Arutelu:Joachim Neander

Aluseks sai võetud saksakeelne artikkel, aga materjali sai lisatud ja kontrollitud ka ingliskeelsest artiklist ja Vikipeedia-välistest allikatest. Kokkuvõttes kena lühike, kuid korralikult struktureeritud biograafia, kuhu sisse kirjutatud ka Neanderi tähtsus Eesti kirikumuusika seisukohalt. Kuna mõiste 'neandertallane' on nii laialt levinud, siis võiks ka Eesti lugeja teada, kelle järgi org ja hiljem ka inimliik on nime saanud. Siiani polnud just eriti võrguallikaid, kust sellest lugeda. -- Toomas (arutelu) 5. märts 2015, kell 16:52 (EET)

---

Speneri kohta võiks ehk öelda lihtsalt "pietismi rajaja", detailid ei kuulu siia. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:05 (EET)

Tõsi küll, pietismi rajajaks sai Spener pärast Neanderiga tutvumist, küllap sellepärast ongi saksa vikis nii pikk lause. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:13 (EET)

Ikkagi, teose mainimine on vast tarbetu. Võib öelda midagi taolist, et "kellest sai hiljem pietismi rajaja". -- Toomas (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:16 (EET)

---

Selguse mõttes võiks kirjutada "reformeeritud" asemel "kalvinistlik" või panna link alla. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:10 (EET)

Kus see reformeeritud üldse oli? Ma näen igal pool kalvinistlikku, mis mulle isiklikult ei meeldi, sest erinevalt luterlastest kalvinistid ennast inimese järgi nimetada ei taha. -- Toomas (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:16 (EET)

Leidsin ja ühtlustasin. Kalvinism on eestikeelses tekstis siiski oluliselt selgem. -- Toomas (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:20 (EET)

Üks koht oli veel. Jah, see on rohkem saksa sõnakasutus (ka tsvingliaanlus käib küll reformeeritud kiriku alla), ja luterlikku nimetatakse minu meelest saksa keeles evangeelseks. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:37 (EET)

Evangeelsega on Saksamaal keeruline, eriti alates 19. sajandi lõpust, sest neil on ju teatavasti see Saksamaa Evangeelne Kirik, mis ühendab nii luterlikke kui ka kalvinistlikke maakirikuid. Lisaks on juba osa maakirikuid ise evangeelsed ehk siis neisse kuuluvad nii luterlikud kui ka kalvinistlikud kogudused. Ja muidugi, reformeeritud on ju laiem mõiste kui kalvinism – tsvingliaanlusele ja kalvinismile lisaks peaks ju eristama veel šoti reformatsiooni, aga nemad, enamasti küll nimetavad ennast presbüteriaanideks. -- Toomas (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:57 (EET)

---

Minu meelest pole saksa vikis otseselt öeldud, et just ta isa nime muutis. Võib-olla see on mujalt. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:10 (EET)

Kuskilt ma lugesin selle välja, aga pean vaatama, kas see oli siis ingliskeelses artiklis või vikivälises eluloos. -- Toomas (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:16 (EET)

Inglise vikis on öeldud, et uue nime võttis tema vanaisa, kes oli muusik. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 12:23 (EET)

Nii see on. Kuna ma seda isa viidet ei suuda enam leida, siis tuleb parandada. -- Toomas (arutelu) 7. märts 2015, kell 13:36 (EET)

Jah, ka vanaisa oli Joachim Neander. Selle kohta saab andmeid biograafilisest leksikonist. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 12:59 (EET)

Isa kohta öeldakse inglise vikis, et ta oli ladina keele õpetaja. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 12:28 (EET)

Nojah, ladinakooli rektor. Ah ei, see oli ta ise, aga tema osa oli ka õpetaja samas koolis, kus poiss õppis. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 12:42 (EET)

Saksa vikis on nimede kreekapärastamise kohta ka artikkel, võib-olla saab meilegi selle ette näha. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 00:38 (EET)

Ma ei leidnud sellele kinnitust, et isa oli ladina keele õpetaja. Saksa viki viimase välislingi järgi oli ta kolmanda klassi õpetaja, ja tema äi oli neljanda klassi õpetaja ja lauluõpetaja (pedagoogeumis oli kuus klassi). Pedagoogeum oli kalvinistlik. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 14:23 (EET)

Võib-olla on mõeldud, et ta oli ladinakooli õpetaja. Pedagoogeum oli sisuliselt ladinakool. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 14:28 (EET)

Samas allikas on tema esivanematest ka pikemalt juttu. Ma ei tea, kui usaldusväärne see on (pealtnäha tundub küll usaldusväärne) ja kas mõni tema esivanematest väärib ise artiklit. Kaks tema sugulast on küll leksikonis sees. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 14:34 (EET)

Eestis me peame kõiki vaimulikke artiklivääriliseks, sama standardi järgi peaks see teiste maade kohta ka kehtima. Selles artiklis võib ju ikkagi tema esivanematest kirjutada nii põhjalikult, kui materjali on. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 15:17 (EET)

Ma ei usu, et ükski tema esivanematest oleks meie kultuuriruumis piisavalt oluline, et neist kirjutada. Seega mina kellelegi linki ei teeks ega täpsustusmärkust ei lisaks. Kuna seda ladina keele õpetamist ühegi viidatava allika kaudu tõestada ei õnnestu, siis tuleks see ilmselt välja jätta - seda ka tegin. -- Toomas (arutelu) 7. märts 2015, kell 14:58 (EET)

Pole ju kõiki allikaid vaadanud, võib-olla see tuleb veel välja. Ma ei tea ka täpselt, kuidas ladinakoolides õpetus käis, seda peaks uurima. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 15:17 (EET)

Kas Sa kavatsed kõik tõlketalgute artiklid sellise süvenemise ja põhjaliku toimetamisega üle käia? :P -- Toomas (arutelu) 7. märts 2015, kell 15:02 (EET)

Ma vaatan nii paljud üle, kui jõuan, võib-olla siis igalt kirjutajalt vähemalt ühe. Esiteks, ilma ülevaatamiseta on raske hinnata, teiseks tahaks ju, et saaks häid artikleid. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 15:17 (EET)

Kangelaslik ettevõtmine. Ega see ei olnudki kriitiline küsimus. Ma lihtsalt vaatan juba vanast ajast alates, et Sa võtad kõige isukamalt minu artiklid ette. :) Aga Sa selgitasid seda juba kunagi varem ja ma võtan seda pigem komplimendina. -- Toomas (arutelu) 7. märts 2015, kell 15:21 (EET)

Andres, miks on surmakuupäev Sinu arvates vana kalendri järgi? Kas siis Bremenis ei kehtinud 1680 juba uus kalender? Sul on kindlasti mingi allikas, millele toetudes Sa seda väidad. -- Toomas (arutelu) 7. märts 2015, kell 15:20 (EET)

Mul ei ole allikat, kus oleks otseselt Bremeni kohta midagi väidetud, aga Bremen oli protestantlik, sellepärast ma eeldan, et uus kalender hakkas kehtima 1700. Tõsi küll, ma ei saa otseselt tõendada, kumma kalendri järgi kuupäev siin on antud. Saksa viki poliitika järgi kasutatakse vana kalendrit, teiste allikate kohta ei tea. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 16:05 (EET)

Jah, väga tõenäoliselt on Sul õigus. Ma ei olnud kunagi uurinud, millal Kesk-Euroopa protestandid täpselt uue kalendri kasutusele võtsid, aga näib tõesti, et enamik Saksa protestantlikke riike tegid seda 1700. Ma ka Bremeni kohta konkreetselt ei leia midagi. -- Toomas (arutelu) 7. märts 2015, kell 16:18 (EET)