Arutelu:Kaheksaosaline tee
7. osa smriti tähendab midagi muud kui ärksust. Klassikalises jogas on selle tähenduseks mälu. Vist Yoga Suutra 1.9 suutras. Enamasti on see budismi seisukohast jah ärksus, kuid meelespidamise või teadlikuse mõttes. On veel terve raamat ja tehnikad 40 eri liigist, mida peab.
Ja tegutsemise asemel on siiski täpsem käitumine, ehki karma tähendab üldises mõttes just tegevust. Aga selles üldises mõttes on selleks ka kõnelemine, mõtlemine ja kõik need ülejäänud 7.
- Igast osast on ette nähtud eraldi artikkel, kus võib tähendust täpsemalt selgitada.
- Võtsin põhitermini "Ida mõtteloo leksikonist", mis on akadeemiline väljaanne. "Ehk" järel on see sõnastus, mis artiklis enne oli; kust see on võetud, seda ma ei tea. Minu poolest võib need ära jätta. Andres 6. november 2010, kell 13:16 (EET)
Kas eesti Ida mõtte leksikon on selle kohapealt autoriteetne väljaanne? Võtnud midagi mis budistid (mitte eesti) sellest kirjutavad. Ehki muidugi vaevarikas. Muidu tuleb välja nagu see telefoni ringmäng. Aga aitäh vaeva eest, Andres.
- Eesti budistidel ei ole minu teada ühtset terminoloogiat. Võtsin sealt, kus see on olemas. Midagi sisulist ei võtnud. Ja Sina ju ka ei kritiseerinud mitte sealseid termineid, vaid budistidelt pärinevat. Andres 6. november 2010, kell 13:36 (EET)
- 2006. aastal ilmunud "Ida mõtteloo leksikoni" yldtoimetaja oli Linnart Mäll, raamatu väljaandmist toetasid Eesti Akadeemiline Orientaalselts ja Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad Eestis. Kui inimene, kes ei suuda isegi raamatu nime korrektselt kopeerida, hakkab seda arvustama, demonstreerib ta sellega yksnes oma ebakompetentsust. See on tõepoolest, nagu eespool kirjutatud, "klassikaline joga". --Oop 6. november 2010, kell 13:56 (EET)
Vabandust suutra 1.11. Aga see on lihtsalt selle sõna üks tõlge. Mis kriitika? Budistlikus käsiltluses olevas tees peetakse enam silmas mälule omas meelespidamist. Kah üks tõlkevorm. Ja see käitumine on tõesti nagu ta on. Läbi selle tuleb järgmine samm. Osaduse saamine vastavalt sellele teiste keskel ehk eluviis. Seda teed nimetatake ju ka seadmuserattaks. Ratas, ringlus. Järk-järgult. Lisaks sellele tuuakse budismis veel välja, milline uus vaade-nägemus (tee esimene samm) peale täiuslikku (õilist) samadhit saabub.
Hea küll ma madal seletan siis natuke et tolku oleks. Muidu saagi sellest kultuurist aru. Ringi.
Alguses on inimese sees mõte (vaade, kujutlus), sellest võrsub tahe (kavatsus). Vastavalt selle hakkab ta end väljendama (kõne, rääkimine) ja selle najal teiste keskel tegutsema (käituma). Nii saab ta välja jõudes vastavalt oma käitumisele teiste keskel koha (osadus, kutsutus, amet) ja selles ta oma võimeid teiste keskel ka rakendab (püüdlus, pürgimus). Ning seeläbi teadvustab ja sõnastab (peab meeles, peab lugu) ta uut (sissetulev). Vastavalt sellele ta ka elu tunnetab (tundmine, tunnetamine, hoom, samastumine, sama-dhi (samaks tunnetamine)). Uuel ringil tekkivad tal peale eelnevalt tunnetatut (samasust-empaatiat) sees uued mõtted. Ja ring tiirleb edasi. Õige täiuslikul õilsal juhul aga ...
Algupärasused tuleb muidugi kõrvaldada. Aga natuke lohutuseks ka, et sa niisama poleks aega raisanud vett kandes. Aitäh.
Minu meelest kipuvad need parandused olema erapoolikud. Andres (arutelu) 29. november 2016, kell 17:35 (EET)