Arutelu:Induktiivpool

Viimase kommentaari postitas Ehrenpreis 12 aasta eest.

Alateemade valik meeldis- katab ilmselt kõige olulisemad kohad induktiivpoolide juures ära. Kirjavigu oli aga palju.

Trükivead:

Sissejuhatuses:

  1. "kasutus otstarve" kirjutatakse kokku.
  2. Punkt on sissejuhatuse otsast puudu.


Ehitus:

  1. Minuteada pole hea toon kasutada nii kõrvuti sarnase kujuga sõnu, nagu 1. lauses kasutatud on. "Pool koosneb alusest ja sellele -mähitud- mähisest." ->"mähitud mähise" asemel oleks parem kasutada näiteks "keeratud mähis" vmt.
  2. Teises lauses ma usun, et kõlaks paremini, kui kasutada "üks või mitu mähist" asemel lihtsalt "Alusele mähitud induktiivpoolidel võib olla ka rohkem kui üks mähis", sest varasemalt on juba öeldud, et üks mähis on neil nii või naa.
  3. Lause "Kõrgsageduspoolid, mis on mähitud jämedamast..." on trükiviga kohas "vask või hõbetraadist"- peab olema "vask- või hõbetraadist", sest vasktraat on üks sõna. Lisaks kuna "mis on mähitud vask- või hõbetraadist" on kõrvallause, siis peab ta mõlemast otsast olema eraldatud komadega.
  4. Karbonüülsüdamiku lause on natuke kohmakas- liiga palju ülemääraseid sõnu ning üks komaviga. Võiks olla nii: "Pooli mõõtmete vähendamiseks, induktiivsuse suurendamiseks ning selle sujuvaks reguleerimiseks teatud piirides kasutatakse suurt magnetilist läbitavust omavat südamikku..." Viimases sõnas peab 2 k'd olema ka.
  5. Kohe järgmine lause: sõna "mittemagneetivast" on 1 e puudu. Lisaks viimasel sõnal on "kke" lõpp praeguse "ke" asemel.
  6. Sellest järgmine lause: praegusel kujul peab olema "vask- või alumiiniumvarjega". Kui kirjutada "vasest või alumiiniumist varjega" siis võib sõnad lahku jätta, hetkel on nad aga nimetavas käändes ja seega kirjutatakse kokku.
  7. Ehituse peatüki viimane lause on väga segane- ma kirjutaks pigem nii: "Induktiivpooli iseloomustavate suuruste arvutamisel on võimalik kasutada mitmetes käsiraamatutes pakutud pooli materjali ning mõõtmeid arvestavaid lihtsustavaid diagramme".


Mähiste liigid:

  1. "ühe ja mitmekihiline" -> ühekihiline kirjutatakse minuteada kokku, seega peaks "ühe" järel olema sidekriips + "vajadusel" on l lõpust puudu.
  2. Kuna teises punktis on olukord, kus on 3 ühesugust häälikut kõrvuti, siis sellises olukorras eraldatakse liitsõna sidekriipsuga.
  3. sektsioonmähises on sõna "pikitelg" -> üks "k" on seal ülearu
  4. sümmeetriline mähis- usun, et siin on mõeldud "saadakse kahe või enamA juhtmepaari korraga mähkimisel". Lisaks on enne sõna "ühendamiskoht" koma, sest tegu on juba kõrvallausega.


Induktiivpooli tunnussuurused:

  1. Induktiivsust lahti seletav lause on natuke kohmakas minumeelest- "L- on võrdeline mähise keerdude arvu ruuduga ning lisaks sellele sõltub väärtus veel ka mähise ja pooli südamiku kujust ning nende materjalist".
  2. Hüveteguri seletusest on pisut raske aru saada- selgem oleks ma arvan, et nii: "...on pooli induktiivtakistuse wL ja temas tekkiva kõrgsagedustakistuse suhe ...".


Südamikuta induktiivpoolid:

  1. Trükiviga esimeses lauses: "Ühekihiline tihemähisega induktiivpoole kasutatakse..." peaks olema "Ühekihilisi...".
  2. Teises lauses peab "pooli alus" olema kaks sõna.
  3. Kolmandas lauses on "mähitagse" g'ga. Sellele järgnev lause ei oma väga suurt seost eelmise lausega, kuigi vist peaks. Loetavuse huvides on vast parem, kui järgnev lause algaks u kujul "Sellises olukorras jäävad mähise keerdude vahele tühjad alad." vmt.


Ühekihilise tihemähisega induktiivpool:

  1. Lõpus, kus on lahti seletatud valemis kasutatud tähised, on koht, kus seletatakse lahti suhe d/s: "k2 saadakse suhtest d/s, kus t on mähise tihedustegur". Usun, et siin on t asemel d'd mõeldud.
  2. Kohe järgi tuleb s'i lahtiseletus, kus pole öeldud, mida tähistab "l".


Mitmekihiline induktiivpool:

  1. Teisel real on pooli alus kirjutatud kokku, kuigi peaks lahus olema.


Lamemähisega induktiivpoolid:

  1. Esimeses lauses on minumeelest sõnastusviga, usun, et õigem oleks nii: "Lamemähisega induktiivpoolide omadused sarnanevad ühekihiliste sammähisega poolidega".

Südamikuga induktiivpoolid:

Magnetsüdamikud:

  1. Lingitud sõna "elektromagneetiline" peaks olema "elektromagnetiline".
  2. Eelnevale järgneb kohe komaviga- "...elektromagnetiline algläbitavus on suurem, kui karbonüülraual..." -> kui ees koma ei käi, sest tegu on võrdlusega.
  3. Kolmas rida: võiks olla loetavuse huvides pigem nii: "Pehmemagnetferriidid on kasutusel üldiselt nõrgas magnetväljas (siia alla ei kuulu mangaantsinkferriit)".
  4. 4.real on järjekordselt viga sõnas "ferromagneetiline" -> peaks olema "ferromagnetiline". Lisaks on sõnas "südamike" vaja lisada eelviimasele kohale veel üks "k".
  5. 5.real võta üks "e" sõnast "magneetiline" maha.
  6. tähiste seletuse real on samuti probleem sõnas "magneetiline". Lisaks on sõnas "pikus" samal real üks k puudu.
  7. südamiku parameetrite stabiilsus - viga on sõnas "magneetiline", mitmes kohas on see probleem. Minumeelest peaks sõna "varrassüdamik" olema eraldatud sidekriipsuga. Lisaks kõik "ke" lõpud peavad olema "kke" (näiteks "varras-südamikke", "plaatsüdamikke" jne). Sõna "keermestatud" on ühes kohas kirjutatud "keermesttud". Lõpus on samuti sõna "poolialus", mis peaks olema kirjutatud lahku.


Ferriit- või karbonüülsüdamikuga poolid:

  1. Esimene viga on juba pealkirjas, peaks olema "Ferriit- või...", sest ferriitsüdamik on üks sõna.
  2. Sama viga on esimesel real tekstis ka. Lisaks kui "poolidel" on mitmuses, siis peaks seda olema ka "Silindrilistel..." lause alguses.
  3. Teisel real peaks sõna "kui" asemel olema sõna "kus" ning lõpus "sees" asemel "keskmes".
  4. Tähiste seletuse real on jälle valesti sõna "magneetiline".


Ummissüdamikuga induktiivpoolid:

  1. Kuna "ummissüdamikuga" on üks sõna, siis peab esimese sõna järel olema sidekriips. Lisaks on kasulik kokku hoida "ja"'de "ning"'ide jmt sõnade pealt. Seega võiks esimene lause olla pigem nii: "Ummis- ehk mantelsüdamikuga poolidele on omane suur hüvetegur, varjestusaste ning väike omamahtuvus".
  2. Teisest lausest siin lõigus hetkel ma aru ei saa. Proovi see ümber sõnastada natuke võibolla.


Diamagnetsüdamikuga induktiivpoolid:

  1. Esimeses lauses "milledel" asenda sõnaga "millel". Samuti 2xsõna "mittemagneetiline"-> üks e võta vähemaks.
  2. Teises reas on "k" viga -> "Kõige väiksemad kaod on puhtast vasest südamiku..." -> peab olema "...südamikku...".


Induktiivpoolide varjestus:

  1. Teises lauses peaks ilmselt "Parasiitsidestus" sõna lõpus veel "t" olema.
  2. Viimasest lausest ei saa aru- mida mõeldakse "andmete" all?
  3. Kolmandal real on sõna "plekkist" -> üks ka võta vähemaks.

Konkreetsed viited on tegemata- kirjandus on küll olemas, aga minuteada peaks siiski näitama ära, mis lõik/fakt/lause kust kohast pärit on. Ehrenpreis 13. november 2011, kell 19:08 (EET)Vasta


Eestikeelne mõiste 'pool' on siin ühepoolselt okupeeritud. Pool on eesti keeles õõnessüdamik, millele keritakse niiti, lõnga, traati, juhet jne. Induktiivpool on mehaaniliselt (füüsiliselt) pool, millele on keritud mingi arv keerde traati, millest elektrivoolu läbilaskmisel moodustub elektrilises mõttes induktiivsus - vooluahelas induktiivtakistus, mille suurust saab pooli õõnsusesse (tühemikku) paigutatud ferromagneetilise materjali nihutamisega muuta. Kasutaja, 15. november 2017, kell 15:47 (EEST)

Naase leheküljele "Induktiivpool".