Arutelu:ID-kaart
Kas teiste riikide analoogilised kaardid ei ole ID-kaardid? Andres 28. jaanuar 2006, kell 17.26 (UTC)
- tead aga mulle tundub, et sellist asja nagu ID-kaart pole üldse olemas... vaata seda dokumenti... :) - Ahsoous 28. jaanuar 2006, kell 17.57 (UTC)
- Ei saa pihta. Andres 28. jaanuar 2006, kell 18.03 (UTC)
- võta see kaart välja ja loe ta pealt mis seal kirjas on ... eesti keeles on selle asjanduse nimetus isikutunnistus - Ahsoous 28. jaanuar 2006, kell 21.13 (UTC)
- Minumeelest võib sellest järeldada ainult seda, et ID-kaart on isikutunnistus, mitte aga seda, et isikutunnistus on ID-kaart. Andres 28. jaanuar 2006, kell 21.56 (UTC)
- Mina aga teen sellest sellise järelduse, et sehukest asja nagu ID-kaart ei ole üldse olemaski... (arvamuste paljusus ;) selles mõttes, et jah eesti isikutunnistus on oma olemuselt id-kaart aga id-kaart ei ole Eesti Vabariigi isikuttõendav dokument!!! Ahsoous 28. jaanuar 2006, kell 22.20 (UTC)
- Minumeelest on ID-kaart Eesti dokumendi nimi, mitte üldnimetus sellistele dokumentidele. Üldnimetus oleks ehk nt. elektrooniline isikutunnistus või digitaalne isikutunnistus vms. --Boy 28. jaanuar 2006, kell 19.32 (UTC)
- See tulekski välja selgitada. Andres 28. jaanuar 2006, kell 19.48 (UTC)
- Kui lähtuda inglisekeelsest vikist, võib vist termint id-kaart ka laiemalt kasutada aga seljuhul ei saa seda kindlasti siduda sellega, et kaardil on kiip. Seljuhul tuleks öelda, et tegemist on "isiku identifitseerimiseks kasutatava dokumendiga, mis on kaardi kujul". Kiipidega on ainult ID-1 kaardid. --Boy 28. jaanuar 2006, kell 19.57 (UTC)
- Peame välja uurima, kuidas sõnu kasutatakse eesti keeles. Näiteks eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistused olid ilma kiibita kaardid, neid aga pole kunagi nimetatud ID-kaartideks.
- Mis on ID-1 kaart? Andres 28. jaanuar 2006, kell 20.04 (UTC)
- ID-1 on üks kaardiformaatidest ISO standardi 7810 kohaselt. Lisainfot inglise wiki artikkel.--Boy 28. jaanuar 2006, kell 21.39 (UTC)
Ehk on eRT abiks? ISIKUT TÕENDAVATE DOKUMENTIDE SEADUS § 2. Isikut tõendav dokument
(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument,
kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis
ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt
ei sätesta teisiti.
(2) Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on:
1) isikutunnistus; 2) Eesti kodaniku pass; 3) diplomaatiline pass; 4) meremehe teenistusraamat; 5) välismaalase pass; 6) ajutine reisidokument; 7) pagulase reisidokument; 8) meresõidutunnistus; 9) tagasipöördumistunnistus; 10) tagasipöördumise luba. Suwa 5. september 2006, kell 20:26 (UTC)
" ja andmete krüpteerimine." - Tõstsin välja, sest sellisel kujul on eksitav. Andmete krüpteerimiseks pole ID-kaart oluline. Kui peetakse silmas DigiDoc utiliite, siis selle kaudu saab ilma ID-kaardita krüpteerida, peab olema kehtiv sertifikaat. ID-kaart on ilmselt pigem vajalik dekrüpteerimise juures, nagu teistel krüpteerimis/dekrüpteerimisprogrammidel parool. Aga kuidas tuleks täpselt sõnastada? Las teeb seda mõni IT-asjatundja.--Rünno 6. juuli 2009, kell 05:02 (UTC)
Skannida tuleks ka Eesti Vabariigi isikutunnistus 20.-30. aastatest ja lisada lühiinfo. Annab veidi ajaloolist tausta. Amherst99 6. juuli 2009, kell 20:24 (UTC)
- Isikutunnistus ja ID-kaart on laiemalt võttes kaks ise asja.
- Mainitud EV Isikutunnistuse teema on siin: Arutelu:Isikutunnistus
- suwa 7. juuli 2009, kell 05:59 (UTC)
Artikli sissejuhatuses on praegu selline lause: "Euroopa Liidus välja antud isikutunnistused õigustavad selle omanikku liikmesriikide vahel reisima." Kaks küsimust: 1. Keeleline: Kui tahetud on öelda "annavad õiguse", siis "õigustavad" vast ei ole sama tähendusega sõna (või kas mu keeleoskus/tunnetus eksib? Eesti keel pole minu parim keel)? 2. Sisuline: EL isikutunnistused (nt. Eesti ID-kaart) vist ikka ei anna omanikele sellist õigust? Pigem on õige öelda, et ID-kaart on piisav isikut tõendav dokument EL-is reisimisel (neile, kel see reisimine lubatud on). ID-kaart võib olla nt. ka Eestis elamisluba omaval inimesel, kelle kodakondsusjärgse riigi kodanikel pole õigus EL-is viisavabalt reisida. Tema ei tohi Eestist mujale EL-i reisida, vaatamata sellele, et tal ID-kaart olemas on. Reimgild 29. september 2009, kell 11:45 (UTC)
- 1. Sõna "õigustama" kasutatakse mõnikord ka tähenduses "õigust andma". Ma ei tea, kas see on korrektne. Mina pigem väldiksin niisugust kasutust.
- 2. Nõus. Andres 29. september 2009, kell 12:01 (UTC)
- Aitäh selgitamast ja artiklit kohe parandamast! Reimgild 29. september 2009, kell 13:30 (UTC)
Mis tähendab "aktuaalne aadress"? Andres 10. jaanuar 2010, kell 18:02 (UTC)