Arutelu:Hermann Stock

Miks on Hermann Stock kategoriseeritud Eesti tõlkijate alla, kui ta polnud ei eestlane ega käinud kunagi ka Eestis?! Athanasius Soter 15. jaanuar 2011, kell 01:04 (EET)

Aga ta tõlkis Balthasar Russowi Liivimaa kroonika eesti keelde; kodune keel oli tal eesti keel. --Juhan121 15. jaanuar 2011, kell 01:10 (EET)

Siis tekib küsimus, kas kategooria Eesti tõlkijad alla peaksid käima ka kõik eesti keelde tõlkijad, kes pole eestlased? Kuna praegu Stock on vist peaaegu ainuke, kellest on artikkel, siis vist pole tõesti mõtet eristada. Athanasius Soter 15. jaanuar 2011, kell 01:17 (EET)

Kuigi Amiran Kaladze on kategoriseeritud kui lihtsalt tõlkija. Athanasius Soter 15. jaanuar 2011, kell 01:19 (EET)

Väidetavalt käis küll Eestis. Heili Reinart kirjutab: "Augusti lõpul 1941. aastal oli oma väeosaga Eestisse saabunud noor mobiliseeritud luulehuviline pastor-reamees Hermann Stock. Ta oli sündinud 1916. aastal pikkade traditsioonidega saksa vaimulikus perekonnas Baierimaal. Esimese vaba päeva pärastlõunal otsustas Hermann Stock üles otsida ühe eesti pastori, kelleks osutus praost Aleksander Täheväli. Ta on meenutanud: «Ja siis pärisin kirjanike järele. Ning seepeale nimetasid nad mõlemad kui ühest suust Marie Underi nime.»

Paar nädalat hiljem seisiski kõhnavõitu ja kitsa näoga brünett saksa mundris noormees Nõmmel luuletaja majaukse taga. «Mind tervitati aupaklikult ja Marie Under kui ka Artur Adson vastasid mu küsimustele viimistletud saksa keeles. /…/ Pea olin tema majas sagedane külaline. Ja pea kohtasin ka seal mõndagi eesti vaimse eliidi esindajat.» Ta pidas silmas Johannes Aavikut, Henrik Visnapuud ja Gustav Suitsu. Hermann hakkas innukalt õppima eesti keelt ning katsetas peatselt Underi luuletuste saksa keelde tõlkimisega. Marie Underile meeldis samuti Hermann Stock väga.

Andrus Roolaht on oma mälestustes kirjutanud: «Vähesed teavad aga, et Karl Hackerit, kes elas samuti Nõmmel, ja tema tütart Dagmarit, kes oli hästi brünett kaunitar, kahtlustati Saksa okupatsiooni ajal semiitlikus päritolus. Eesti Julgeolekupolitsei assistendid, kes nende esivanematest säilinud personaalseid dokumente sobrasid, pidid juurdluse siiski pettunult lõpetama.» Seda uurimist oli vaja toimetada sellepärast, et hitlerliku võimu all oli sakslastel keelatud abielluda juudisoost isikutega. Ja sõduritel oli üldse keelatud abielluda okupeeritud alade elanikega. Ometigi toimetas praost Täheväli Tallinnas väikese kirikliku laulatustalituse ja pani 10. septembril 1943 Dagmari ja Hermanni paari." Kust võeti väide, et ta kunagi Eestis ei käinud, ei tea. Reinarti artiklist (mis oletatavasti põhineb peamiselt Sirje Kiini raamatul, aga ma ei tea, kas ainult sel) ei paista ka, et oleks õige artiklis esitatud väide, justkui olnuks Stock "armee pastor". Armees teeniv tegevvaimulik ei olnuks tõenäoliselt reamees, pigem oli ta ehk olnud pastor eraelus. Reinart ei ole ka öelnud, et Stock hiljem oleks armee teenistuses olnud. "Varsti pärast sõja lõppu Hermann vabastati ja ta leidis tööd vaimulikuna Lõuna-Saksamaal." --Ehitaja (arutelu) 8. detsember 2023, kell 20:45 (EET)