Arutelu:Harilik mänd

Viimase kommentaari postitas Estopedist1 4 aasta eest teemas Luitemänd ehk tuulemänd.

Minu meelest ei ole hea, kui artikkel põhineb ainult ühel allikal. Hakatuseks võiks vaadata, mis teistes vikides kirjas on (ma võin seda ise teha, kui aega saan). Teistes vikides on ka mitu pilti, mille võiks ka siia panna. Andres 04:34, 23 Aug 2004 (UTC)

Ei, muidugi ei ole see hea. Aga ega see ainus allikas polegi. Levikut maailmas kirjeldasin inglise vikis üleval oleva levikukaardi järgi; kõrgeimat puud kontrollisin H. Relve raamatust "Põlispuud". Enim on artikli lõpus antud allikat kasutatud paljunemise ja kasutamise juures. Väikese osa andmetest võtsin aadressilt http://ee.www.ee/ (selle, et puud on igihaljad (ENEKE), mille peale muidugi igaüks ise lõpuks tuleks, ja mõned rahvapärased nimetused). Jaan513 15:00, 23 Aug 2004 (UTC)
Alajaotuse Nimed kirjutasin ise kontrollides ee.www.ee andmetest perekonnanimede Mänd ja Tamm levikut. Jaan513 15:06, 23 Aug 2004 (UTC)

Zosma 22. aprill 2007, kell 04:37 (UTC) Puidu pilt on kuuse, mitte männi puidu moodi

Commonsis on puidust kolm pilti, üks neist langeb kokku siinsega. Kui mõni neist on männile tüüpilisem, siis võib pildi asendada. Andres 22. aprill 2007, kell 14:34 (UTC)

Zosma 22. aprill 2007, kell 16:20 (UTC)Männi puit see pole...mis see commons on?

Miks see ei ole männi puit? Ma leidsin pilte Google abil, nad on sellega sarnased. Geonarva 22. aprill 2007, kell 16:59 (UTC)
Vaata alajaotuse "Välislingid" alt. Andres 22. aprill 2007, kell 17:07 (UTC)

Zosma 23. aprill 2007, kell 09:17 (UTC)See on kuusepuidu pilt okste järgi ja punaka lülipuidu puudumise järgi

Kas mõni nendest kolmest pildist sobib? Andres 23. aprill 2007, kell 16:10 (UTC)

Mull hööveldatud männilaudu on, katsun lähiajal pildi teha ja panna Zhosma

Jah, see oleks tore. Andres 24. aprill 2007, kell 06:41 (UTC)

pilt on eesti jämedaimast männist. kus see kasvab? v.valper


Hariliku männi puit (ja sellest valmistatud mööbel) on sellise mustriga: - Kas selle illustreerimiseks peaks kõrval olema pilt? Igatahes ei ole ja ma leian, et sellist lauset pole ka vaja. Selle võiks panna parem pildiallkirjaks.--WooteleF 20. veebruar 2008, kell 11:56 (UTC)


Levikukaardid saab lisada uue {{taxobox}}iga inglise vikist. --Tiuks 25. märts 2008, kell 13:43 (UTC)

Teisaldamine muuda

Teisaldasin märksõna "mänd" liigi alla, kuid pole jõudnud kontrollida kõiki linke, et kas nad ikka räägivad liigist, mitte perekonnast--Dj Capricorn 6. juuni 2009, kell 14:10 (UTC)

Selle teisaldamisega vähemalt enamik linke muutus nüüd õigeks, mis enne olid valed--Dj Capricorn 6. juuni 2009, kell 14:11 (UTC)

Kui infokast on nii lai, siis minul vasakule midagi ei mahu. Andres 5. oktoober 2010, kell 13:20 (EEST)Vasta

Suurendasin infokasti ainult 25 px võrra (250→275).--Iifar 5. oktoober 2010, kell 13:26 (EEST)Vasta

Ifair, sa lisasid küll sünonüümid, mis iseeneset ju tore, aga oled visanud välja päris palju olulist männi ja Eesti "suhetest", see pole kül päris õige..Zosma 5. oktoober 2010, kell 13:29 (EEST)Vasta

välja ei visanud midagi, vaata allapoole. Eesti kohta käiv jutt on nüüd eraldi alapealkirja all. --Iifar 5. oktoober 2010, kell 13:31 (EEST)Vasta
vabandustZosma 5. oktoober 2010, kell 13:35 (EEST)Vasta

Minu meelest oli Pilt:Pinus sylvestris Glenmuick.jpg parem kui praegune pilt Laekvere männist, kuigi see ei asunud Eestis. Taivo 23. aprill 2012, kell 17:16 (EEST)Vasta

Männi energia? muuda

Ma ei pea alajaotust "Männi energia" entsüklopeediliselt sobivaks. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 21:57 (EET)Vasta

Minu meelest on küsimus ainult selles, kuidas esitada. Andres (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 22:52 (EET)Vasta
Olgu. Esitlusviis ei sobi. Ainult, et seda vaadates pole ma sugugi kindel, et oskaksin seda üldse sobivaks kohendada. Ivo (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 00:26 (EET)Vasta
Nii ei oskagi, on tarvis rohkem üksikasju. See, mis on öeldud, on juhuslikult valitud. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 00:35 (EET)Vasta
Tere!
Ei valinud esitust juhuslikult mina - lihtsalt ei osanud siis paremini - hetkel ei saa aga mina aru mis kahtluse alla on seatud - et juurtega mänd ei ole funktsionaalne 'energiatöötlemisüksus' vaid lihtsalt 'pulk püksis'? - kuidas tema peaks oma rakutasandi eluks vajalikku energiat saama - ei siin ei ole tegemist männiusuga - südamehaigetele võib ka muusikaenergia kahju tuua ning värskete taimede söömine kui osad ravimid peal...
90.190.32.195 5. veebruar 2015, kell 06:37 (EET) alias ПростотаVasta
Esiteks tuleks vast täpsustada, et energiast räägitakse siin esoteerilises, mitte füüsikalises tähenduses. Kuid seni on kirjutama artikkel Energia (esoteerika), seepärast ei saa ka vastavalt linkida. Teiseks peaks kohe lõigu algusest selguma, et siin ei ole juttu tõenduspõhisest meditsiinist (kui jutt on südamehaigetele vastunäidustusest), vaid rahvauskumustest. Indiaanlaste seljasügamise lause vähemalt viitab, et jutt on rahvalikust kombestikust. Viidatakse allikale: Ain Raal, "Seitse tervendavat puud", Tartu Ülikooli Kirjastus. Samale allikale on samas artiklis viidatud kokku 10 korda erinevate numbritega, see vajaks korrastamist.--VillaK (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 08:52 (EET)Vasta
Mõtleks nii: energia on vast ikka energia kui esoteerika on energia sünonüüm siis vast aga ikka ei ole küll... kuidas keegi miskit energiat omastab kas võrdväärsena selg-selja vastas või naksti jalalt maha ja rappima on juba artiklis sees pisut: erinevad kasutusviisid...
rahvamedistsiin oli enne noort tõenduspõhise meditsiini kontseptsiooni ja viimane on hakanud ka Eestis levima aga raskustega, mitmed pooldajad ei mõista inglise keelt ja/või teisi võõrkeeli lugeda... kontseptsioon ei ole energia ja seda tuleb järjekindlalt omandada, osade med.teadlaste puhul saame kohati rääkida jah omamaise tugevasti lihtsustatud versiooni rakendamisest ja sellest kirjutamisest - midagi on aga ilmunud farmakognoosia vallas...
Mariina 5. veebruar 2015, kell 09:23 (EET) alias Простота
Energia mõiste on mitmetähenduslik. Artiklile Energia linkida ei saa, sest see räägib füüsikalisest suurusest. Lõik "Männi energia" ei räägi aga ei mehhaanilisest energiast, soojusenergiast, tuumaenergiast, elektrodünaamilisest energiast, keemilisest energiast ega hüdraulilisest energiast. Vaid hoopis mingist teistsugusest. Mina seda energialiiki kirjeldada ei oska, kuid tean, et sellisest energiast on kirjutatud pakse raamatuid. Neid raamatuid liigitatakse Esoteerika valdkonda. Esoteerika ei ole energia sünonüüm, vaid on autoreid, kes kirjeldavad energia mõistet esoteerilises tähenduses, nt [1] Tegin puust ette, aga punaseks ei hakka värvima ... --VillaK (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 10:24 (EET)Vasta
Jah. Ainult et artiklipealkiri Energia (esoteerika) on ette nähtud ja sellele saab linkida küll, kuigi link on praegu punane. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 15:00 (EET)Vasta

Kirjandusviited muuda

Inglisekeelsete teadusartiklite valik kirjanduse loetelus on minu jaoks mõistetamatu - miks on olulised just need allikad, aga mitte mõned teised. Tundub täiesti juhusliku valikuna. Teadusartikleid hariliku männi kohta on kirjutatud tuhandeid: Web of Science annab märksõna Pinus sylvestris järgi 8601 artiklit. Mina otsiks eestikeelsest Vikipeediast viiteid eeskätt teemakohase eestikeelse kirjanduse või Eestit käsitleva inglisekeelse kirjanduse kohta. Kui ma otsin inglisekeelseid artikleid näiteks Suurbritannia männipopulatsiooni kohta, siis ma vaatan kas inglisekeelsest Vikipeediast või kohe Web of Science'st, EBSCO'st, Google Scholar'ist või mujalt. Ma ei hakkaks selliseid kirjandusviiteid kindlasti otsima eesti Vikipeedia hariliku männi artiklist. Muuseas, Web of Science märksõnaotsing "Pinus sylvestris" and "Estonia" annab tulemuseks 87 inglisekeelset artiklit, kus on juttu nii harilikust männist kui ka Eestist. Paljudel nendel artiklitel ongi Eesti autorid või kaasautorid. See oli mulle omamoodi üllatuseks (kuivõrd ma ei ole bioloogia valdkonnas üldiselt tegev) ja see oleks midagi, mis ka Eesti Vikipeedia lugejaid võiks huvitada. Muidu võib lugejale jääda eksilik mulje, et Eestis üksnes Ain Raal, Hendrik Relve ja Malle Kurm teavadki midagi harilike mändide kohta. Aga tegelikult on hulk Eesti teadureid kirjutatud hulga huvitavaid artikleid, nt kuidas on Eestis hariliku männiga rekultiveeritud endisi kaevandusi, kuidas kasvab harilik mänd Balti mere rannadüünidel, millised on kasvumustrid erinevates metsakooslustes jne --VillaK (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 08:52 (EET)Vasta

Artikkel harilik mänd on pooleli, ma veidi aitasin siit ka aga jooksvalt saab materjale lisada harilik mänd teadusuuringutes, hariliku männi kahjurid, geneetika, ensüümid, aminohapped, biokeemiline koostis, kaitsemehhanismid: süsteemne omandatud resistentsus jmt ilmselt üks inimene kõike korraga ei jõuagi aga püüda ikka võib (mõeldud egas need hariluulke männile vastama ei saagi, seistes tema ees ja nemad sinu elu ümber ei ole tegelikkuses sõnadele kantud ja seda ei saa vast ka pärandada)...
Mariina 5. veebruar 2015, kell 09:23 (EET) alias Простота
See on nii nagu iga asjaga siin vikipeedias: mõned asjad kujunevad stiihiliselt, mõned asjad kellegi ebasüstemaatilise töö tulemusena, mõned asjad on teadliku korrastamise tulemust. Kui keegi teadlikult korda ei loo, siis korda ka ei teki.
Nii mahuka teema puhul peab kirjanduse loetelu olema teemade järgi organiseeritud, nagu ka artikkel ise peab põhjalikuma käsitluse korral hargnema. Loomuliku arengu puhul nii juhtubki: kui kirjandust artikli kirjutamisel tõesti kasutada püütakse, siis kirjanduse loetelu hakkab kasvama. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 15:00 (EET)Vasta
Tõesti Mariina, palun lõpeta artiklite uputamine nende välislinkide ja veebiversioonidega. Kui tahad teha kirjandusliku loetelu, tee see enda lehele. Sinu artiklid on ka jubedalt vormistatud. Võta eeskuju näiteks nendest muudatusest.--Raamaturott (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 14:22 (EET)Vasta
Minu meelest välislinke ikka tohib panna. Kui neid läheb paljuks, tuleb koos mõelda, mida teha. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 16:06 (EET)Vasta
Tänan Raamaturotti. Mul on hea meel, et siin on korrastatud mõtlemisega inimesi. Andres ja Mariina peaksid üle lugema Vikipeedia juhendi vastavad osad: "Vikipeedia ei ole linkide kogu" ja "Vikipeedia ei ole süüdimatu infokogum": Vikipeedia ei ole koht, kuhu kuhjata võimalikult palju informatsiooni. Asjaolu, et miski on täiesti õige ja täpne, ei pruugi olla veel sugugi kohane põhjendus entsüklopeediasse kandmiseks.
Kui juhendi selle osa kohta on vastulauseid, siis tuleb need tõstatada Üldises arutelus.
Andres kirjutas: kui kirjandust artikli kirjutamisel tõesti kasutada püütakse, siis kirjanduse loetelu hakkab kasvama. Konkreetselt juhul on probleem selles, et kirjanduse loetellu lisatud allikaid ei ole kasutatud artikli kirjutamisel. Andres kirjutas: Minu meelest välislinke ikka tohib panna. Minu meelest ka tohib panna kui on selge seos artikliga. Kui see puudub, siis on paraku tegemist just "linkide kogu" ja "süüdimatu infokogumiga", mida Vikipeedia juhendi järgi olema ei peaks.
Kui mõned asjad kujunevadki stiihiliselt, siis see ei tähenda veel, et reeglid üldse ei kehti, et oleks lubatav nende eiramine või et nt bürokraat saaks lubada kasutajal reegleid eirata.--VillaK (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 08:21 (EET)Vasta
Ma tean omast kogemusest, et töö käigus tekib selliseid allikaid, mida ei ole veel jõudnud kasutada, kuid mis puutuvad teemasse. Minu meelest on loomulik need ära tuua. Kirjanduse loetelu ei ole kasutatud kirjanduse loetelu. Kasutamist näitavad viited. Kui puudub seos artikliga, siis on teine asi. Kui leiate mõne kirje, millel puudub seos artikliga, siis juhtige sellele tähelepanu. Seose puudumist siin ju ette ei heidetud, vaid seda, et kirjanduse loetelu on juhuslik ja ebasüstemaatiline. Reegleid selle kohta, kui palju ja milliseid linke tohib olla, meil ei ole.
Ei bürokraat ega keegi teine ei saa midagi keelata. Saab ainult artikleid muuta ja kasutajatel juurdepääsu tõkestada. Õpetada on mõtet ainult juhul, kui on lootust, et see tulemusi annab. Selleasemel et nõuda, et keegi teeks midagi teisiti, näiteks ei paneks üldse välislinke, tuleks minu meelest püüda artiklit paremaks teha. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 10:15 (EET)Vasta
Ükskõik millised reeglid ka ei oleks, need näitavad, millist, lõpptulemust me tahame. Aga ei saa igaühelt nõuda, et ta reegleid järgiks.
Kui keegi paneks juhusliku valiku asemel sisse 8000 artiklit, siis oleks veel raskem nendega toime tulla. Praktiline probleem on minu meelest just selles, et kirjandust on olemas liiga palju, et täielik esitus oleks ülevaatlik. Praegune valik on töö käigus tekkinud, ja meil on ka võimalik otsustada, mida nendega peale hakata. Kui kirjanduse loetelu kasvab proportsionaalselt artikli mahuga (ja võimaliku hargnemisega), siis ei ole minu meelest midagi katki. Ma kujutan ette, et sel juhul ei teki ühegi artikli juurde liiga pikka kirjandusloetelu. Igaüks, kes artikli kallal töötab, võib vaadata, mida me nendest artikli jaoks leiame ning kas nad on nii olulised, et jätta nad üldisesse kirjanduse nimekirja, kas nad sobiksid mõne haruartikli kirjandusloetelusse, kas jätta nad pärast kasutamist alles ainult viidetena, kas rühmitada kirjandusloetelu temaatiliselt. Kõigil neil on seos artikli teemaga, sest nad räägivad harilikust männist.
Kes tahab, et loetelu oleks hästi valitud, peab sellise loetelu ise koostama. Ma arvan, et realistlik on eeldada, et see tekib artikli sisu täiendamise kõrvalsaadusena. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 10:35 (EET)Vasta


kelle omad veel on 'jubedalt vormistatud', teate mis Vikipeedia kasutaja Raamaturott, minule ka ei istu see, et pidevalt 'minu ..... taga passite ja peidate ja kustutate' justkui muud poleks teha aga see pole minu asi ajada, minule meeldib lugeda - need kel meeldib Vikipeedia artikleid vormistada las nemad siis vormistavadki, kõik ei peagi oskama ei vormistamist ega komplekteerimist - kirjajutt oleks tundunud hoolitsevana ja usutavana kui see oleks ilmunud ammu enne praegust siia Vikipeediasse mõtlen ma ...
kirjanduse loetelu ei pea mina mõttekaks küll enda lehele lisada ja kuidas see peaks välja nägema, et artiklitel oleks allosas link Portaalile:Mariina või? Kuulge jätke jama, minul isiklikult on neid sama palju vaja kui jänesele stopptuld ...
Mariina 5. veebruar 2015, kell 16:14 (EET) alias Простота
Äkki mõtleks ka sellele, miks ei ole sa saanud oma suure kaastööd eest (1500 uut artiklit) ühtegi tunnustähte (või ei hooli sa sellistest asjatest). Artiklist üleliigse kustutamine ei ole keelatud. Ja ka sellest artiklist eemaldaksin välisallikate all olevaid linke. Lihtsalt soovitaksin sul rohkem eeskuju võtta teistest artiklitest. Kui tahad panna midagi enda lehele, siis tee artikkel enda nimeruumis – "Kasutaja:Mariina/ .... ".--Raamaturott (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 16:39 (EET)Vasta
Vikipeedia kasutaja Mariina kaastöö ei ole suur ja minugi poolest on see jälle liigne eputamine tuua siin miskit 1500 uut artiklit - mis on see arv Vikipeedia artiklite seas- peaaegu mitte miski. Mis need tunnustähed on? Kuidas saaks neist hoolima hakata? või soovisite mulle koha kätte näidata - umbes nii, et mine elutse koos oma madude ja haigustega kus see ja teine - või miskit nii - päris naljakas...
Mariina 5. veebruar 2015, kell 16:49 (EET) alias Простота
Alustatud artiklite arvult oled kaheksateistkümnes kasutaja (Kasutaja:Kruusamägi/Üldist statistikat). Tunnustähte kohta uuri kasutajate lehti.--Raamaturott (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 17:06 (EET)Vasta

Jätke see tühi nääklemine, täiuslikku kirjutajat meil ei ole ega ole ka oodata. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 21:22 (EET)Vasta

Tere!
Mina ei arva nii, kui Vikipeedia kasutaja Raamaturott soovib midagi aruteludes kirja panna (mul avaldub vahel võime ka 'sõnatuid' 'sõnu kasutama' panna) siis see on tal lubatud ja ta ju esindab aktiivseid vikipedistide (administraatoreid) - ta liigub Vikipeedias justkui teisiti miskit sorti statistika (periood teadmata) ja tunnustähed mina ei ole sinna veel jõudnud ega jõudmaski- minu jaoks küll mitte aga tema jaoks võis see oluline info olla - hariliku männi artiklit see küll koostada ei aita, ehk aitab see:
* E. Strzelczyk, U. Leniarska, Production of B-group vitamins by mycorrhizal fungi and actinomycetes isolated from the root zone of pine (Pinus sylvestris L.), Plant and Soil, 1985, 86. väljaanne, nr 3, lk 387-394.
Mariina 6. veebruar 2015, kell 06:48 (EET) alias Простота
Nääklemisest on asi väga kaugel. Mina usun küll, et Mariina suudab tagasisidet arvesse võtta ja enda kaastöid paremaks muuta. Isegi kui tal alguses tekib väike vastureaktsioon ja võib-olla isegi kerge solvumine. Mariina on ennast näidanud sihikindlana ja ta ei lase ennast nii kergelt rööpast välja ajada. Aga ma usun ka, et Vikipeedial oleks Mariina energiast märksa rohkem kasu kui paluda nt tema abi konkreetsete tööde juures, selmet lasta sel energial siin stiihiliselt toimetada.--VillaK (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 08:33 (EET)Vasta
Minu meelest on see nääklemine, kui inimesele öelda, et ta peab tegema seda, mida ta ei suuda teha, ja visata talle nina peale, et ta pole tunnustähti saanud. Me ei saa kelleltki nõuda, et ta töötaks nii, nagu meie tahaksime. Artiklid valmivad kollektiivse tööna, üks inimene ei saa töötada veatult. Reeglid ei tähenda seda, et inimestel, kes neid ei järgi, keelatakse töötamine. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 10:15 (EET)Vasta
Siit ilmneb, et minu ja Raamaturoti suhtumine Mariinasse on palju parem kui Andresel. Ma ei julge küll kuidagi esineda sellise avaldusega, et Mariina paremini ei suuda. Ja seepärast ei ole ma ka pidanud paljuks võtta veidi aega ja anda tagasisidet. Ka piiride järgimine ja piiride seadmine on oluline. Kui keegi ei anna tagasisidet, et kusagil minnakse üle piiri, siis on probleem juba nendes, kes tagasisidet ei anna, mitte selles, kes üle piiri läks. --VillaK (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 10:44 (EET)Vasta
Ma saan Sinu argumendist aru küll, kuid ma hindan olukorda teisiti. Ja sellisel kujul, nagu tegi Raamaturott, tagasisidet anda ei ole minu meelest kohane. Kui ma ütlen, et inimene ei suuda (mis muide osalt tähendab ka seda, et ei taha) üht või teist teha, siis see ei tähenda, et ma suhtun temasse halvasti. Mina ise ka ei suuda kõike seda teha, mida minult nõutakse või palutakse, kas või siinsamas Vikipeedias. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 11:45 (EET)Vasta
meenutan loetud mälu järgi väljavõtet oli miski kaart (meditsiiniline ja lapse arengut jälgiv Eesti NSV aegadel) kus 2,5 aastase laps-Mariina kohta kirjutati, et laps on väga hästi arenenud ja räägib vabalt ning palju kuid väga närbi söömisega, väga kõhn ja mängib pea alati üksinda. Aga tänaseks on miskit muidugi muutunud- väga kõhn täiskasvanud-Mariina ei ole, räägib ikka veel vabalt ja töötab ikka veel üksinda nii et õigus, mitte et sellel Vikipeediaga ülepea midagi pistmist peaks või saaks olema, on neil kes 'küürakat enne hauda parandada ei püüaks' - ma ei saa nõustuda valdava enamiku inimestega aga need paar inimest kellega ma nõustuksin ei luba sellel vägivallal sündida, et mingi kasu nimel 'kass-Mariinat' dresseerida aga minu jaoks on see teema nüüd läbi tõmmatuks saanud - kui inimesed soovivad Vikipeedia kasutaja Mariinast kirjutada las siis nemad kirjutavad...
Mariina 6. veebruar 2015, kell 10:53 (EET) alias Простота

Õisikud või/ kas käbikesed? muuda

"Bioloogia põhikoolile I", Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar, Avita, 2001, lk 66:

Männil nagu teistelgi okaspuudel pole õisi, Nende asemel on isas- ja emaskäbid. Tillukestes kollastes isaskäbides on tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Noortes emaskäbides on seemnealgmed, millest pärast tolmelmist ja viljastamist arenevad seemned.

Mariina 23. jaanuar 2016, kell 15:09 (EET) alias Простота

Aitäh! Teen parandused. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2016, kell 11:49 (EET)Vasta
Tegin parandused, aga ma kahtlen, kas praegune sisu on õige. (Emas)käbid ei ole ju 5 kuni 6 mm pikkused, vähemalt valminuna mitte. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2016, kell 12:10 (EET)Vasta
Tere Andres!
Kui nii on õigem - veebis on mitmete lehekülgede kaupa juttu männiõitest... aga männi isasõisi võib Vikipeedias leiduda ka teistes männiartiklites - ma ilmselt ei oska neid välja sõeluda...
Isas- ja emaskäbide pikkused vajaksid täpsustusi ja ilmselt tolmukaid neil ka ei ole...
Mariina 24. jaanuar 2016, kell 17:35 (EET) alias Простота

Iifar parandas tagasi. Aga asi jääb ikkagi segaseks, sest näiteks artiklis Õis on õis defineeritud ainult katteseemnetaimede jaoks. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2016, kell 19:57 (EET)Vasta

Tere Andres!
Siinkohal ei saa mina aidata: mõned Vikipeedia kasutajad käituvadki minu arust 'tuulispasana'.
Kui oluline on mändide paljunemisest korrektsetes bioloogilistes terminites kirjeldada ma ei tea, kas vormistada vastulause artikli tagaseljas? Mis siis kui 'vead' tikuvad PISAsse? Minu arust vajaks kõnealune just rohkem lahti seletamist ja sobivaid viiteid, praegu ei ole aru saada kuidas männid ikkagi paljunevad, ise toetuksin/toetusin hetkel hariliku sibula artiklile ja selle laiali kantud 'võsukestele', mändidel on mida ja keda uurida nii geene, steriilsust kui ka palju muud ...
Mõista, mõista, kes see on: tolmuterad on, aga õisi ei ole, seemned on, aga vilju ei ole?, Aasta puu EL 2008/12.
Mariina 25. jaanuar 2016, kell 06:36 (EET) alias Простота

Kui botaanikud ütlevad, et õitest rääkimine on ebakorrektne, siis minu meelest tuleb sellest lähtuda, mis siis kui metsateadlane teisiti kasutab. Eriti ebakorrektne on suunamine artiklile, kus räägitakse ainult õistaimede õitest. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 04:37 (EET)Vasta

Õitest rääkimine on muidugi ebakorrektne, aga küsimus on tolmukates ja emakates ka... mis paljasseemnetaimedel puuduvat. Samas kasutas Carl Linnee neid olematuid okaspuude süstematiseerimisel. Kusagil on mingi viga, ehk siis on lahti defineerimata jäetud, mis täpselt paljassseemnetaimedel (kaasa arvatud männil) on. -Melilac (arutelu) 28. august 2018, kell 19:37 (EEST)Vasta

Luitemänd ehk tuulemänd muuda

Ma ei tea, kas varieteedist luitemänd ehk tuulemänd (Pinus sylvestris f. deflexa) tuleks eraldi artikkel teha? On küll märkimisväärne, et selle on kirjeldanud Karl Eichwald. Varieteedist rabamänd on eraldi art tehtud--Estopedist1 (arutelu) 8. juuli 2019, kell 21:46 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Harilik mänd".