Arutelu:Keevitustrafo

Lühisvoolu piiramine käib ainult käsitsi keevitamise kohta. Traadiga ja punktkeevituse kohta on teised reeglid.

Ka euroopas on teised faasipinged kasutusel. Seega ei saa kirjutada euroopas.Akra 22. aprill 2007, kell 08:45 (UTC)
Täiuslikumatel keevitusseadmetel on elektrooniline keevitusvoolu ja pinge reguleerimise seade.
See jut kuulub keevitusaklaldite juurde. Tava keevitustrafol ehk vahelduvvoolu trafo millest see artiel räägib selliseid asju ei ole.Akra 22. aprill 2007, kell 17:12 (UTC)

Zosma 22. aprill 2007, kell 17:36 (UTC) Tänapäeva keevitusautomaatides-korralikes traadikeevitustes, võib olla pole siis küll trafo nimi enam päris täpne, käib kaare automaatreguleerimine, elektroonika juhib türistore, milest läheb kogu elektrilaks läbi

Sa nimetad ise ka neid asju hoopis teiste nimedega selles se asja uba ongi, et need ei käi enam keevitustrafo artikli alla. Asiei ole selles, et jutt vale on vaid et jutt vales artiklis on. Keevitustrafo kui seade ei kanna enam peale seda, kui talle on lisatud juurde alaldi, kui agregaat enam keevitustrafo nime vaid on keevitusalaldi. See et tänapäeval niisuguseid agtegaate enam ei toodeta, ei tähenda et sisu ja mõiste muutunud on.Akra 22. aprill 2007, kell 18:31 (UTC)

Zosma 23. aprill 2007, kell 09:26 (UTC)Artikkel ja sellega kaasnev on tegelikult süstematiseerimata. Ilmselt võiks olla midagi keevitus-(elektri)kaarkeevitus ja nii edasi süsteem. Lihtsalt märkasin, et oli märksõna keevitustafo ja ainuke jutt, et kannatab lühist, üritasin pisutki asja korrigeerida.

See, mis tegid oli normaalne. Viki üks hädasid ongi see, et tuleb kusagil keegi on asjast midagi kuulnud ja kirjutab ühe lause. Viitsimata teemasse süveneda ja seda teemat igakülgselt lahti kirjutama hakkata. Hea, kui see lause vett peab. Vahel on see lause ka täielik jama. Nagu keevitustrafo puhul oli ja mille ma ära muutsin. Vaata artikli ajalugu. Kuna parasjagu polnud aega sellega tegelda jäi see artikel paremaid aegu ootama kuni sa ta leidsid. AKRA 194.126.101.137 23. aprill 2007, kell 09:41 (UTC)
Mis puutub aga keevituse teemat Vikis mille üks osa on keevitustrafo ja mis ainsana olemas on siis peaksid minu arvates kindlasti olema veel artiklid Keevitus, mis lahkaks keevituse 4...6. eri liiki ja nende omadusi ja kust oleksid viited ülejäänud artiklitele nagu Keevitusalaldi, Keevitusgeneraator, Punktkeevitus, Argoonkeevitus Keevitus poolautomaadid ehk traatkeevitus. AKRA 194.126.101.137 23. aprill 2007, kell 09:51 (UTC)

Ma isegi arvan, et praegu võibolla pole päris ühest eestikeelset terminoloogiat keevituste osas (Mig-Mag-Tig jne.) ja ei saa unustada gaasi, plasma, Tig (sulamatu wolfram elektroodiga) ja teisimeetodeid...Zosma

Argoonkeevitus ongi üks sulamatu elektroodiga keevituse variante. Kui vaim valmis hakka otsast peale vaatame, mis edasi saab. Võttaks esialgu käsile artikli Keevitus või keevitusalaldi.Akra 23. aprill 2007, kell 16:48 (UTC)

Kui pinge faasi ja neutraaljuhi vahel on 230 V siis faasidevaheline ping 400 V Marting 16. märts 2008, kell 15:04 (UTC)

3 x 380 või 3 x 0,4 kV või 3 x 400 V, kuigi sinu matemaatika on õige on igal juhul mõlemas var. tegu ümardatud numbritega. Kuna 230/400 V (faas/liin) ei ole tegelik pinge vaid arvestuslik millele on antud lubatud kõikumine, mis on kirjas igas EE lepingus või seadme passis, siis mahuvad mõlemad numbrid sinna sisse. Kasutasin vanemat tähistust, kuna väga palju (enamus) on seadmeid millele on see tähis.Akra 16. märts 2008, kell 21:56 (UTC)
Naase leheküljele "Keevitustrafo".