Arutelu:Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool

Mu meelest on parem jätta neis nimedes liigisõna algustäht ikkagi suureks parandamata. See tekitab eelkõige küsimusi ja segadust. Nagu varem on juttu olnud, suure tähe eesmärk on rõhutada ametlikkust, aga pole selge, et neil välismaa ülikoolidel üldse on eesti keeles ametlik nimi. Ei ole ka hästi arusaadav, miks kirjutame teatud asutuste nimed läbiva esisuurtähega, erinevalt teiste välismaa asjade nimedest (nt loodusnimed, haldusüksuste nimed), mis samuti võivad lähtekeeles olla läbiva esisuurähega. Eesti keele üldreegli järgi on liigsõna väikese tähega. Läbivat esisuurtähte oleks ehk enam põhjust kasutada siis, kui mõnel Eesti asutusel on tõesti just sellise kujuga ametlik nimi. Aga isegi siis pole tarvidust just ametlikku nimekuju kasutada, keelekorraldajad soovitavad ikkagi tavakasutuses väikese tähega liigisõna. Meil on praegu püütud teha nii, et läbiv esisuurtäht on ülikoolide nimedes, kui tegu on ametliku nime tõlkega, aga kogemuse järgi ei saada sellest vahest tavaliselt aru ning pole ka kindlat reeglit, millele selline vahetegemine toetuks. Kui soovida suurtähe kasutust ülikoolide nimedes kuidagi ühtlustada, siis ma arvan, et mõtet on ühtlustada teistpidi nii, et liigisõna on väikese tähega. Pikne 19. juuli 2019, kell 18:14 (EEST)