Siin on link artiklile Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum, kuid selle elemendid ei ole punktid, vaid vektorid, nii et jääb arusaamatuks, mis punktihulgad seal on. Andres 9. mai 2009, kell 12:51 (UTC)


Puudub lehekülg Figuur. Andres 9. mai 2009, kell 13:20 (UTC)


Mulle tundub, et matemaatikaentsüklopeedias on seda sõna kasutatud pigem ad hoc ning see ei ole termin. Andres 10. mai 2009, kell 16:35 (UTC)

See sõna on "kujund"? Ma ei hakka oletama, mida antud artikli autor mõelda võis, kuid kui "kujund" seal jutumärkides oli, siis võib ta seda ka siin olla. Samas omab "kujund" ka intuitiivset tähendust ning jutumärgid võivad segadust põhjustada. Samuti viitab Kaasiku sõnakasutus sellele, et kujundi mõistet antud tähenduses kasutatakse. --Hardi 10. mai 2009, kell 18:03 (UTC)
Nojah, aga praegu on öeldud nii: Topoloogias kasitletakse kujunditena topoloogilisi ruume. See on eksitav. Topoloogias ei ole sellist terminit.
Kaasik võis samast allikast eeskuju võtta. Kui Sa juba niikuinii Kaasikuga kirjavahetuses ole, eks siis küsi järele, kust see on võetud. Andres 10. mai 2009, kell 18:42 (UTC)

Nüüd on siit puudub, mida tähendab kujund afiinse geomeetria jne mõttes. Andres 10. mai 2009, kell 16:46 (UTC)

Sel juhul tuleks see antud artiklisse lisada. --Hardi 10. mai 2009, kell 18:03 (UTC)
Noh, aga kust seda võtta? Tegu pole ju terminiga ning neis geomeetria harudes seda sõna ei kasutata. Andres 10. mai 2009, kell 18:42 (UTC)

Võib-olla tuleks kujundit vaadelda kui punktihulka geomeetrias? Andres 10. mai 2009, kell 18:44 (UTC)

Jah, see oleks selline üldine määratlus. Võib ju lähtuda "kujundi" määraltusest topoloogias ning selle siis teistele geomeetriatele üle kanda. --Hardi 10. mai 2009, kell 18:55 (UTC)
Kas pole mitte nii, et topoloogilise ruumi mis tahes alamhulka võib vaadelda topoloogilise ruumina, kusjuures topoloogia kandub loomulikul viisil üle? Seda nimetatakse vist ahendiks. Kui see nii on, siis ma ei saa aru, miks on öeldud "praktiliselt kõik kujundid". Ma ei tea, mis juhtumid need on, kus topoloogilise ruumi mõistet ei saa kasutada.
Ma arvan, et üldine määratlus oleks just "punktihulk geomeetrias", sest üldjuhul on kujunditel ka mittetopoloogilised omadused. Andres 10. mai 2009, kell 19:04 (UTC)
Arvan, et see on nii, et
Alati saab lisada sõna "enamasti" või "paraktiliselt" vms ja mõned otsad lahti jätta. Ranget definitsiooni ma ära arvata ei oska, kuid "punktihulk" oli ka minu esimene pakkumine.--Hardi 10. mai 2009, kell 20:14 (UTC)
Ma ei usu, et mingit ranget definitsiooni silmas peeti. Kogu jutt oli niisugune "intuitiivne", nagu Sulle meeldib öelda. Sellepärast on see mõiste konstrueerimine siin minu meelest ka kunstlikuvõitu.
Ja ma ei taha uskuda, et Arhangelski kasutas sõna "praktiliselt" lihtsalt igaks juhuks. Arvan, et reprodutseerida sellist juttu, millest me aru ei saa, pole mõtet. Andres 10. mai 2009, kell 22:01 (UTC)
Mis seal arusaamatut oleks, lihtsalt veidi ebamäärane. Teisest küljest pole ka selliseid ebamääraseid väiteid, mis tegelikult nagu midagi ei ütle, lisada vaja. Igatahes allikateta jätab see artikkel nii või teisiti mõned lahtised otsad. --Hardi 10. mai 2009, kell 22:15 (UTC)
Noh, allikaid võib ju veel otsida, küllap leiab ka midagi arusaadavamat. Ja sellist ebamäärasust tuleks minu meelest küll vältida, kui vähegi võimalik. Andres 10. mai 2009, kell 22:28 (UTC)
Naase leheküljele "Kujund".