole ju lauseid, milles tuleks täpsustusi lugeda sõna-sõnalt. Pikne 28. mai 2014, kell 09:29 (EEST)

Minu meelest on jutumärgid sellise sõnastuse puhul vajalikud, sest me tõstame märksõna alati esile sellepärast, et ta on märksõna, mitte sel otstarbel, millel jutumärke kasutatakse. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 15:52 (EEST)

Minu meelest pole vahet, kas tõstame sõna esile ühel või kahel otstarbel. Esiletõst on esiletõst. Pikne 28. mai 2014, kell 16:42 (EEST)

Sama loogika järgi võiks öelda näiteks, et kahekordseid jutumärke pole kunagi tarvis panna, sest jutumärkides sõna on juba esiletõstetud, või et kui lause on juba näiteks kursiiviga esile tõstetud, siis pole üksikut sõna enam tarvis esile tõsta. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 21:34 (EEST)

Noh, see vahe on, et antud juhul on tegu ühe ja sama sõna või fraasi esiletõstmisega, mitte ei tule fraasi sees omakorda selle osa esile tõsta. Pikne 28. mai 2014, kell 22:30 (EEST)

Mul ei ole praegu jaksu, et jutumärkide vajalikkust põhjendama hakata. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 02:18 (EEST)

Mis puutub kahekordsetesse jutumärkidesse, siis neid võidakse kasutada ka ühe sõna puhul, kui tsiteeritakse sõna koos jutumärkidega. Sellepärast ei saa üldjuhul öelda, et esiletõst on esiletõst.

Me jätame tõepoolest artikli pealkirja juures jutumärgid ära, kui pealkiri on esile tõstetud lingiga. Ma ei tea, kas keelekorraldajad kiidaksid selle heaks. Tõepoolest, samal põhjusel võiks ka siin jutumärgid ära jätta. See on põhjendatav. Aga peaks kontrollima, mida keelekorraldajad arvavad. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 10:01 (EEST)

Ma tegin selle nii ümber, nagu mulle meeldib, aga see ei tähenda, et tingimata peaks nii jääma. Üks võimalus on panna lingid lõppu sulgudesse. Sel juhul ma ei ole põhimõtteliselt pealkirja näitamise vastu. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 16:10 (EEST)

Praegu on vormistus ebaühtlane, osa asju on punktloendis ja osa pole. (Kui, siis eraldi võiks olla vaid esimene põhiline tähendus.) Samuti on kindel, et vähemasti õige laeva artiklit pole enam võimalik leida nii kiiresti nagu enne. Ja rasvane kiri iga märksõna juures on liigne. Pikne 28. mai 2014, kell 16:42 (EEST)

Ja mis sellest, et osa asju on punktloendis ja osa ei ole? Ühe asja juurde pole ju punkti põhjust panna. Aga tähendused jagunevad kolmeks oluliselt erinevaks rühmaks, millest tuleb erinevas sõnastuses rääkida, ja need on ka sisuliselt erinevad.

Varem oli ühe laeva juures ainult valmimise aasta, mis ei ütle laeva kohta midagi, sest kes see ikka neid aastaid teab. Selleks et kontrollida, millega on tegu, oleks pidanud artiklisse minema. Jah, kui tead täpselt, mida otsid, siis leiad küll sekundi võrra kiiremini.

Keegi pole varem öelnud, et rasvane kiri oleks liigne. Algselt on see pandud selle loogika järgi, et tegu on märksõnadega, mis kordavad (midagi sarnast) artikli märksõna. Aga sellel on veel see hea külg, et kui täpsustuslingid on rasvased, siis pole tarvis muude linkide panemist keelata. Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 21:34 (EEST)

Minu meelest on täpsustuslehte raskem lugeda, kui eri rühmade juures tuleb vormistuse osas ümber orienteeruda. Rühmitamine võib täpsustuslehel mõistlik olla, eriti kui kirjed on rohkem, aga minu meelest võiks rühmitada nii et üksikut kirjet ei jää või kui jääb, siis vormistada ta ikkagi samamoodi. Me paneme näiteks "Vaata ka" või välislinkide alla ka ühe asja juurde punkti. Ja nagu Cumbril väja tõi, siis tõepoolest on nähtava täpsustusega selgem, kuhu link viib. Mina lugejana näiteks seletusi sageli piisavalt ei usalda ja pean vajalikuks kontrollin ka linki, enne kui sellel klõpsan, ning kursoriga on seda keerulisem teha. Võiks ju olla pigem vastupidi, et lugeja saab kerge vaevaga vaadata esiteks lühemat täpsustust ja pikemat seletust alles vajadusel.

Aastaarv jah nii palju ei ütle laeva juures, aga "laev" ütleb küll. Sellega võib ehk isegi mitu sekundit võita ja minu meelest on ka üks sekund võitu oluline.

Ma olen üsna kindel, et vähemasti mina olen nende rasvaste kirjade üle kuskil varem kurtunud. Muudel linkidel on see häda, et nad juhatavad lugeja täiesti asjatult otsitavast kõrvale ning olugi kaht sorti lingid erineva vormistusega, siis on ikkagi üldjoontes edasiliikumiseks rohkem valikuid ja õige asja leidmine sellevõrra raskendatud. Sellepärast muid linke mujalpool ka välditakse. Kui muid linke pole, siis on rasvane kiri asjatu ja teeb vaid teksti kirjumaks. Pikne 28. mai 2014, kell 22:30 (EEST)

Kui laevu on kolm tükki, mida see "laev" siis ütleb?

Aa, nojah, mul ei ole punkti panemise vastu ka midagi.

Mulle tundub see kõrvalejuhtimine küll rohkem teoreetiline.

Kui nii võtta, siis on rasvane kiri üldse asjatu. Pilkupüüdev pealkiri on olemas.

No ma ei tea, kui selgitus pole usaldatav, miks siis pealkiri peaks usaldatav olema? Andres (arutelu) 28. mai 2014, kell 23:35 (EEST)

"Laev" kitsendab valikut ja üldiselt pole ka haruldane, et täpsustused viitavad ikkagi küllalt erinevatele valdkondadele. Noh, ülejäänud vikimaailmas nähtavasti ei peeta teoreetiliseks. Esimeses lauses võiks rasvane kiri siiski esiletõstmiseks vajalik olla, aga järgnevas tekstis on lingid, mis on niigi esile tõstetud. Nähtav pealkiri annab lihtsalt lisakindlust. Pikne 28. mai 2014, kell 23:58 (EEST)

Olles teinud päris mitmeid täpsustuslehti, siis nende muude linkide kohta ütlen, et pahatihti on parem need lingid panna, eriti kui põhilink puudub. Sulgudes täpsustusi minu meelest üldreeglina näidata ei ole mõtet. Sellest võib olla erandeid, aga seda peamiselt siis kui täpsustus juba ise ammendavalt ütleb millega tegu on ja puudub vajadus täiendavat sisu kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. mai 2014, kell 22:42 (EEST)

Selliseid asju, kus põhilink puudub võiks täpsustuslehtedel üldiselt vältida. Või kui on ära märgitud selline asi, millest omaette artiklit pole, aga on viidatud teine artikkel, kust on antud asjast põgusalt juttu, siis võiks selle teise artikli link olla ikkagi ainus link. Pikne 28. mai 2014, kell 23:58 (EEST)

Kohe üldse ei nõustu sellega. Täpsustuslehtedel olevad lingid hõlbustavad uute artiklite tegemisel samamoodi leida lehekülgi, mis sinna viitavad. Kasvõi näiteks siin kohal juba juttu tehtud filmide pealkirjade, režissööride ja näitlejate nimede linkimisest võib tekkida kasu näitleja artikli tegemisel filmi pealkirja tõlke leidmisel. Artiklite tegemisel tuleb ikka vaadata sisse ja väljaminevad lingid läbi ja nendest saab lisainfot. Inimeste jaoks, kes artikleid ei tee, võivad need tõesti tunduda asjatult pandud, aga tegelikult on nendel mõte sees.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. mai 2014, kell 02:50 (EEST)

Jah, seda ma mõtlesingi sellega, et isegi täpsustuslehest ei pruugi piisata, ent linki õigesti panna. Mõnikord tuleb vaadata artiklit ennast või teisi artikleid. Võib-olla tuleb Vikipeediast üldse välja minna. Me ei saa seda vajadust kõikidel juhtudel kõrvaldada, kuigi paljudel juhtudel saame. See oleneb nii kasutaja eelteadmistest (mida vähem tal neid on, seda vähem pealkiri (ükskõik milline see ka oleks) ja täpsustusleht teda aitavad) kui ka Vikipeedia täielikkuse (katvuse) määrast. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 10:01 (EEST)

Täpsustusleht on ja peaks olema eelkõige lugejale, kes selle abil võimalikult hõlpsasti otsitava peaks leidma. Asjaolul, et toimetajal võib-olla on lingist kasu, pole minu meelest kaalu, kui lugejal tehakse see-juures õige asjani jõudmine keerulisemaks. Nojah, mõnikord tuleb vaadata artiklit ennast, et õigesti linkida ja artiklist endast siis ju muud vajalikud lingid leitakski. Pikne 1. juuni 2014, kell 16:25 (EEST)

Mulle meeldib nii, nagu praegu on (ja nagu ka seni valdavalt oleme teinud). Rühmitamise seisukohalt on mul täiesti ükskõik, eraldi pealkirjad mulle ei meeldi, sest muudavad asja lohisevaks ja õige asja leidmise raskemaks. Rasvane kiri on hea, sest tihti on palju linke, ja eriti kui märksõna pole lause alguses või pole ise lingitud. Ma tõesti ei saa üldse aru, kuidas seda siis tahetakse sõnastada. Ei saa ju alguses öelda, et loetleme tähendusi, ja siis loetleda hoopis pealkirju. --Epp 29. mai 2014, kell 11:26 (EEST)

Millised eraldi pealkirjad? Need "paljud lingid" võiks üldse olemata olla, nagu eespool selgitatud. Ei pea kirjutama nii nagu enne oli, võiks olla ka näiteks: "Laine" on mitmetähenduslik sõna. Aga ma ei saa aru, mis vastuolu eelmise sõnastuse juures püütakse leida. Oli öeldud, et tähendab järgmist (järgmisi asju) ning olid loetletud järgmised asjad ja märksõnade taga või sulgudes olid ka tähendused. Seda küll, et märksõnad on ühtlasi ka pealkirjad. Pikne 29. mai 2014, kell 17:41 (EEST)