Arutelu:Jaanikivi

viitamata tekst siia toodud artiklist Miikse: Meeksi kirikust teisel (paremal) pool teed, Meeksi oja teisel kaldal asub Jaanikivi. Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid, hoitakse haiget kätt või jalga kivi juures. Kivil süüdatakse küünal. --Bioneer1 (arutelu) 19. august 2014, kell 15:16 (EEST)

Ilmselt kuulub siia ka viide Kaspar Lessiusele Vastseliina koguduse kodulehelt: "Õpetaja Lessius teatab kirjas 26. juulil 1634. aastal linnuse lähedal olevast "pühast kivist", mille kohta rahvas uskuvat, et Neitsi Maarja selle peal olevat puhanud, kui ta Vastseliinast Petserisse rändas. Kivi juures täitvat rahvas palju ebausu kombeid. See kivi on vist küll tuntud Meeksi küla kivi, kuhu setu rahvas praegugi vanal Jaanipäeval tervist otsimas ja küünlaid põletamas käib, ainult selle vahega, et nüüdne põlvkond selle kivi Neitsi Maarjalt on "ülevõtnud" ja Pühale Johannesele pärandanud." Stiililt jääb mulje, et lõik on kodulehele kuskilt varastatud, aga allikas jääb paraku teadmata. Võiks kontrollida Eesti-aegset maakonnasarja raamatut, mis selle kandi kohta käib (ma pole päris kindel, milline). --82.131.109.135 14. juuli 2017, kell 20:37 (EEST)