Arutelu:Kinnipeetavate valimisõigus

Kui see ei räägi ainult Eestist, tuleks Eestiga seotud jutt ühte kohta koondada ja algusest rääkida ikka üldisemalt. Kas see on see nö artiklivõistluse töö? Selliste tööde puhul peaks lähtuma ikka Vikipeedia artikli nõuetest, mitte püüda olemasolevat juttu mingi teema alla sobitada. --Epp 12. mai 2013, kell 01:46 (EEST)

Kuule Epp. Ole nii kena ja ära topi kogu aeg artiklitesse seda keeletoimetamise malli. Kui leiad mõned pisivead, siis paranda need kohe ära, sest keegi ei hakka neid hiljem taga otsima. Või lisad sa neid malle nö igaks juhuks? Reserveeriks selle märgise ikka artiklitele, kus tõesti on keelelise poolega märgatavaid probleeme. Ivo (arutelu) 12. mai 2013, kell 02:14 (EEST)

Noh, ma ei jõua tõesti päev läbi koristada. Mulle piisab, kui näen, et on nt "rahvusvaheliste kokkuleppetega". Panen märkuse tagasi, palun ära võta ära, kui Sa ei paranda. Ma ei jaksa ükshaaval otsida, veel vähem asju ümber sõnastada. Nt mis on "1920 ja 1938 põhiseadus"? Ka nt ei selgu esimesest lausest, mis ja kuidas seal siis millega seotud on. Kui artikkel räägib Eestist, tuleb teine pealkiri panna. Täpselt seda mõtlengi, mis eespool ütlesin – lähtuda tuleb entsüklopeediaartikli teemast ja sellele vastavalt artikkel koostada. --Epp 12. mai 2013, kell 02:29 (EEST)

See ei ole koristamine, kui piirdud ainult märkuste lisamisega, mis minu senistel tähelepanekutel paistab olevat sulle vägagi tavapärane tegevus. Antud artiklist mina igatahes rohkem kirjavigu ei leidnud.

Artikkel ei räägi ainult Eestist. Kuna lugejaskond piirdub ikkagi suuresti eestlastega ja meil on siin tegu eestikeelse Vikipeediaga, siis arvata on, et Eestisse puutuvat on palju põhjalikumalt käsitletud. Ivo (arutelu) 12. mai 2013, kell 02:45 (EEST)

Kirjavigu on artiklis veel küll -- Ahsoous (arutelu) 12. mai 2013, kell 04:28 (EEST)

Ma ei ole Ivo hoiakuga nõus. Leian, et keeletoimetamise malli lisamine on õigustatud ja lubatud, kui vigu märgatakse, aga ei jõuta neid parandada. Arvan isegi, et kui vigu näed ja märkust ei pane, siis see on patt. Aga see, et kõiki vigu ära ei parandata, ei ole nii suur patt, sest muidu peab kõik muu edasi lükkama.

Just juhul, kui vigu on vähe, siis on märkus tähtsam, sest teab neid otsida. Märkus ei ole õeldud nende jaoks, kes ei suuda vigu leida. Need võivad märkust rahulikult ignoreerida.

Kinnipeetavate valimisõigus on seotud kinnipeetavate õigusega osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena. Kui valijatena osalemine on reeglina välistatud, siis hääleõiguse olemasolu või selle puudumine on riigiti väga erinev.

Siin puudub definitsioon ja jutt on arusaamatu. Mismoodi siis ilma hääleõiguseta valijatena osaletakse? Sellepärast panen toimetamismärkuse. Andres (arutelu) 12. mai 2013, kell 09:09 (EEST)

Olen nõus Epuga, et materjali paigutust tuleks niimoodi muuta, et kõik Eestiga seonduv oleks ühe alapealkirja all ning selle alapealkirja all ei oleks üldisema ja teisi maid puudutava sisuga materjali. Nii on materjal paremini leitav.

Kokkuvõtte alajaotust niisugusel kujul pole minu meelest tarvis.

Minu meelest on artikkel teemakohane, ainult ülesehitust tuleb muuta. Andres (arutelu) 12. mai 2013, kell 09:14 (EEST)

Teiste sõnadega, töös olev materjal tuleb kohandada entsüklopeediaartikliks.

Iseenesest ei ole see minu meelest halb, et töö sisu Vikipeediasse pannakse, aga see kohandamine tuleb lihtsalt ära teha. Nii hull see asi minu meelest ka pole, et kohandamist ei võiks teha Vikipeedia artikli toimetamise käigus. Andres (arutelu) 12. mai 2013, kell 09:17 (EEST)

Mina ei ole kohe üldse rahul sellega, et lisatakse märkus, aga ei parandata mitte ainsatki leitud viga. Eriti halb on, kui selline tegevus on pidev ja süstemaatiline. Kui meil on pikk artikkel ja seal leidub vaid mõni üksik viga, siis on minu meelest selline märkus pigem sobimatu ja solvav ning samuti ei ole meil kedagi, kes sellistele mallidele toetudes tegeleks nende vigade tagaotsimisega. Toimetaja peaks igat artiklit kriitilise pilguga vaatama ja mitte ainult neid, kus ripub mõni mallikolakas – need mallid on pigem infoks lugejatele. Sellest tulenevalt ei pea ma keeletoimetamise mallide lisamist sugugi õigustatuks juhul, kui vigu on artikli mahuga võrreldes väga vähe. Ja siin ei ole neid vigu küll mitte mingil juhul külluses, nagu väideti.

Olen nõus, et sisu tuleks artikli sees kohati ümber paigutada. Ivo (arutelu) 12. mai 2013, kell 13:46 (EEST)

omal ajal masinakirja puhul loeti juhul kui leheküljel oli 6 trükiviga lehekülge praagiks ja see tuli uuesti trükkida... -- Ahsoous (arutelu) 12. mai 2013, kell 17:59 (EEST)

Minu jaoks tähendab märkuse lisamine seda, et artiklis on vigu, mida entsüklopeediaartiklis ei tohiks olla. See ei ole hinnang artikli tegija tööle. Vigu ei pea parandama artikli koostaja, tavaliselt ta ju neid ei näegi. See on tõesti teisiti kui koolitöö puhul, kus võidakse käega lüüa ja hinne ära panna üksnes sel põhjusel, et tegija on näiliselt palju vaeva näinud. Oluline on artikli sisu, mitte tegijate enesehinnangu eest hoolitsemine. --Epp 12. mai 2013, kell 14:38 (EEST)

Mina ei suuda ka parima tahtmise korral kõiki vigu parandada, mida märkan. Ja meil on üha vähem toimetajaid. Ka kõige hädavajalikuma tegemine käib üle jõu. --Epp 12. mai 2013, kell 14:38 (EEST)

Muidugi oleks parem, kui vead ära parandataks, aga seda ei jõua ju teha kõigis artiklites, milles vigu näed. Kui vaatad üle palju artikleid järjest, siis ei saa kõigi artiklitega pikemalt tegelda.

Miks see märkus solvav ja sobimatu on? Ta on neutraalselt sõnastatud. Ta ei ole häbimärk, vaid osutab keeletoimetamise vajadusele. Minu meelest on loomulik, et see märkus lisatakse, kui vigu nähakse, kuid neid ei jõuta parandada.

Olen nõus, et siin ei ole palju vigu, kuid seda enam on minu meelest mall vajalik. Lugejale võib ka üksainus viga häirivaks osutuda. Malli tekstis ei ole öeldud, et vigu on palju. Andres (arutelu) 12. mai 2013, kell 14:32 (EEST)

Mida kujutab endast Seisundiga 1. aprill? Ma ei tea, kas on 2 tähte ülearused või on selle sõna kasutamisel mingi spetsiifilne mõte. Muide, kirjutada §§ on igal juhul vale, lühendit PS pole vähimatki mõtet kasutada, mis asi on ODIHR ja miks see lingitud ei ole... Ahsoous (arutelu) 12. mai 2013, kell 09:26 (EEST)

Lause Vangide valimisõiguse piirangut Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on aga analüüsitud Katre Tubro 2011. aastal avaldatud artiklis "Vangide valimisõigusest" eeldab ikka viidet ka, mitte nii, et kuskil miskit toimus. Aga kus? -- Ahsoous (arutelu) 12. mai 2013, kell 17:59 (EEST)

Ei tea mis seal siniste nurksulgude vahel tollesama lause lõpus siis vedeleb? Või mis asi see kirjanduse alajaotuses seisab? Ilguks äkki veel millegi üle? Ivo (arutelu) 13. mai 2013, kell 13:44 (EEST)

Nurksulud või? Viidete osas on öeldud: K. Tubro. Vangide valimisõigusest. Ja see on kogu lugu. -- Ahsoous (arutelu) 13. mai 2013, kell 15:31 (EEST)

Kirjanduse osas on see olemas. Aga siis võiks viitesse märkida "Perekonnanimi aastaarv", nii teab kirjanduse alt otsida. Andres (arutelu) 13. mai 2013, kell 15:40 (EEST)

Valimisõiguse võimalik piirang Eestis sisaldus igas ajaloolises põhiseaduses, kuid tasub märkida, et 1920. ja 1938. aasta põhiseadustes nähti ette ainult osaline hääleõiguse äravõtmine. 1938. aasta piirang puudutas ainult neid isikuid, keda võeti vahi alla hääletamise päeval. Väga kummaline väide. Mis on osaline hääleõiguse äravõtmine? 1938. aasta põhiseaduse järgi (§ 37) "Seadusega võidakse ära võtta hääleõigus mõnelt liigilt kohtulikult karistatud kodanikelt" ja ja hääletamisest ei võta osa "kodanikud, kes hääletamise ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kandmiseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevahendite teostamiseks". Kas 1934. aasta põhiseaduses on vangide hääletamine lubatud? Ja see hääletamise päeval vahi alla võtmise jutt on mingi saksa huumor. Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 6 (ja teiste seaduste vastavate kohtade järgi) järgi:

§ 6. Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud, kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud:

1) sunnitööle ― kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu;

2) vangimajja üle ühe aasta ― viie aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu, või

3) vangimajja mitte üle ühe aasta või kergemale karistusele süütegude eest, mis on ette nähtud Kriminaalseadustiku § 98―105, 239, 240, 397―418, 487―493, § 540 esimeses ja kolmandas lõikes, § 542, 543―545, § 548 esimeses, kolmandas, neljandas ja kuuendas lõikes, § 549―556, § 557 esimeses, kolmandas ja viiendas lõikes, § 558―564, 573―580 ja 582, ― kolme aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu.

Valimistest ei võta osa:

1) kodanikud, kes hääletamise ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kandmiseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevahendite teostamiseks;

...

--IFrank (arutelu) 13. mai 2013, kell 13:57 (EEST)

• "Vangide ja karistuse kandmisest vabanenute (tähtajaliselt)hääletamisõigus on kaotatud...". IFrank, ehk saaksid selle paremini sõnastada?
• Leian, et naiste valimisõigus on asjaga seonduv teema, millele tasub 'vaata ka' alt linkida.
• Toimetamismärkuste lisamisega ei pea kogu aeg üle pingutama.

Ivo (arutelu) 20. september 2013, kell 01:05 (EEST)

Kas artikli teine lause: Kui valijatena osalemine on reeglina välistatud, siis hääleõiguse olemasolu või selle puudumine on riigiti väga erinev. on ikka õigesti sõnastatud. Sehuke mulje, et sõna 'valijatena' kohal on mõeldud hoopis valitavaid. -- Ahsoous (arutelu) 13. mai 2013, kell 23:28 (EEST)