Arutelu:Kuld
ma pole küll kuulnud, et kuld mineraalide alla liigituks (?) - Ahsoous
Ükskord on alati esimene kord :) Vaata artiklit mineraal. Kuld kuulub mineraalide hulka ilma igasuguste kahtlusteta. Siim 20:32, 11 Dec 2004 (UTC)
- Seda ma usun et kassikuld on mineraal ;) - mineraalid on ka kalaveriit ja sülvaniit (millest kulda toodetakse) ka 'ehe kuld' on mineraal, aga mitte kuld, kui keemiline element, ise. (ehk said aru, ma ei suuda seda paremini sõnastada) - Ahsoous
- Mis vahe on kullal kui keemilisel elemendil ja ehedal kullal? Keemiline element võib olla mineraal, siin pole mingit põhimõttelist takistust. Siim 21:06, 11 Dec 2004 (UTC)
- Vastus küsimusele: kristalliline struktuur. Keemiline element võib esineda mineraalsel kujul näit. kuld, hõbe, vask, vismut, väävel jm. OK. aga keemiline element ise(!) ei ole mineraal... pigem võiks kulla juurde lisada kategooriaks metallid aga mitte mineraalid, samas kui mineraalide juures tuleks kindlasti ka elementide osas kuld ära loetleda. - Ahsoous
- Artikkel ei ole mitte ainult kullast kui keemilisest elemendist, vaid ka kullast kui mineraalist ning kullast kui maavarast jne. Kuld on mineraal ja selles pole mingit kahtlust. Miks sa vaidled sellises kohas kus vaielda pole mõtet? Siim 21:32, 11 Dec 2004 (UTC)
- Sa oled vist samuti tähtkuju järgi jäär - mina olen ;) aga muidu... a) artikli tekstis pole senini veel... ja b) on ja ei ole ka... aga lõpetame ära jah - Ahsoous
- Minu meelest taandub küsimus sellele, mis on keemiline element. Ka mina olen keemilist elementi alati nii mõistnud nagu Ahsoous ning püüdnud ka vastavalt defineerida, kuid paistab, et sageli nimetatakse ka lihtainet keemiliseks elemendiks. Andres 06:20, 12 Dec 2004 (UTC)
- Seda võib mõista nii ja naa, kuid antud juhul ei ole see ju oluline, sest artikkel on sellisest nähtusest nagu "kuld". Artiklis tuleks temast võimalikult mitmekülgselt rääkida. Kuld kui mineraal, keemiline element, väärismetall, maavara jne. Vaidlus selle üle kas kat. "mineraal" sobib on minu meelest mõttetu. Siim 11:02, 12 Dec 2004 (UTC)
- Lihtainet ei nimetata keemiliseks elemendiks. Formaalselt on meil siin tegemist kahe eri nähtusega, mida eesti keeles lihtsalt nimetatakse samamoodi: kuld-1, keemiline element tähisega Au, aatommassi ja järjekorranumbriga (see-eest nt tiheduseta), puhtus (niivõrd kui seda mõistet elemendile rakendada saabki) 100%; kuld-2 ehk ehe kuld, mineraal, puhtus nii nagu ta looduses on (st suhteliselt kõrge kuld-1 sisaldusega), täielikult ilma aatommassi, järjekorranumbri ja keemilise elemendi tähiseta (ent see-eest näiteks tihedusega). Kui hästi tahta, saab veel eristada lihtainet nimega kuld (kuld-3, elemenditähise jms-ta, kuid valemiga Au), mida õigupoolest sisaldab kuld-2 ja mis ise koosneb kuld-3 aatomeist. Praktikas pole lihtsalt mõtet igayhele eri nimetust leiutada (ehkki saaks ju, asi oleks märksa selgem, kui nimetaksime lihtainet ja mineraali kuidagi teisiti), artikli pikenemise korral võiks ehk vaid mainida, et looduses esineb kuld ka mineraalselt, lihtainena. Ja on sellisena vahva maavara. --Oop 12:25, 12 Dec 2004 (UTC)
- Oobiga põhimõtteliselt nõus. Arvan, et artiklis tuleb mainida, et kuld on element, lihtaine ja mineraal. Mõistete vahel peab selge vahe sees olema. Kullast kui lihtainest ja kullast kui mineraalist tuleb rääkida eraldi alajaotuses. Artikkel on kullast kui keemilisest elemendist, jutt kullast kui lihtainest ja kullast kui mineraalist on ühtlasi ka jutt kullast kui keemilisest elemendist. Maavarana esineb kuld kui mineraal. Edasi, samas artiklis tuleb rääkida ka kullast kui materjalist ja kullast kui rahast (materjalina esineb muidugi kuld kui lihtaine või kuld kui mineraal).
- Kategooriate panemisel peab arvestama kõike nimetatut.
- Varasemas keemiakirjanduses mõistetakse keemilise elemendi all sisuliselt lihtainet, sellest ka kõikuvus terminikasutuses. Andres 13:35, 12 Dec 2004 (UTC)
Järgnev materjal tuleb integreerida. Võtsin selle välja, et mitte olemasolevat ära rikkuda.
Ainult kuningveega saab teda viia lahusesse.
Koostis/Struktuur muuda
Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur — tahkkeskendatud kuubiline võre.
Omadused muuda
Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2•10-8 Wm). Keemiliselt inertne – viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator.
Saamine muuda
Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes (“kullasooned”), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal).
Rakendused muuda
Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks – kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. • Dekoratiivsed rakendused – kuldehted. • Hambaproteesid • Klaasi toonimine • Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. Kosmoseaparaatides) • Satelliitide kaitsmine päikese soojuskiirguse eest • Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina • Elektroonikas kontaktide katteks • Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.
Kulla ajaloost muuda
Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas ažuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks.
Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele ― asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid.
Kulla hinnalisus ja kulduuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik-Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablased poolt läks kulla võltsimine kunst üle Hispaania, mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse.
Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Ja kulda annab uuesti üles sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada. Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk.
Vanadel aegadel omistati kullale tervendavaid omadusi - kulda kanti ja isegi neelati alla. Ka tänapäeval kasutatakse kulda meditsiinis - kontrastainetes. Kulda segatakse uut tüüpi ravimite valmistamiseks proteiinidega ja hambaarstid kasutavad igal aastal kroonide, plommide ja sildade valmistamiseks 13 tonni kulda.
Teine laialdasem valdkond, kus kulda kasutatakse, on reservkullana. Ühendriikide keskpank hoiab Fort Knoxis sadu tonne kulda, mida kasutatakse valitsuse maksevõime garantiina.
Eelpool mainitud kasutusalad näitavad ka seda, miks kuld on niivõrd hea ehtematerjal - ta ei ole toksiline, ei tõmbu õhuga kokku puutudes mustaks, et määrdu, on hüpoallergiline ja säilitab oma väärtuse. Ja kulla pehmus teeb sellest ideaalse materjali ka kõige keerulisemaks töötlemiseks.
Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla.
Kulla hind muuda
Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda. Kulla kaal ei näita, kui palju esemega tööd on tehtud ja seetõttu oleneb eseme hind ka ehte konstruktsioonist ja kavandist. Hästi valmistatud klassikaline ehe pakub eluks ajaks silmarõõmu ja kui seda korralikult hooldada, jagub temast rõõmu veel järeltulevatelegi põlvedele.
Andres 21. mai 2008, kell 18:02 (UTC)
- Võtan selle lähimal ajal käsile kui keegi ette ei jõua. uxb 21. mai 2008, kell 18:11 (UTC)
XIV sajandil oli Inglise kuninga Edward III teenistuses alkeemik Ramon Llull, kes lubas elavhõbedast, tinast ja pliist valmistada 60 000 naelsterlingi eest kulda. Senini pole selge, kuidas kulda saadi, kuid vermima hakati kuldkatteid. Neid münte on paljudes muuseumides ja need on kõrgeprotsendilisest kullast. Mis münt on kuldkate? --IFrank (arutelu) 13. märts 2013, kell 13:19 (EET)
- Siin on muidki kahtlasi kohti. Tuleks otsida yles allikad, siis saaks selgeks, mida tegelikult mõeldi. Viskasin ise välja vähemalt yhe viite, mis ei tõestanud seda, mida see väideti tõestavat. --Oop (arutelu) 13. märts 2013, kell 14:15 (EET)
Katkine link muuda
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
Segane koht muuda
Mida peaks tähendama: "Plastist ja klaasist tööriistade ilmutamiseks elektronmikroskoobi all kaetakse neid kulla sulamitega, tänu millele on võimalik kergemalt opereerida"? Ivo (arutelu) 21. august 2021, kell 01:32 (EEST)