Arutelu:Kirjandus
Selle artikli varasemate versioonide arutelu on arhiveeritud:
See on hea. (Tekst vajab ainult pisut toimetamist. Muuhulgas ei ole minu meelest hea selline vormistus, mis kasutab laialdaselt tärne.) See sobib algvariandiks.
Sellise kontseptsiooniga ma olen nõus. Kui artikli sisu on niisugune, siis tuleb ilukirjandusest muidugi rääkida eraldi artiklis. Mul on ainult kaks põhimõttelist märkust.
Esiteks on see alajaotus, kus loetletakse ja defineeritakse kirjandusega seotud mõisteid, minu meelest liigne. Piisab sellest, kui need paigutada "Vaata ka" alla. (Võib-olla oleks vaja siiski rääkida mõnest mõistest, näiteks 'kirjandusteadus'.
Teiseks, tuleks eraldi alajaotuses üksikasjalikult selgitada sõna "kirjandus" erinevaid tähendusnüansse. See on vajalik juba sellepärast, et meil on selles küsimuses lahkarvamusi. See käsitlus, mis praegu "Mõistete" all on, on minu meelest moonutamiseni lihtsustav. Alguses peaks olema täpsustus, mis suunab lugeja, kes tahab lugeda ilukirjandusest, artikli "ilukirjandus" juurde. Andres 30. august 2005, kell 05.06 (UTC)
Kirjandusteadus on laiem mõiste kui kirjandusteooria. "Muusikaliteratuur" kirjutatakse kokku. Andres 30. august 2005, kell 05.09 (UTC)
Mõistete siin selgitamine ei tee paha, kui sellega säästlikult ymber käia, keskenduda kirjandusele lähedastele mõistetel ning selgitada lyhidalt nende erinevusi (mis vahel on kirjandusel ja literatuuril või belletristikal vms). --Oop 30. august 2005, kell 08.01 (UTC)
- Nõus Oobiga. Andres 30. august 2005, kell 09.10 (UTC)
Tänud toetuse ja kommentaaride eest. Tõstsin osa asju "mõistete" alt "Vaata ka" alla, kus vastavad artiklid olemas olid. (Ei meeldi mulle, kui "Vaata ka" rubriigis on punaseid linke...) Aga mõistete osa läks lyhemaks kyll. Puhtam ja kuivem tunne. --Lulu 30. august 2005, kell 11.34 (UTC)
- Lulu, aga tee siis siniseks... Või tahad, et me aitaksime? Andres 30. august 2005, kell 11.42 (UTC)
Esimene artikkel, mis mul plaanis korda teha, on Ilukirjandus, seejärel ehk Teaduskirjandus jne. Selle artikli uute punaste linkide siniseks tegemine ongi lähema aja plaan. --- Muide, võlgnesin Oopile viite statistiliste andmete kohta. Nyyd peaks see võlg olema tasutud "Välislinkide" all oleva saidi abil. --Lulu 30. august 2005, kell 11.52 (UTC)
Mis puutub teiste artiklite kordategemist ja linkide siniseks muutmist, siis, ehk ootaks ära hääletuse lõpu. Pole mõtet hakata etteruttavalt tööd tegema, enne kui see artiklivariant pole veel oma õigesse kohta asetunud. --Lulu 30. august 2005, kell 11.58 (UTC)
Hääletus on lõppenud. Tõstsin artikli koos aruteluga nyyd siia ja arhiveerisin varasema arutelu. --Lulu 11. september 2005, kell 20.46 (UTC)
Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjanduse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne.
- "Nimetatakse" on kahemõtteline: see võib tähendada tähendust või osutust. Eri tähendused saame fikseerida vikisõnaraamatus. Minu meelest võidakse sõnaga "kirjandus" küll osutada teaduskirjandusele, kuid sellel sõnal puudub tähendus 'teaduskirjandus'. Andres 12. september 2005, kell 05.50 (UTC)
Tjah. Sõna "Kirjandus" kasutatakse kirjalikele allikmaterjalidele viidates ja loeteludes, bibliograafiates jm. Kas nii oleks parem? --- Allikmaterjalide loetelu ei pruugi sisaldada yksnes teaduslikku kirjandust, näiteks. --Lulu 12. september 2005, kell 08.09 (UTC)
- Jah, see oleks parem. Aga selle sõna tähenduste ja kasutamisviisides täpsemast ja ammendavamast eritlemisest ei pääse mööda just sellepärast, et küsimus on vaidlusalune. Andres 12. september 2005, kell 14.08 (UTC)
Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt.
- Kas suulist kirjandust ei ole?
- Peale selle, tundub, et on võimalik luule ilma keeleta, nagu näiteks Hlebnikovil. Andres 29. jaanuar 2007, kell 06:05 (UTC)
LITERAAT. Vist oleks vaja ka märksõna Literaat. Põhjenduseks oleks see, et seda sõna küllalt laialt kasutatakse ja seejuures nii, nagu tähendaks see mingit teise järgu kirjanikku või siis kirjutajat. Tasuks natuke mõtelda, kas selline kasutamine on põhjendatud ja millistel juhtudel seda sõna kasutada. Toon näite. On Memento mees ja kirjandustki õppinud mees nimega ÜLO OJATALU, kellel on seljataga ka keerukas poliitiline elu koos laagris viibimisega jne. Ta on tõlkija, koostaja ja toimetaja, aga peale selle on ta kirjutanud ka olukirjeldusi ja muud (näiteks Loominguski), on ka luuletanud jne. Kuid teda oleks raske pidada kirjanikuks. Publitsist? Noh, see on kuidagi liiga kitsas mehe jaoks, kes teeb kirjatööd niiöelda laia skaalaga. Ütleksin, et ta on literaat, aga ehk oleks hea, kui sel juhul oleks Vikipeedias ka näha, mis see literaat on. --Vikker 19. aprill 2009, kell 14:56 (UTC)
- Jah. ÕS samastab literaadi kirjamehega. Andres 19. aprill 2009, kell 18:12 (UTC)
Katkine link muuda
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
Ei kuulu siia muuda
Draamateksti tunnused on remarktekst ja dialoog.
- See ei kuuku siia. Andres (arutelu) 25. veebruar 2015, kell 18:55 (EET)