Arutelu:Kirjanduskriitika

Viimase kommentaari postitas Ehitaja 4 aasta eest teemas Katkine link 2.

Kas see segadust ei tekita, et Kirjanduskriitika on kategoorias Kirjandusteadus? Teadus on teadus, aga kirjanduskriitika võib olla nii teaduslikku laadi (uurimuslik) kui ka mitteteaduslik (esseed, nn impressionistlik kriitika jne.). --Vikker 18. mai 2009, kell 07:12 (UTC)

Kui ta võib olla teaduslik, siis on kategooria minu meelest õigustatud. Igatahes vanasti arvati kirjandusteaduse üheks osaks või haruks kirjanduskriitika. Andres 18. mai 2009, kell 07:44 (UTC)

1.Tänapäeval on lõhe kirjanduskriitika ja kirjandusteaduse vahel õige suur, sest kirjanduskriitika see osa, mida nimetatakse päevakriitikaks, ajalehekriitikaks jne. on meedia iseärasuste tõttu muutunud just impressionistlikuks nn muljekriitikaks; teine osa kirjanduskriitikast püüdleb teaduslikkuse poole (olgu siis sotsioloogia, semiootika või mõne spetsiifilise kirjandusteadusliku ala poole). Igatahes jaguneb kirjanduskriitika selgelt kaheks osaks, ja üks osa sellest ei kuulu teaduse alla. On veel see tendents, et kirjanduskriitika muutub kirjandust hindavast (ja kirjandusele seetõttu vajalikust kirjandusesisesest ning kirjandust avalikkusele asjatundlikult vahendavast) institutsioonist ajakirjanduslikuks tegevuseks, mille põhisiht ei ole t e o s e g a (k i r j a n d u s e g a, tekstiga) tegelemine, vaid hoopis k i r j a n d u s e l u jõujoonte kujundamine. Näide: palju kirjutav Veidemann, kellest see asi on hästi näha. Ta on nagu lõhestunud, ühte pidi tegeleb teaduse või teaduselaadsete asjadega, teistpidi on aga üks neid, kes muudab traditsioonilise kirjanduskriitika meediamänguks, meediaäriks, suhtekujunduseks, mainekujunduseks jmt. - neid viimaseid on raske üksteisest eristada, aga nad on kõik selles asjas osategurid. Igatahes on kirjanduskriitika üks osa pigem eneseväljendus kui teksti uurimine-analüüsimine, pigem ajakirjandus kui kirjandus, pigem kirjanduselu kui teadus. 2. Kui üks osa kirjanduskriitikast ei ole teadus, kas on siis õige paigutada ta kirjandusteaduse alla? Äkki tuleks otsida muud lahendust? --Vikker 18. mai 2009, kell 08:26 (UTC)

1. Kõik õige. Sellest tuleb artiklis kirjutada.
2. Kategooriad ei ole paindlikud, nendest ei tohi liiga palju välja lugeda. Tekstis saab kirjanduskriitika ja kirjandusteaduse vahekorda paremini avada. Kui ta otsapidi kirjandusteaduse alla kuulub, on kategooria õigustatud. Muide, mainima peaks ka inglise keeleruumi, kus ka kirjandusteadus paigutatakse kirjanduskriitika alla. Andres 18. mai 2009, kell 08:37 (UTC)
Selle võib lahendada teise kategooria lisamisega. Võib-olla sobib selleks kategooria Ajakirjandus? Kk 18. mai 2009, kell 08:33 (UTC)
Minu meelest sobib ja peakski selle kategooria lisama, aga see ei lahenda Vikri probleemi, sest kategooria "Kirjandusteadus" all pole näha, et on ka teine kategooria. Andres 18. mai 2009, kell 08:37 (UTC)
Kirjandusteaduse kategooria peaks mängus olema. Aga oleks vist õige veel nuputada. Kirjanduskriitikat ilmub üldajakirjanduses ja ka kultuuriajakirjanduses, seda tehakse ka raadios ja televisioonis. --Vikker 18. mai 2009, kell 08:40 (UTC)
Sellele võiks ju panna kategooria Kirjanduskriitikud. --Tiuks 18. mai 2009, kell 08:56 (UTC)
Kultuuriajakirjandus, raadio ja televisioon on osa ajakirjandusest. Andres 18. mai 2009, kell 10:12 (UTC)

Isikute rubriik on siiski natuke teine asi kui eluala, kultuurivaldkonna rubriik. --Vikker 18. mai 2009, kell 09:00 (UTC)

Tundub, et see kategooria läheb ka laiemaks. Kas ajakirjanduskriitika sobib? --Tiuks 18. mai 2009, kell 09:10 (UTC)

Küsigem, mis on ajakirjanduskriitika, kas kriitika ajakirjanduse kohta või ajakirjanduses avaldatud kriitika. Peaks veel nuputama, ei söanda praegu öelda, et 'Ajakirjanduslik kriitika' või 'Kirjanduskriitika ajakirjanduses' oleksid need kõige kohasemad. Viimase puhul on see probleem, et näiteks Looming ja Keele ja Kirjandus avaldavad nii teaduslikku kui ka esseistlikku laadi kirjanduskriitikat. --Vikker 18. mai 2009, kell 09:25 (UTC)

Võetagu uut teksti alusena. --Vikker 18. mai 2009, kell 14:55 (UTC) On vist vaja ka üldisemat artiklit Kriitika, mis avaks selle mõiste laiemalt ega piirduks ainult kirjandusega. --Vikker 18. mai 2009, kell 15:21 (UTC)

Sellel sõnal on mitu tähendust, kuigi nad vist tulenevad mingist ühtsest tähendusest. Andres 18. mai 2009, kell 15:39 (UTC)

Jah. Võib ju ka mitu artiklit olla. Asja tuleks uurida. --Vikker 18. mai 2009, kell 15:41 (UTC)

See üks artikkel võiks rääkida peamiselt kriitika mõiste ajaloost ning erinevatest kriitikatest. Andres 18. mai 2009, kell 15:53 (UTC)

Jah. --Vikker 18. mai 2009, kell 15:56 (UTC)


Minu meelest sobiks Ökokriitika link paremini Kirjandusteaduse alla. Andres 14. august 2011, kell 20:57 (EEST)Vasta


Katkine link muuda

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 11:05 (EEST)Vasta


Katkine link 2 muuda

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 11:05 (EEST)Vasta


Praegune definitsioon on kasutu. Väide, et kirjanduskriitika on vahend millekski, eeldab teadmist, milles kriitika faktiliselt seisneb - praegune sissejuhatus ütleb, milleks, aga mitte, mis kriitika on. Vrdl Goole'i esimene vaste "the art or practice of judging and commenting on the qualities and character of literary works" ja inglisviki "Literary criticism is the study, evaluation, and interpretation of literature. Modern literary criticism is often influenced by literary theory, which is the philosophical discussion of literature's goals and methods". Proovin määratlust kohendada. --Ehitaja (arutelu) 7. veebruar 2020, kell 14:31 (EET)Vasta

Võtsin välja "täpsustuse", sest see on mitmes mõttes kohatu. ("Inglise keeles tähistab criticism igasugust kirjanduse üle arutlemist, scholarship ajaloolist ja filoloogilist faktiuurimist, reviewing arvustamist ajakirjanduses.") Esiteks ei määratle me eesti Vikipeedias eestikeelseid mõisteid üldjuhul inglise keele kaudu - inglise keelekasutus ei ole eesti keele suhtes ülimuslik, eesti keel ei ole inglise keele odav koopia. Teiseks on selles sõna- ja mõistekasutus täpsust teeseldes ikkagi lohakas, nt on scholarship igasugune n-ö õpetatud uurimistöö, mitte pelgalt kirjandusega seotud, ning ka literary scholarship võib tähendada teaduslikku uurimust kaugel väljaspool kirjanduskriitika piire, samuti on review igasugune arvustus või ülevaade ükskõik millises valdkonnas. Ei ole mingit põhjust hakata eestikeelset mõistet just nimelt nende kaudu lahti seletama. Aidanud nüüd küll Lääne ees lömitamisest. --Ehitaja (arutelu) 7. veebruar 2020, kell 14:41 (EET)Vasta
Naase leheküljele "Kirjanduskriitika".