Arutelu:Kõne (täpsustus)
Kummagi tähenduse kohta peaks olema eraldi artikkel. Peale selle tähendab "kõne" ka kõneliiki (jaatav kõne, eitav kõne). Andres 22:30, 22 mai 2005 (UTC)
Grammatikas, jah, aga "kõneviis" siiski, mitte "kõne" (käskiv kõneviis, umbmäärane kõneviis jne). --Lulu 09:11, 23 mai 2005 (UTC)
- On nii kõneviis kui ka kõne ehk kõneliik. Andres 09:24, 23 mai 2005 (UTC)
Kirjutamine on kirjalik kõne. Andres 22:31, 22 mai 2005 (UTC)
Jah, võib nii öelda kyll, kui rääkida kõnest kui keele avaldumisest. --Lulu 09:11, 23 mai 2005 (UTC)
Kas on kahte artiklit vaja? Kahtlen veidi: kõne kui kõnelemine, ja kõne kui yks konkreetne, lõpetatud osa kõnelemisest? Rohkem neil ju vahet ei ole. Võibolla eraldi artikkel kõnekunst veel? --Lulu 09:11, 23 mai 2005 (UTC)
- Siin on minu meelest küll suur vahe. Üks on keeleteaduse mõiste, teine on retoorika mõiste. Andres 09:24, 23 mai 2005 (UTC)
Nunuh, tuleb siis täpsustuslehekylg ja kolm artiklit. --Lulu 09:50, 23 mai 2005 (UTC)
- Kõne ehk kõneliik pole täpne, aga kui teha artikkel kus oleks loetletud sõnad, milles on sõna kõne nt kõneliik, kõneviis, kõnekeskus, kõneelund ja ka kõnekäänd jms. Kas selline variant oleks mõeldav?
- Miks kõne ehk kõneliik pole täpne? Võtsin selle teaduslikust "Eesti keele grammatikast" (Matti Erelti juhtimisel, I köide, 1995).
- Need, mida Sa loetled, võiksid olla rubriigis "Vaata ka". Andres 15:45, 23 mai 2005 (UTC)
2000. a eesti keele käsiraamatus ei ole jaatav/eitav kõne vaid jaatav/eitav kõneliik. Mulle lihtsalt oli kuidagi kummaline lugeda "kõne ehk kõneliik...."?? Mis teised arvavad?--Mona 15:59, 23 mai 2005 (UTC)
- Tsiteerin Vikipeediat (Eesti keele grammatika):
Tegusõna pöördelistel vormidel on:
- neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud)
- kaks kõnet -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu)
--Lulu 16:08, 23 mai 2005 (UTC)
- "Kõne" on traditsiooniline termin. "Kõneliik" on arvatavasti viimase aja leiutis, mille eesmärk on kahemõttelisus kaotada. Andres 17:56, 23 mai 2005 (UTC)